Regionaal- ja p\u00f5llumajandusminister Hendrik Terras algatas eelmise aasta juunis\u00a0Eesti Posti erikontrolli, et hinnata, kuidas Eesti Posti juhtorganid on viimastel aastatel oma otsustega m\u00f5jutanud Eesti Posti majandustulemust ja finantsseisu.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcdseks on KPMG Balticu koostatud erikontrolli l\u00f5pparuanne valmis ning Martti Kuldma \u00fctles ERR-ile, et tema jaoks midagi uut ja p\u00f5rutavat ei selgunud.<\/p>\n
“Olin erikontrollis vaadeldud perioodil esmalt Omniva n\u00f5ukogu ja seej\u00e4rel juhatuse liige \u2013 teadsin, et luukeresid meie kapis ei ole,” t\u00f5des Kuldma. “K\u00fcll aga on erikontrolli raport julgustav dokument nii omanikule kui ka avalikkusele ja v\u00f5imalikele investoritele erastamise protsessis \u2013 ettev\u00f5te on olnud \u00fcldjoontes h\u00e4sti juhitud, seda on p\u00f5hjalikult kontrollitud.”<\/p>\n
Kuldma t\u00f5i v\u00e4lja, et erikontroll ei tuvastanud \u00fchtegi juhtorganite hoolsuskohustuse rikkumist v\u00f5i ettev\u00f5tte pikaajalist j\u00e4tkusuutlikkust kahjustanud otsust. Investeeringud on olnud koosk\u00f5las ettev\u00f5tte strateegia ja omaniku ootustega ning hangetes tahtlikke rikkumisi v\u00f5i huvide konflikti ei tuvastatud, sanktsioonide rikkumisi samuti mitte.<\/p>\n
“Puudustena t\u00f5i erikontroll v\u00e4lja pigem ettepanekud, kuidas parandada ettev\u00f5tte protseduurilist juhtimisraamistikku \u2013 peamiselt riskijuhtimist ja kontrollfunktsioone,” t\u00f5des Omniva juht.<\/p>\n
Ka see on tema hinnangul kasulik info, sest ettev\u00f5te on viimase viie aasta jooksul neid funktsioone j\u00e4rjepidevalt parandanud ja t\u00e4naseks on protsessid juba oluliselt selgemad kui erikontrollis vaadeldava perioodi alguses.<\/p>\n
“L\u00e4heme selle t\u00f6\u00f6ga edasi,” kinnitas Kuldma.<\/p>\n
Vaatlusalusel perioodil tuli ettev\u00f5ttel kohaneda \u0161okkidega<\/p>\n
Erikontrolli l\u00f5pparuanne t\u00f5i v\u00e4lja, et vaatlusalust perioodi ehk ajavahemikku 2020. aasta juulist kuni eelmise aasta mai l\u00f5puni iseloomustas muutuv tegevuskeskkond, kus tuli kohaneda j\u00e4rskude v\u00e4liste \u0161okkidega.<\/p>\n
Samal ajal oli Omnival k\u00e4sil kapitalimahukas arengufaas ning m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse piiranguna m\u00f5jutas ettev\u00f5tet universaalpostiteenuse (UPT) j\u00e4tkuv kahjumlikkus, samas kui nende teenuste hinnastamine ei ole Omniva otsustada ning hinnad ei ole olnud kulup\u00f5hised.<\/p>\n
Aastatel 2020-2024 kujunes UPT teenuse kahjumiks ligikaudu 11,1 miljonit eurot. Lisaks ei ole Eesti Post alates 2022. aastast saanud konkurentsiametilt UPT lepinguj\u00e4rgset h\u00fcvitist, mille tasumata summa ulatus 2025. aasta mai seisuga 6,2 miljoni euroni.<\/p>\n
“Tegemist ei ole juhtimisotsuste tulemusega, vaid regulatiivse ja struktuurse piirangu realiseerumisega, mis v\u00e4hendas ettev\u00f5tte rahavoo paindlikkust just investeerimists\u00fckli ja majanduskeskkonna halvenemise taustal,” sedastas aruanne.<\/p>\n
Ka tuli ettev\u00f5ttel tegutseda vastavalt omaniku ehk riigi ootustele, mis muu hulgas t\u00e4hendab teenuste j\u00e4rjepidevat k\u00e4ttesaadavust, samal ajal ka stabiilset omanikutulu teenides.<\/p>\n
Nende eesm\u00e4rkide samaaegne t\u00e4itmine osutus vaadeldaval perioodil aruande kohaselt keeruliseks, arvestades v\u00e4liskeskkonna j\u00e4rsku halvenemist, regulatiivseid piiranguid universaalteenuse osas ning asjaolu, et mitmed juhtimis- ja finantskontrolli praktikad olid arenguj\u00e4rgus.<\/p>\n
Pallasti t\u00e4nava hoone m\u00fc\u00fcki ei kaalutud piisavalt p\u00f5hjalikult<\/p>\n
L\u00f5pparuanne t\u00f5i v\u00e4lja, et juhatuse rakendatud finants- ja likviidsusriskide ennetamise meetmed ei olnud investeerimists\u00fckli k\u00f5rgfaasis piisavalt s\u00fcsteemsed. Muu hulgas tuvastati olukordi, kus rahavoogude prognoose ei koostatud v\u00f5i neid ei uuendatud v\u00f5i \u00fcletati likviidsuslimiite ja -riskiisu.<\/p>\n
“\u00dcldhinnanguna saab j\u00e4reldada, et nii juhatus kui ka n\u00f5ukogu t\u00e4itsid oma \u00fclesandeid vormiliselt ja kehtiva \u00f5igusraamistiku piires, kuid mitmes kriitilises valdkonnas \/…\/ ei olnud juhtimis- ja j\u00e4relevalvepraktikad piisavalt k\u00fcpsed ega ennetavad, arvestades ettev\u00f5tte finantskoormust ja avalikku rolli,” seisab aruandes.<\/p>\n
Samas paranesid mitmed praktikad 2025. aastast, sealhulgas eelarvete detailsus ja prognooside ajakohane koostamine.<\/p>\n
