Trump on kujutanud end Jeesus Kristusena<\/a>. Selle postituse tegi Trump veidi enne kella kolme \u00f6\u00f6sel.1\u00a0V\u00e4ljaande arvates tekitab 79-aastase presidendi k\u00e4itumine mitmeid k\u00fcsimusi, aga j\u00e4\u00e4gu need selle v\u00e4ljaande k\u00fcsida.<\/p>\nDonald Trumpi valimisv\u00f5idu 2024. aasta presidendivalimistel v\u00f5ttis telekanali Fox News saatejuht Bret Baier vaimustunult kokku s\u00f5nadega: “See, mis toimub, on suurim poliitiline f\u00f6\u00f6niksina tuhast t\u00f5usmise lugu, mida me eales n\u00e4inud oleme.”2\u00a0Baier pidas silmas ilmselt k\u00f5iki neid kohtuprotsesse ja s\u00fc\u00fcdistusi, millega president valimiste ajal maadles. Ent see oli tuhast t\u00f5usmise lugu ka Trumpi MAGA-poliitikale, mis j\u00e4i pooleli seoses Joe Bideni valimisv\u00f5iduga 2020. aastal.<\/p>\n
Nagu osutavad k\u00fcsitlused, on MAGA-poliitika vabariiklastest valijate hulgas j\u00e4tkuvalt populaarne. V\u00e4hemasti arvudes. Uuringud n\u00e4itavad, et Trumpi poliitikat toetab 60\u201380 protsenti vabariiklastest ja 35\u201345 protsenti k\u00f5igist USA valijaist. Trumpi enda toetusega pole lood siiski kuigi head: see on langenud 34 protsendilt 37 protsendini.<\/p>\n
Vabariiklaste seas ilmneb ka aina rohkem erimeelsusi, mis on seotud Trumpi tollipoliitika, Ukraina toetamata j\u00e4tmise ja mitme sisepoliitilise ettev\u00f5tmisega. N\u00e4iteks on paksu verd tekitanud 1,8 miljardi dollari suuruse Anti-Weaponization Fundi loomine eesm\u00e4rgiga maksta h\u00fcvitist inimestele, kelle vastu on USA \u00f5iguskaitseorganid algatanud uurimise poliitilistel motiividel.<\/p>\n
Trumpi on s\u00fc\u00fcdistatud, et ta on loonud selle fondi iseendale ja oma toetajatele h\u00fcvitiste maksmiseks. Nii v\u00f5ib fond teoreetiliselt maksta kahjuraha ka inimestele, kes osalesid 2021. aasta 6. jaanuaril Kapitooliumi r\u00fcndamises ja said selle eest karistada.<\/p>\n
Trumpi senist valitsemisaega kokku v\u00f5ttes m\u00e4rgib CNN-i vanemreporter Stephen Collinson, et Trump on teinud USA-st \u00fche maailma peamise ebastabiilsuse allika. “Trump on n\u00f5rgendanud Ameerika \u00fclimuslikkuse traditsioonilisi alustalasid, sealhulgas vabakaubandust, liite ja Washingtonile kasulikku rahvusvahelist korda. \/-\/ Kriitikud peavad seda enesesabotaa\u017eiaktiks, mis neutraliseerib USA globaalsed eelised just ajal, mil suurv\u00f5imuks p\u00fcrgiv Hiina on pannud Ameerika \u00fclemv\u00f5imu proovile,” t\u00f5deb Collinson.3\u00a0Kuid see on CNN-i arvamus ja CNN on teatavasti kanal, mida Trump ei armasta.<\/p>\n
Kes kus istub?<\/p>\n
Trumpi hiljutine visiit Hiina peegeldas maailmas toimunud muutusi ja kinnitab nende arvamust, kelle hinnangul on Hiina USA-lt liidrirolli \u00fcle v\u00f5tmas. Seda toetab pilt uudiskanaleist, kus Xi Jinping oma rahulikkusega Trumpi \u00fcle domineerib. M\u00f5ned uudiskanalid tabasid \u00e4ra ka selle, et Trump oli pandud istuma veidi madalamasse ja pehmemasse tugitooli, mis j\u00e4ttis ta Xi Jinpingist allapoole.<\/p>\n
