{"id":19072,"date":"2025-10-14T07:25:12","date_gmt":"2025-10-14T07:25:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/19072\/"},"modified":"2025-10-14T07:25:12","modified_gmt":"2025-10-14T07:25:12","slug":"sinefiil-kontinentaal-25-pakub-radu-jude-sotsiaalkriitikat-senisest-hoopis-talitsetumas-laadis-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/19072\/","title":{"rendered":"Sinefiil | “Kontinentaal ’25” pakub Radu Jude sotsiaalkriitikat senisest hoopis talitsetumas laadis | Film"},"content":{"rendered":"

Huvitav n\u00e4dal, mitmekesine. Anders Thomas Jensen on oma “\u00d5igluse ratsanike” j\u00e4rel teinud sisuliselt suht samasuguse filmi “Viimane viiking”, kus metsikus originaalk\u00e4sikirjas segatakse kokku \u00e4\u00e4rmuslikult must huumor, ultrav\u00e4givald, totaalne trauma ja slapstick, mis k\u00f5lab taaskord paberil paremini kui kinolinal. Isegi n\u00e4itlejaseltskond on sama. Auv\u00e4\u00e4rt sooritus, aga selline pingutatuse maitse on k\u00f5igel juures ja kokkuv\u00f5ttes erilist pointi pole ning film j\u00e4\u00e4b suuresti meelelahutuse tasandile.<\/p>\n

Samas ei ole seekordne suure-eelarveline, “Tron. Ares” \u00fcldse nii jube, kui \u00fcle\u00fcldine materdamine lubaks arvata. Troni-sarja filme on alati iseloomustanud t\u00e4iesti j\u00e4lgimatu sisu, nii et sellest tasub lahti lasta ja nautida visuaali (v\u00e4ljan\u00e4gemine on ikka \u00fcsna oman\u00e4oline ja vaatamist v\u00e4\u00e4rt \u2013 neooniplahvatused \u00f6isel taustal, muskel-tsiklid ja lai valik IT-valla ja k\u00fcberilmaga seotud paranoiasid videom\u00e4ngulikus keskkonnas). Soovitan Plaza 1. saali selle vaatamiseks, sest mitte \u00fcksnes ei v\u00e4\u00e4ri Nine Inch Nailsi originaalmuusika Dolby Surroundi, vaid saalist v\u00e4ljudes l\u00e4heb film edasi ning v\u00e4lja tuleb jalutada l\u00e4bi v\u00e4ga tron’ilike neoonkoridoride.<\/p>\n

Soovituste valikusse l\u00e4hevad aga hoopis kaks Rumeenia filmi.<\/p>\n

“Kontinentaal ’25”<\/p>\n

“Kontinentaal ’25” pole just mu lemmikfilm \u00fcliaktiivselt Rumeenia lavastajalt Radu Judelt, aga Jude tase on selline, et tema asjadest r\u00e4\u00e4kimata j\u00e4tmine oleks ka eba\u00f5iglane. P\u00e4rast valje ja agressiivseid sotsiaalkriitilisi filme on ta n\u00fc\u00fcd siin samalaadset kriitikat tegemas hoopis talitsetumas laadis. Film on m\u00f5tlik ja tempo rahulik, ning m\u00f5jub seet\u00f5ttu pigem justkui p\u00e4eviku sissekande v\u00f5i juhusliku skitsina kui p\u00e4ris filmina. Ka s\u00fc\u017eee on keeratud miinimumi peale: pankrotihaldur Orsolya (Eszter Tompa) peab objektilt, maja keldrist v\u00e4lja ajama \u00fche kodutu mehe, kes aga talle antud lisa-veerandtunni jooksul end \u00fcles poob. S\u00fcndmus on Orsolyale nii traumaatiline, et ta selle tagaj\u00e4rgedega terve filmi tegelebki, otsides p\u00e4\u00e4su unustusest, kahetsusest ja vestlustest nii ilmaliku kui taevase valduse esindjatega.<\/p>\n

“Kontinentaal ’25” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Radujudelikult on siin puudutatud ka tervet rida Rumeenia \u00fchiskonna valupunkte: filmitud on Cluj’is ehk Transilvaania alade pealinnas, endises Austria-Ungari uhkes metropolis, kus vanade aegade uhke arhitektuur v\u00f5itleb kauni m\u00e4lestusena linnapildis rumeenia reklaamide ja poekestega. Sealtkaudu tuuakse sisse Ungarilt Esimese maailmas\u00f5ja l\u00f5pus Rumeenia valdusse liikunud Transilvaania alade segane minevik ja konfliktne olevik, seda enam, et ka Orsolya on ungari p\u00e4ritolu. N\u00e4puotsaga juurde argi\u0161ovinismi ja tarbimis\u00fchiskonna t\u00fchja krabinat.<\/p>\n