Erikontroll leidis, et juhatus ja n\u00f5ukogu l\u00e4htusid finantsotsuste tegemisel \u00fcldjoontes hoolsuskohustusest ja majanduslikust otstarbekusest ning kaasasid n\u00f5ukogu t\u00e4htsamate tehingute ja investeeringute otsuste juurde.<\/p>\n
Samas ilmnes ka juhtumeid, kus finantsotsuseid ega nende alternatiive ei kaalutud piisavalt p\u00f5hjalikult, arvestades nende pikaajalist m\u00f5ju ettev\u00f5tte rahavoogudele ja riskidele. Eelk\u00f5ige t\u00f5i aruanne v\u00e4lja Pallasti 28 kinnistu m\u00fc\u00fcgi ja sellele j\u00e4rgnenud rendisuhte, mille tulemusel j\u00e4tkab ettev\u00f5te amortiseerunud hoone kasutamist m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsete ja turuv\u00e4\u00e4rsete rendi- ja halduskulude ning tehnilise riski kandmisega.<\/p>\n
Samuti seavad postkontorite renoveerimis- ja j\u00e4rgnenud sulgemisotsused kahtluse alla investeeringute strateegilise j\u00e4rjepidevuse. N\u00e4iteks otsustati mullu sulgeda \u00fcksused, millest kuus olid renoveeritud aastal 2024, kuus aastal 2023 ja neli 2022. aastal.<\/p>\n
“Kokkuv\u00f5ttes saab j\u00e4reldada, et kuigi juhatus ja n\u00f5ukogu t\u00e4itsid hoolsuskohustust formaalselt, esines m\u00f5ne olulise finantsotsuse puhul puuduj\u00e4\u00e4ke alternatiivide piisava kaalumise otsuste pikaajalise kumulatiivse m\u00f5ju hindamisel, mis seab kahtluse alla selliste otsuste majandusliku otstarbekuse,” leiti aruandes.<\/p>\n
Investeeringud olid \u00fcldiselt ootustega koosk\u00f5las<\/p>\n
Kontrollitaval perioodil tegi Omniva 90 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses investeeringuid ja need olid erikontrolli hinnangul \u00fcldjoontes koosk\u00f5las ettev\u00f5tte strateegia, p\u00f5hitegevuse ja omaniku ootustega. Ka olid investeeringud \u00fcldiselt koosk\u00f5las Omniva riskiprofiiliga, ehkki teatud investeeringute puhul \u00fcletasid projektid Omniva konservatiivset joont finants- ja v\u00e4lisriskide suhtes.<\/p>\n
Puudustena t\u00f5i erikontroll v\u00e4lja, et investeeringute eelanal\u00fc\u00fcsid ei olnud alati \u00fchtse metoodikaga koostatud ja vahel j\u00e4id vajalikud anal\u00fc\u00fcsid l\u00e4bi viimata. Investeeringute rahastamisallikad ei olnud m\u00f5nikord esitatud piisavalt l\u00e4bipaistvalt ning nende j\u00e4relkontroll ei olnud regulaarne.<\/p>\n
N\u00f5ukogu roll oli erikontrolli hinnangul aktiivne ning n\u00f5ukogu t\u00f5statas korduvalt k\u00fcsimusi finantsaruandluse kvaliteedi ja investeeringute p\u00f5hjendatuse kohta. K\u00fcll aga ei olnud n\u00f5ukogul puudulike riskianal\u00fc\u00fcside ja rahavoogude m\u00f5juanal\u00fc\u00fcside t\u00f5ttu m\u00f5ningatel juhtudel t\u00e4it \u00fclevaadet, milline on investeerimisotsuste pikaajaline m\u00f5ju.<\/p>\n
Lisaks t\u00f5i erikontroll v\u00e4lja, et huvide konflikte ja hankeid reguleerivate sise-eeskirjade rakendamine oli praktikas kohati eba\u00fchtlane ning ehkki s\u00fcstemaatilisi v\u00f5i tahtlikke rikkumisi ei tuvastatud, ilmnes, et riigihangete seaduse s\u00e4tteid ei j\u00e4rgitud alati piisaval tasemel. Huvide konflikte anal\u00fc\u00fcsil ei tuvastatud.<\/p>\n
Aprillis otsustas valitsus n\u00f5ustuda Terrase ettepanekuga Omniva erastada ja alustada avaliku enampakkumise ettevalmistamist. Aktsiate m\u00fc\u00fcgilepingu s\u00f5lmimine on kavandatud j\u00e4rmise aasta jooksul.<\/p>\n
Loe kogu erikontrolli l\u00f5pparuannet siit: <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Regionaal- ja p\u00f5llumajandusminister Hendrik Terras algatas eelmise aasta juunis\u00a0Eesti Posti erikontrolli, et hinnata, kuidas Eesti Posti juhtorganid on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":190794,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,255,81983,34,36,31,32,21,6415,28,29,19,254,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-190793","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-post","tag-eesti-posti-erikontroll","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hendrik-terras","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-omniva","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116660113495300137","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/190793","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=190793"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/190793\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/190794"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=190793"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=190793"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=190793"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}