Sama k\u00f5nekas oli ka Xi Jinpingi kohtumine Putiniga, kelle visiidiga seoses m\u00e4rgati, et ametlikule kohtumisele j\u00e4rgnenud banketil m\u00e4ngiti T\u0161aikovski “Luikede j\u00e4rve”. Sotsiaalmeedias hakati seda t\u00f5lgendama kui Xi Jinpingi peent vihjet Putinile, et oleks aeg v\u00f5imult lahkuda. N\u00f5ukogude Liidu telekanalid vallutas “Luikede j\u00e4rv” m\u00e4letatavasti siis, kui m\u00f5ni riigijuht oli \u00e4ra surnud v\u00f5i oli infovoo tasal\u00fclitamiseks muu ootamatu p\u00f5hjus, n\u00e4iteks 1991. aasta augustiput\u0161.<\/p>\n
Need kaks visiiti Pekingisse n\u00e4itasid, kelle l\u00e4vepakku siis ikkagi kulutatakse ja kelle k\u00e4es on kaardid tegelikult. M\u00f5nev\u00f5rra ootamatud olid Trumpi liigagi Hiina-s\u00f5bralikud v\u00e4lja\u00fctlemised, et ta pole kindel, kas plaanitud suuremahuline relvam\u00fc\u00fck Taiwanile ikka toimub ja et Taiwan ei peaks kiirustama oma iseseisvuse deklareerimisega. Viimases pole tegelikult midagi uut, sest ka USA j\u00e4rgib nn \u00fche Hiina poliitikat, k\u00fcsimus on halvas ajastuses.<\/p>\n
Relvam\u00fc\u00fcgist loobumine sisaldab aga juba reaalset ohtu Taiwanile ja paneb kahtluse alla USA senise poliitika Taiwani julgeoleku tagajana. Siit joonistub v\u00e4lja pilt, mis on v\u00e4ga sarnane Trumpi hoiakuga Ukraina suhtes: diilide tegemisel eelistatakse tugevamat ja n\u00f5rgem h\u00fcljatakse.<\/p>\n
Selle k\u00f5ige taustal on USA j\u00e4tkuvalt maailma suurim majanduslik ja s\u00f5jaline j\u00f5ud. USA nominaalne SKT on Hiina omast kolmandiku v\u00f5rra suurem, kaitsekulud kolm korda suuremad, tuumal\u00f5hkep\u00e4id on USA-l mitmeid kordi rohkem ja rahamaailma valitseb dollar (mitte j\u00fcaan), kuid ometi kasvab Hiina m\u00f5ju kogu maailmas.<\/p>\n
Hiina pitsitab maailma muldmetallide, odavama elektroonika, odavamate p\u00e4iksepaneelide, odavamate akudega \u2013 millega tahes. Ilma Hiina tarneteta ei saa sisuliselt l\u00e4bi enam \u00fckski maailma t\u00f6\u00f6stusharu. Hiina ehitab \u00fcles alternatiivseid kaubandus- ja finantss\u00fcsteeme, laiendab oma m\u00f5ju Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, investeerib sadamatesse ja infrastruktuuri. Oma m\u00f5ju laiendamiseks kasutab Hiina majanduslike meetmete ja diplomaatia k\u00f5rval ka nn pehmet j\u00f5udu, propageerides ja levitades Hiina kultuuri.<\/p>\n
USA on aga oma pehme j\u00f5u haaret v\u00e4hendanud, lahkunud v\u00f5i lahkumas mitmetest rahvusvahelistest organisatsioonidest, nagu WHO, \u00dcRO Inim\u00f5iguste N\u00f5ukogu, UNESCO jt, ning peatanud v\u00f5i k\u00e4rpinud hulganisti abiprogramme, mis on seotud n\u00e4ljah\u00e4da, pagulaskriiside ja epideemiatega. Lisaks, nagu kirjutab Reuters, on USA sulgenud suurema osa oma diplomaatilistest suhtluskanaleist, pingestanud suhteid oma liitlastega ja pannud nad keerulisse olukorda.<\/p>\n