“Kontinentaal ’25” on tervenisti iPhone’iga \u00fcles v\u00f5etud ja ilmselt Jude samuti peagi kinno j\u00f5udva “Dracula” nn k\u00f5rvalprodukt, kuna asukoht ja ka filmi meeskond on laias laastus samad. Jude on \u00fcks t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsemaid praeguseid Euroopa autoreid, kes on justkui oma kodumaa kitsaskohtade paljastamise ristiretkel nii minevikus kui olevikus. Ja kuigi “Kontinentaal ’25” valgub laiali ja j\u00e4\u00e4b kohati toppama ning pole seet\u00f5ttu ta parimate hulgas, on ta filmid alati piisavalt huvitavate ideedega, et neile t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. Eestimaa sellist kroonikut v\u00e4lja ei kannataks.<\/p>\n

“Kolm kilomeetrit maailma l\u00f5puni”<\/p>\n

Festhearti programmis nii Tartus kui Rakveres linastunud Rumeenia sotsiaaldraama “Kolm kilomeetrit maailma l\u00f5puni” on n\u00fc\u00fcd tasahilju hiilinud ka kinolevisse ja mul on tunne, et v\u00e4ga \u00fcksikute linastustega, nii et valvsust, seltsimehed.<\/p>\n

Lugu on iseenesest tuttavlik \u2013 linna oma elu elama p\u00f5genenud maarajoonide noorsand naaseb koduk\u00fclla, kus kuulujutud tema ebatraditsioonilisest seksuaalsest s\u00e4ttumusest viivad juhuv\u00e4givallani, mida siis hommiku saabudes lahendama hakatakse. Arusaadavalt pole j\u00f5ustruktuurid selle juhtumi avalikustamisest v\u00f5i uurimisest huvitatud, kuna nende arvates on esiteks teema pseudo ja teiseks v\u00f5ib siit ka mingi jama tulla. Nende j\u00f5uga k\u00e4ima l\u00fckatud s\u00fcndmuste foonil hakatakse aga grillima ka erinevaid inimsuhteid ning Rumeenia uuele lainele omases teravas \u00fchiskondlikus kastmes on l\u00f5pptulemus p\u00e4ris meelep\u00e4rane.<\/p>\n

“Kolm kilomeetrit maailma l\u00f5puni” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Esilinastus eelmisel aastal Cannes’is, kust v\u00f5itis ka parima geifilmi preemia Queer Palm, ning Rumeenia esitas selle eriti julge sammuna lausa oma kandidaadina parima rahvusvahelise filmi Oscarile. Nii et v\u00e4\u00e4rtfilmi-sugupuu on laitmatu.<\/p>\n

“Mullist v\u00e4lja”<\/p>\n

V\u00e4ga huvitav sotsiaalne dokk-eksperiment, mille tekitatud emotsioonidega ei suuda paljud hakkama saada, kui \u00fchismeedias natuke ringi vaadata. Kaks v\u00f5rdlemisi \u00e4ra indoktrineeritud seisukohtadega Ahtme venelast viiakse parima reisisaate tava kohaselt ringk\u00e4igule Ukrainasse, kus nad siis n\u00e4htut ja toimuvat oma vaatevinklist t\u00f5lgendavad ning p\u00fc\u00fcavad kogu Ukraina s\u00f5ja situatsioonist sotti saada.<\/p>\n

H\u00e4mmastav kombo. Peab end sundima rahulikuks, et Venemaa infov\u00e4lja elukooli vilistlasi mitte parandama-\u00f5petama hakata teleka tagant (h\u00e4mmastav meelekindlus tegijatelt, et nad sellest hoiduda suudavad) ja v\u00e4ga valus osutus \u00fcsna konkreetsele meelsusprobleemile meie oma territooriumil, millega tegelemata j\u00e4tmine toob kriisi korral kohe t\u00e4iesti tundmatuid tegureid valemisse juurde. “Mullist v\u00e4lja” on h\u00e4iriv ja otsekohene kontseptuaalne dokk-teos.<\/p>\n

“Mullist v\u00e4lja” Autor\/allikas: Ken Saan<\/p>\n

Kahjuks on tehniliselt pisut liiga palju konarlikkust nii montaa\u017eis kui helikujunduses ja kunstilised lahendused j\u00e4tavad m\u00f5ndagi soovida. Vahepeal on liiga palju kordusi ning j\u00e4\u00e4b mulje kunstlikust venitamisest. Oleks v\u00f5inud rohkem n\u00e4idata katteplaanidena k\u00fclastatud linnu ja otsida visuaalselt p\u00f5nevamaid lahendusi, et me oleksime rohkem neist paikadest ka ise teada saanud. Ja miks n\u00e4idati esimese osa kinni \u00f5mmeldud k\u00f5huga veterani ainult korraks katteplaaniks, ilma helita, kui ta oleks olnud v\u00e4ga huvitav tegelane? Aga ilmselt saadi aru, et toores idee kaalub need kitsaskohad \u00fcles ja “Mullist v\u00e4lja” v\u00e4\u00e4rib vaatamist ka sellisena.<\/p>\n

