Kui inimene vaatab autot, siis ta ei m\u00f5tle pelgalt mootorist, metallist ja plastikust. Me m\u00f5tleme oma ihadest ja unistustest, hirmudest ja igatsustest. Me m\u00f5tleme kiirusest ja p\u00f5genemisest, l\u00e4hedusest ja \u00fcksindusest. Me m\u00f5tleme noorusest, m\u00e4ssust ja enesekehtestamisest. Me m\u00f5tleme koduteest ja tahtest kontrollida oma aega ja ruumi. Auto on olnud alati lubadus vabadusest, iseseisvusest ja kontrollist oma elu \u00fcle, isegi kui kriitikud tahavad tema t\u00e4hendust pisendada v\u00f5i olematuks teha.<\/p>\n
On oluline m\u00f5ista, et \u00fchistransport ei saa kunagi olla universaalne lahendus. See eeldab kollektiivset graafikut ja \u00fchtset distsipliini, mis sobib vaid osale inimestest. Auto, vastupidi, on individuaalne valikuvabadus, mis ei kohusta kedagi alluma kollektivismi loogikale.<\/p>\n
See pole ainult tehniline erinevus, vaid peegeldab ka erinevaid \u00fchiskondlikke korraldusi: \u00fchel pool individuaalne otsustamis\u00f5igus ja autonoomia, teisel pool kollektiivne r\u00fctm ja paratamatu piiratus. Auto ei ole lihtsalt mugavam variant, vaid p\u00f5him\u00f5tteliselt teistel alustel riigikord, indiviidi enesem\u00e4\u00e4ramise re\u017eiim.<\/p>\n
Auto kui s\u00fcmboli juured ulatuvad s\u00fcgavale 20. sajandi algusse, kui Henry Ford l\u00f5i oma Model T: “I will build a motor car for the great multitude” (ma ehitan auto suurele hulgale inimestele). See lause ei olnud pelgalt tootmisprogramm, vaid kultuuriline manifest. Auto pidi olema iga\u00fche oma \u2013 t\u00f6\u00f6mehe ja \u00f5petaja, mitte ainult aristokraadi v\u00f5i t\u00f6\u00f6sturi privileeg. See oli demokraatia ratastel. Kui varem s\u00f5ltuti rongigraafikust, hobuveost v\u00f5i lihtsalt oma jalgadest, siis sellest hetkest sai inimene esimest korda p\u00e4riselt \u00f6elda: “Ma l\u00e4hen sinna, kuhu tahan, ja hetkel, mil mina otsustan.”.<\/p>\n
Ameerika avarused tegid autost rahvusliku narratiivi orgaanilise osa. Juba 1910. aastatel kutsus reklaam Ameerikat autoga avastama \u2013 “See America first, by motor car”. Tee muutus ise s\u00fcmboliks. Highway ehk kiirtee ei olnud lihtsalt betoonriba, vaid uus vabaduse katedraal.<\/p>\n
20. sajandi \u00fcks m\u00f5jukamaid kultuurim\u00f5tlejaid, prantsuse esseist Roland Barthes kirjutaski, et tema arvates on “t\u00e4nap\u00e4eva autod peaaegu t\u00e4pne ekvivalent suurtele gooti katedraalidele: need on oma ajastu \u00fclim looming, s\u00fcndinud tundmatute kunstnike kirest ja isegi kui neid ei kasututa sihip\u00e4raselt, siis tarbitakse neid visuaalselt ja iga\u00fche poolt, mis teeb nad maagilisteks objektideks.<\/p>\n
1950. aastatel loodud ikoonilist Citro\u00ebn DS-i pidas ta justkui taevast alla langenud ebamaisuse kehastuseks. Barthes’i silmis ei olnud auto seega ainult tehnika, vaid esteetiline ja sakraalne objekt, masin, mille \u00fcmber kogunes modernse inimese usk arengusse.<\/p>\n
Noorus, m\u00e4ss ja bensiinil\u00f5hn<\/p>\n
Kui 1950. aastad s\u00fcnnitasid Ameerikas valglinnastumise ja valged majad koos muruplatsiga, siis sama k\u00fcmnendi teine pool andis noortele k\u00e4tte hoopis teise t\u00f5lgenduse. James Dean oma punases Fordis filmis “Rebel Without a Cause” ei olnud lihtsalt n\u00e4itleja, vaid kehastus sellest, mida t\u00e4hendas masin kui m\u00e4ss. Chuck Berry laulis “Maybellene’ist”, autost ja t\u00fcdrukust, milles kiirus, iha ja vabadus sulasid \u00fcheks. Auto ei olnud enam pere mugavus, vaid keha pikendus, seksuaalse ja eksistentsiaalse m\u00e4ssu vahend.<\/p>\n