Sisuliselt koosneb USA diplomaatia praegu Trumpi v\u00e4imehest Jared Kushnerist ja Trumpi s\u00f5brast Steve Witkoffist, kellel on \u00fchena v\u00e4hestest vahetu ligip\u00e4\u00e4s Trumpile. Seevastu USA saatkonnad on infosulus ja neil puudub v\u00f5imalus USA seisukohti oma asukohariigi valitsusega jagada. USA 195st saadikukohast \u00fcle maailma on seejuures t\u00e4itmata 109.4<\/p>\n
Iraani konflikt kui Thykididese l\u00f5ks<\/p>\n
Trumpi ja Xi Jinpingiga kohtumisel nimetas viimane oma avak\u00f5nes USA ja Hiina rivaalitsemist Thukydidese l\u00f5ksuks, k\u00fcsides retooriliselt, kas Hiina ja USA suudaksid luua suurriikide suhetele uue mudeli.5<\/p>\n
Thukydidese l\u00f5ksuna kirjeldatakse olukorda, kus \u00fche suurv\u00f5imu t\u00f5ustes ja teise langedes alustab langev j\u00f5ud enda t\u00f5estamiseks v\u00f5i ohu v\u00e4ltimiseks s\u00f5da. Kuid t\u00f5usvale idale ja loojuvale l\u00e4\u00e4nele on Xi Jinping osutanud ka varem. Platvormil Truth Social \u00fctles Trump, et Xi oli v\u00e4ga elegantselt viidanud USA-le kui ehk alla k\u00e4ivale riigile, kuid Trumpi arvates k\u00e4inud see Joe Bideni valitsemisaja kohta, mil Ameerika kannatanud t\u00f5epoolest m\u00f5\u00f5tmatut kahju.6<\/p>\n
Thykididese l\u00f5ksust k\u00f5neldes pidas Xi Jinping silmas ilmselt siiski USA kasvavat agressiivsust ja p\u00fc\u00fcdu ennast s\u00f5jaliselt t\u00f5estada. Kui Venezuela aktsioon oli kiire ja valutu, siis Iraani konfliktist on kujunenud Trumpile t\u00f5sine peavalu ja USA m\u00f5juv\u00f5imu proovikivi.<\/p>\n
Nagu on selgeks saanud, ei soovi USA konflikti eskaleerida ja s\u00f5jategevust uuesti alustada, kuid ei suuda sundida Iraani ka oma n\u00f5udmisi t\u00e4itma. Nii n\u00e4itab l\u00f5pututesse l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistesse takerdunud konflikt k\u00e4tte ka maailma superriigi n\u00f5rgad kohad. Esiteks ei ole ressurss l\u00f5putuiks \u00f5hur\u00fcnnakuiks kaugeltki piisav ja laod saavad kiiresti t\u00fchjaks ning teiseks pole USA sisepoliitiliselt valmis mastaapseks maismaas\u00f5jaks, mis v\u00f5imaldaks Iraani re\u017eiimi kukutada. Ehk teisis\u00f5nu: demokraatlike protsesside ts\u00fcklilisus konverteerib pikale veniva s\u00f5ja paratamatult valimiskaotuseks.<\/p>\n
Autokraatlikes riikides, nagu Iraan ja Hiina, seda probleemi ei ole ja see teeb nad s\u00f5japidamise suhtes palju vastupidavamaks. Trumpi otsustega venitamise ja Iraani edasisest r\u00fcndamisest loobumise p\u00f5hjusena on v\u00e4lja toodud ka 2026. aasta juunis ja juulis toimuvad jalgpalli maailmameistriv\u00f5istlused Ameerika \u00dchendriikides, Kanadas ja Mehhikos. Trump ei tahtvat neid s\u00f5jakusega h\u00e4irida ja on otsustanud varjata tegevusetust l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste kamuflaa\u017eiga.<\/p>\n
V\u00f5ib olla kindel, et ka Xi Jinping on hoidnud Iraani konfliktil silma peal ja teeb sellest oma j\u00e4reldused. Nii polegi p\u00f5hjust \u00fcleliia nuputada, miks Trumpi kohtumisel Hiina liidriga hakati ootamatult arutlema, kes millisel toolil istub ja kes ikkagi kelle \u00fcle domineerib. Siit leiab ehk ka vastuse, miks on USA Iraani k\u00f5rval v\u00f5tnud samaaegselt ette ka Kuuba. On selge, et Iraanist hoopis v\u00e4iksem riik pole nii k\u00f5va p\u00e4hkel. See juhib t\u00e4helepanu Iraanilt k\u00f5rvale ja l\u00f6\u00f6b Trumpi v\u00f5itjaoreooli ehk uuesti s\u00e4rama, sest USA vahevalimisteni selle aasta l\u00f5pul pole enam palju aega.<\/p>\n