T\u00e4iesti omap\u00e4rase probleemip\u00fcstitusega k\u00e4sitlus Ukraina s\u00f5jast. Spoilerdamata: usute peategelaste t\u00f5e muutumist? Kuigi sari t\u00f5mbab \u00fcsna lihtsalt pulsi \u00fcles, soovitan vaadates rahu s\u00e4ilitada ja pigem t\u00e4helepanekuid teha. Ja l\u00e4bi m\u00f5elda, mis saaks olla j\u00e4rgmine isiklik samm ja v\u00e4ike panus Ukraina kiiremaks v\u00f5iduks selles eba\u00f5iglases s\u00f5jas.<\/p>\n

Tasuta vaadatav Jupiteris.<\/p>\n

Camera Erotica<\/p>\n

Uut hooaega alustab ka erootiliste filmide \u00fcritustesari “Camera Erotica” ning esimesena on kavas dokfilm “Baldiga. Lukustamata s\u00fcda” L\u00e4\u00e4ne-Berliini geifotograafist J\u00fcrgen Baldigast, kes oma l\u00fchikese elu jooksul (suri 34aastasena AIDSi) j\u00e4\u00e4dvustas Berliini peourgaste siseelu ning kellest sai ka leviva AIDSi-viiruse kroonik.<\/p>\n

My cock is a revolver<\/p>\n

My ass a grenade<\/p>\n

Each kiss a knife<\/p>\n

My sperm has become poison<\/p>\n

My ass the pitfall of death<\/p>\n

“Baldiga. Lukustamata s\u00fcda” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Camera Erotica on \u00fcks julgemalt ni\u0161ikamaid filmi\u00fcrituste sarju viimasel ajal. Novembris tulevad Eesti fookusena linastamisele Liina Siibi “Vastumeelne keha” ja Jaan Toomiku praegu ikka v\u00e4ga provokatiivsena m\u00f5juv “N\u00e4htamatud p\u00e4rlid”, detsembris aga rootslanna Maja Borgi kristluse ja sadomasohhismi suhteid uuriv film “Kirg” (2021).<\/p>\n

“Baldiga. Lukustamata s\u00fcda” linastub 16. oktoobril S\u00f5pruses.<\/p>\n

“Ideaalmaastik”<\/p>\n

Peeter Simmi aegumatu “Ideaalmaastik” on l\u00e4bi teinud korraliku tuunimise ning n\u00fc\u00fcd on digitaalselt taastatud versioon ka teie ees. S\u00fcgavaimal stagnaajal 1980. aastal valminud film suudab mingil moel v\u00e4ga veenvalt n\u00e4idata nii plaanimajandusliku l\u00f6\u00f6kt\u00f6\u00f6 absurdsust n\u00f5ukogude s\u00fcsteemis kui tuua diskreetselt ning ehk esimest korda ilma hukkam\u00f5istuta sisse metsavendade teema.<\/p>\n

“Ideaalmaastik” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Artises juba 14. oktoobril toimuva heategevusliku erilinastuse nimi on “Toetame koos Peeter Simmi ravi”. Seanss ise on tasuta ja piletit ostma ei pea, aga kohapeal saab Simmi raviks annetada nii sulas, kaardiga kui k\u00f5nega. Korraldajaks v\u00e4hiravifond “Kingitud elu”, kohale on lubanud tulla ka Peeter Simm ise ja n\u00e4itleja Reet Paavel.<\/p>\n

Ilmselt lisandub taastatud versiooni linastusi veel. Eks siis hoiame kursis, sest “Ideaalmaastik” on meie vastuvaidlematu filmiklassika.<\/p>\n

Ideaalmaastik linastub 14. oktoobril kell 18.30 Artises.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Huvitav n\u00e4dal, mitmekesine. Anders Thomas Jensen on oma “\u00d5igluse ratsanike” j\u00e4rel teinud sisuliselt suht samasuguse filmi “Viimane viiking”,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":19073,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[11273,37,33,35,173,34,36,208,6290,11276,11275,140,11274,11272,2688,11271,6217],"class_list":{"0":"post-19072","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-camera-erotica","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-film","16":"tag-ideaalmaastik","17":"tag-kolm-kilomeetrit-maailma-lopuni","18":"tag-kontinentaal-25","19":"tag-meelelahutus","20":"tag-mullist-valja","21":"tag-radu-jude","22":"tag-sinefiil","23":"tag-tristan","24":"tag-tristan-priimagi"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19072","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19072"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19072\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19073"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19072"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19072"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19072"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}