Siit algas ka terve filmi\u017eanr road movie. “Easy Rider” 1969. aastal, k\u00fcll mootorratastel, kinnistas sama arhet\u00fc\u00fcpi: avatud tee on vabadus, isegi kui see viib hukatusse. Tee oli lubadus ja needus, aga alati autonoomia.<\/p>\n
1970. aastate naftakriis n\u00e4itas \u00e4kki, kui habras see illusioon tegelikult on. Vabadus s\u00f5ltus otseselt L\u00e4his-Ida naftast. J\u00e4rsku olid tanklad t\u00fchjad ja inimesed ootasid j\u00e4rjekordades. Kuid isegi see ei h\u00e4vitanud autot kui vabaduse s\u00fcmbolit. Vastupidi, kriis kinnistas auto kui inimkonna v\u00e4ltimatu s\u00f5ltuvuse.<\/p>\n
Auto kultuurilise t\u00e4henduse uurijana tuntud Ameerika sotsioloog David Gartman on nimetanud autot “rahvuslikuks narkootikumiks”. Vabadus ja s\u00f5ltuvus segunesid ning inimene ei saanud enam ilma masinata, isegi kui teadis, et see teeb ta haavatavaks.<\/p>\n
Postsotsialistlik kordusetendus<\/p>\n
Kui l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonnas oli auto juba 1950. aastatest vabaduse ja staatuse m\u00e4rk, siis Ida-Euroopas kordus sama lugu 1990. aastatel. Eestis hakkas BMW v\u00f5i Mercedese omamine t\u00e4hendama midagi enamat kui liiklusvahendit, see oli omamoodi pass, m\u00e4rk, et oled j\u00f5udnud defitsiidimajanduse maailmast l\u00e4\u00e4nde.<\/p>\n
“Autost sai postsotsialistlikus kultuuris nn \u00fcleminekuikoon ehk n\u00e4htus, mis kehastas vabanemist ning selles ei olnud siis ega ole n\u00fc\u00fcd midagi h\u00e4biv\u00e4\u00e4rset.”<\/p>\n
Kui keegi praegu irvitab 1990. aastate Eesti “autokultuse” \u00fcle, siis ta unustab v\u00f5i ei tea, et tegemist polnud naljaka kohaliku fenomeniga, vaid kordusega sellest, mis oli l\u00e4\u00e4nes toimunud pool sajandit varem. Autost sai postsotsialistlikus kultuuris nn \u00fcleminekuikoon ehk n\u00e4htus, mis kehastas vabanemist ning selles ei olnud siis ega ole n\u00fc\u00fcd midagi h\u00e4biv\u00e4\u00e4rset.<\/p>\n
2000. aastatel hakkasid suurlinnad ummistuma, aga autoreklaamid j\u00e4tkasid endiselt r\u00e4\u00e4kimist vabadusest. Jeep kuulutas: “Go Anywhere, Do Anything.” Volvo kinnitas: “Freedom to move.” Toyotal olid kampaaniad “Where Freedom Meets Family” ja “Unlock Your Freedom”. See oli “potentsiaalse vabaduse” semiootika \u2013 isegi kui sa s\u00f5itsid ainult t\u00f6\u00f6le ja tagasi, kandis auto endas lubadust, et vajadusel v\u00f5iksid minna \u00fcle m\u00e4gede v\u00f5i k\u00f5rbe. Maastur parklas muutus nagu k\u00fctitud loomaks seinal, aga ta v\u00f5is teatud tingimustel ka “ellu \u00e4rgata”.<\/p>\n
Prantsuse antropoloog Marc Aug\u00e9 nimetas kiirteid ja bensiinijaamu “mittekohtadeks”. Kuid just need “mittekohad” olid modernsele inimesele k\u00f5ige iseloomulikumad kultuurilised ruumid.<\/p>\n
Moraalne \u00fcmberprogrammeerimine<\/p>\n
2010. aastad t\u00f5id moraalse p\u00f6\u00f6rde. Auto kui vabaduse s\u00fcmbol sattus keskkonna ja kliimapoliitika surve alla. Samal ajal ei kadunud ega ole kadunud see vabaduse s\u00fcmbol kuhugi.<\/p>\n
Tesla t\u00f5i turule narratiivi puhtast vabadusest: saad s\u00f5ita ja tunda end s\u00fc\u00fctuna. Toyota kampaania “Make The Move” julgustas liiklejaid proovima elektriautosid ja h\u00fcbriide ning kogema “elektrifitseeritud vabadust”. Toyota m\u00f5testas seda ka globaalse visiooniga “Mobility for All”, mis t\u00e4hendab, et liikumisvabadus peab olema k\u00e4ttesaadav k\u00f5igile s\u00f5ltumata vanusest, tervisest v\u00f5i elukohast. See h\u00f5lmab eri lahendusi \u2013 h\u00fcbriid- ja vesinikautosid, elektrilisi ratastoole, jagamisplatvorme ja autonoomseid teenuseid.<\/p>\n