“On ilmne, et USA eesm\u00e4rk on s\u00f5jast kiiresti v\u00e4ljuda, kui selleks leitakse v\u00e4hegi sobiv valem, mis mundriau v\u00e4ga ei m\u00e4\u00e4ri.”<\/p>\n
Nii v\u00f5ib v\u00e4hemasti esialgu t\u00f5deda, et poliitilises m\u00f5ttes on Iraan selle s\u00f5ja v\u00f5itnud ja t\u00f5estanud end piirkonna domineeriva j\u00f5una, USA maine globaalse supertegijana on aga saanud t\u00f5siselt kannatada. On ilmne, et USA eesm\u00e4rk on s\u00f5jast kiiresti v\u00e4ljuda, kui selleks leitakse v\u00e4hegi sobiv valem, mis mundriau v\u00e4ga ei m\u00e4\u00e4ri. V\u00e4listatud pole ka uued \u00f5hur\u00fcnnakud, kuid selgeks on saanud, et Iraani re\u017eiimi need ei heiduta ja seel\u00e4bi see ei lange.<\/p>\n
P\u00f5hja-Korea, uus tegija pildil<\/p>\n
Vene-Ukraina s\u00f5da on andnud v\u00f5imaluse t\u00f5usta suurde pilti ka P\u00f5hja-Koreal. Eri hinnangutel on P\u00f5hja-Korea saatnud Venemaale kuni 15\u00a0000 s\u00f5durit ja kavatseb saata veel kuni 30\u00a0000. Seni on P\u00f5hja-Korea teeninud s\u00f5jaliste tarnete ja elavj\u00f5uga kuni 14 miljardit USA dollarit. P\u00f5hja-Korea on Venemaad varustanud p\u00f5hiliselt 152 mm suurt\u00fcki m\u00fcrskude ja suurt\u00fckis\u00fcsteemidega, ballistiliste rakettide ja raketiheitjatega. Surma on Ukraina rindel saanud hinnanguliselt kuni 6000 P\u00f5hja-Korea s\u00f5durit.7<\/p>\n
Ka P\u00f5hja-Korea j\u00e4lgib hoolega Iraanis toimuvat. Iraani juhtkonna h\u00e4vitamise taustal on P\u00f5hja-Korea muutnud oma tuumapoliitikat ja sellega seoses ka p\u00f5hiseadust. Viimasesse tehtud muudatus n\u00e4eb ette, et kui riigi tuumaj\u00f5udude juhtimis- ja kontrollis\u00fcsteem satub vaenulike j\u00f5udude r\u00fcnnakute t\u00f5ttu ohtu, tuleb tuumar\u00fcnnak k\u00e4ivitada automaatselt ja viivitamatult.<\/p>\n
Kuna P\u00f5hja-Korea tuumaarsenali juhtimine allub selle liidrile Kim Jong-unile, t\u00e4hendab see, et tema tapmise v\u00f5i teov\u00f5imetuks muutmise korral tuleb silmapilk k\u00e4ivitada tuumar\u00fcnnak. Ennek\u00f5ike n\u00e4eb P\u00f5hja-Korea vaenlasena L\u00f5una-Koread, kuid ka USA-d8.<\/p>\n
V\u00f5imalik, et P\u00f5hja-Korea on siin v\u00f5tnud eeskuju Venemaast ja selle maailmal\u00f5pus\u00fcsteemist \u041f\u0435\u0440\u0438\u043c\u0435\u0442\u0440, l\u00e4\u00e4nes tuntud ka kui Dead Hand (surnud k\u00e4si), mis kuskil s\u00fcgavale maa alla peidetuna peab tagama, et Venemaa juhtkonna hukkumise korral tabab r\u00fcndavaid riike automaatne tuumal\u00f6\u00f6k.9\u00a0See s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tati v\u00e4idetavalt v\u00e4lja 1980. aastatel N\u00f5ukogude Liidus. Seda olla moderniseeritud, kuid usaldusv\u00e4\u00e4rset kinnitust selle s\u00fcsteemi olemasolu kohta pole. Ka on teadmata selle asukoht. K\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemaks on peetud maa-aluseid s\u00f5jalisi komplekse Uurali m\u00e4gedes.<\/p>\n
Trump on oma hoiakut Venemaa ja P\u00f5hja-Korea suhtes kujundades viidanud ennek\u00f5ike just nendega kaasnevale tuumaohule. Kui veel 2017. aastal nimetas Trump Kim Jong-uni v\u00e4ikeseks raketimeheks (little rocket man) ja \u00e4hvardas teda tule ja raevuga, siis varsti k\u00f5neles juba sellest, et Kim Jong-un kirjutab talle kauneid kirju ja et nad on teineteisesse armunud.10\u00a0Ka praegusel ametiajal on Trump vihjanud, et on valmis P\u00f5hja-Korea liidriga uuesti kohtuma \u2013 j\u00e4rsust vastasseisust on tehtud p\u00f6\u00f6re positiivse h\u00f5lvamise suunas.<\/p>\n
Trumpi s\u00f5bralik suhtumine on nende riikide liidreid ka justkui k\u00f5rvust t\u00f5stnud ja sellega v\u00f5imendanud nende rolli globaalses poliitikas. T\u00f5si, v\u00e4hemasti Venemaa kaardid on j\u00e4\u00e4nud j\u00e4rjest kehvemaks ja Ukraina omad l\u00e4inud aina paremaks ning seda n\u00e4itab ka USA loobumine nendevahelise rahuprotsessi vahendamisest. See t\u00e4hendab ka seda, et Donbassi loovutamise k\u00fcsimus on v\u00f5imalike uute l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste p\u00e4evakorrast maas. Ja uusi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi juhib t\u00f5en\u00e4oliselt juba Euroopa.<\/p>\n
6 Donald Trumpi postitus Truth Socialis (“When President Xi very elegantly referred\u2026”) (14. V 2026)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Elu maailmas koosneb v\u00e4ikestest k\u00f5nekatest kildudest. M\u00f5ni aeg tagasi kirjutas USA veebiv\u00e4ljaanne Daily Beast, et USA presidendil Donald…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":190943,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,324,37,33,35,34,36,31,32,21,326,1925,28,29,95,22814,19,2031,25,1278,23,24,22,19433,325,20,96,30,661,92,93,94,327],"class_list":["post-190942","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-donald-trump","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hiina","tag-iraan","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-maga","tag-news","tag-pohja-korea","tag-populaarseimad-lood","tag-sirp","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ulo-mattheus","tag-usa","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-vladimir-putin","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews","tag-xi-jinping"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116662008770968310","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/190942","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=190942"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/190942\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/190943"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=190942"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=190942"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=190942"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}