Vabadus ei t\u00e4henda ainult valikut k\u00fctuse v\u00f5i mootori t\u00fc\u00fcbi osas, vaid \u00f5igust ise otsustada, milline liikumisviis sinu vajadusi k\u00f5ige paremini teenib. See visioon kinnitab, et auto kui arhet\u00fc\u00fcp laieneb terviklikuks liikumise \u00f6kos\u00fcsteemiks. Vabaduse kontseptsioon s\u00e4ilib, see lihtsalt kohandub uue ja moraalsema etiketiga.<\/p>\n
Ei saa ka m\u00e4rkimata j\u00e4tta, et kirjeldatud muutustega samaaegselt ajas kohe selja sirgu vastukultuur. Muskelautod, driftikultuur ja “Kiirete ja vihaste” frantsiisi peadp\u00f6\u00f6ritav edu n\u00e4itasid, et bensiinimootorist oli saanud vastupanu s\u00fcmbol. Autost sai korraga nii moraali kui ka m\u00e4ssu ikoon.<\/p>\n
2020. aastatel hakati r\u00e4\u00e4kima “15-minuti linnadest” ja autovabadusest. Statistika k\u00f5neleb teist keelt. Euroopa autoliidu ACEA andmetel on 82 protsendil Euroopa leibkondadest auto. Auto kasutamine ei kahane, vaid kasvab. Inimestele meeldib vabadus. Enamus peab vabadust oluliseks v\u00e4\u00e4rtuseks.<\/p>\n
Autovastane diskursus on tegelikkuses h\u00e4\u00e4leka v\u00e4hemuse h\u00e4\u00e4l. Linnaplaneerimist ja liikuvuse ajalugu uurinud Ameerika teadlane Peter D. Norton on oma raamatus “Fighting Traffic” viidanud, et juba 1920. aastatel esines Ameerikas tugevat autofoobiat. Aga niipea kui enamus sai auto omanikuks, kadus see. Sama muster kordub n\u00fc\u00fcd, mil autovabasid p\u00e4evi veab kriitiline v\u00e4hemus, aga vaikib enamus, kes autot vajab ja armastab.<\/p>\n
Siit me j\u00f5uamegi p\u00f5hituumani. Kui auto on olnud \u00fcle saja aasta vabaduse, m\u00e4ssu ja modernsuse ikoon ning praktiline vajadus, siis autovastane hoiak ei ole lihtsalt tehniline seisukoht liikluse v\u00f5i heitmete osas. See on sisuliselt kultuurivastane akt. Ei ole juhus, et seda \u00f5igustavad inimesed, kes kiidavat takka ka supi loopimisele kunstisaalis. Supiviskaja ei vaidle ju teose kunstilise v\u00e4\u00e4rtuse v\u00f5i teostuse \u00fcle, vaid r\u00fcndab kultuurilist ikooni, mis s\u00fcmboliseerib midagi suuremat.<\/p>\n
Auto eitamine on oma olemuses samasugune, see ei t\u00e4henda lihtsalt elutu s\u00f5iduki hukkam\u00f5istu, vaid terve modernse tsivilisatsiooni \u00fche peamise s\u00fcmboli \u2013 ja ka funktsiooni \u2013 eitust. See on katse kustutada see kultuurikiht, mis on sidunud \u00fcheks vabaduse, m\u00e4ssu, identiteedi ja tehnoloogia. Auto on ja j\u00e4\u00e4b vabaduse s\u00fcmboliks seni, kuni inimene ihkab liikuda, otsustada ja olla iseseisev. Ja seni, kuni see iha p\u00fcsib, p\u00fcsib ka auto kui kultuuriline ikoon.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui inimene vaatab autot, siis ta ei m\u00f5tle pelgalt mootorist, metallist ja plastikust. Me m\u00f5tleme oma ihadest ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1910,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[2016,2018,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,1602,2019,19,25,2020,23,24,2017,22,20,30],"class_list":{"0":"post-1909","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-autod","9":"tag-autovaba-paev","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-liiklus","23":"tag-linnaruum","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-rene-varek","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uhistransport","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1909","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1909"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1909\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1910"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1909"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1909"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1909"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}