![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3600118hda5et24.jpg\"\/)
Anvar Samost saates “Reedene intervjuu” Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\nViimase kuu jooksul on t\u00f5en\u00e4oliselt Anvar Samost andnud rohkem intervjuusid, kui oma eluaja jooksul kokku?<\/p>\n
V\u00e4ga v\u00f5imalik, et nii on jah.<\/p>\n
Kindlasti paar t\u00fckki tulevad veel. Esmasp\u00e4eval oleks sul t\u00e4itunud t\u00e4pselt k\u00fcmme aastat rahvusringh\u00e4\u00e4lingus t\u00f6\u00f6tamist ja sellega koos toimub siis \u00e4raminek. Oli see juhus, planeeritud, kombineeritud?<\/p>\n
No nagu elus ikka, et natuke on planeerimist ja siis on teatud komponent juhust, et ilmselt nii on k\u00f5ige ausam \u00f6elda . Eks see s\u00f5ltus Postimehe praeguse peatoimetaja t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5ppemise t\u00e4htajast.<\/p>\n
Et oleks v\u00f5inud isegi varem juhtuda?<\/p>\n
Oleks v\u00f5inud ka varem juhtuda, aga noh, asjad juhtusid siis, kui nad juhtusid. Aga k\u00fcmme aastat – selles m\u00f5ttes vastan sisuliselt ka – on ikka tegelikult v\u00e4ga pikk aeg ja ma arvan, et siin Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu uudistetoimetuses on asjad praegu t\u00e4pselt nii heas korras, et ma saan t\u00e4iesti pea p\u00fcsti ja rahuliku s\u00fcdamega \u00e4ra minna.<\/p>\n
See k\u00fcmme aastat ja \u00fclesehitamine on \u00fcks asi see. Sa l\u00e4hed n\u00fc\u00fcd peatoimetaja rolli. Kui palju siis need kaks ametit omavahel sinu jaoks on erinevad, sest siin sa olid uudistejuht, mis on tegelikult ju ka peatoimetaja roll?<\/p>\n
Jah, ega nad v\u00e4ga erinevad ilmselt oma olemuses ei ole. Tegemist on ikkagi \u00fche meediaorganisatsiooni juhtimisega. Selles m\u00f5ttes, ajakirjanduse kese on alati uudised, Eestis ka, ja ma arvan, et selles osas nagu ei saa ka Postimehes see kuidagi v\u00e4ga teistmoodi olema.<\/p>\n
Aga see on p\u00f5hjus, miks me t\u00e4na r\u00e4\u00e4gime. Kui palju sa t\u00e4na suhestud Sondaga?<\/p>\n
No \u00fcldse mitte tegelikult enam. Eks ma m\u00e4letan seda kohta, aga rohkem m\u00e4lestuste kaudu.<\/p>\n
Sa oled sealt p\u00e4rit. Sul on j\u00e4\u00e4nud pensionini tosin jagu aastaid, on puhtisiklik informatsioon. Kas sa selle peale veel ei m\u00f5tle, et 12 aasta p\u00e4rast on pensioniiga?<\/p>\n
Mul on ikkagi tegelikult halb uudis k\u00f5igile, kes peaksid siin kuulama ja minust nooremad olema ja ka sama vanadele inimestele. Iseenesest 55, mis mul siin suvel t\u00e4itub, ei ole kindlasti Eestis mingisugune eriliselt k\u00f5rge iga. V\u00e4ga paljud 55-aastased, ma kujutan ette, j\u00f5uavad veel v\u00e4hemalt 30 aastat t\u00f6\u00f6d teha t\u00e4nases maailmas.<\/p>\n
Ilmselt on ka see k\u00f5ige targem ja m\u00f5istlikum valik – hoida ennast sellises vormis, et need 30 aastat veel j\u00f5uaks t\u00f6\u00f6d teha. Sellep\u00e4rast, et pensionile minek – ma ei ole kunagi tegelikult v\u00e4ga h\u00e4sti aru saanud, et inimesed, kes ootavad pensionit, mida nad siis tegelikult t\u00e4pselt ootavad. Et saaks kuskile pikali heita ja vaikselt hakata siis omakorda surma ootama? See ei ole ju v\u00e4ga m\u00f5istlik.<\/p>\n
Mina tunnen ennast praegu, 55-aastaselt, ausalt paremini, kui ma tundsin ennast 35-aastaselt. Ma arvan, et eks ka siin on palju juhust ja \u00f5nne. Aga see s\u00f5ltub ka eelk\u00f5ige inimese enda tahtmisest. Veel kord, ma arvan, et pensionile minekut t\u00e4nases Eestis ja Euroopas, arvestades k\u00f5ike seda, mis meil siin on vahepeal viimase 40-50 aastaga toimunud, ei maksa kellelgi v\u00e4ga positiivsete tunnetega oodata. V\u00e4lja arvatud juhul, kui te olete mingisuguse v\u00e4ga erilise t\u00f6\u00f6lepingu omal ajal s\u00f5lminud ja saate mingisugust t\u00e4iesti teistsugust pensionit kui seda, mida enamus inimesi v\u00f5iks ju saada.<\/p>\n
Vastavalt sellele, mis on ette n\u00e4htud. Meie t\u00f6\u00f6 muidugi v\u00f5imaldab optimistlikum olla, aga kui ma vaatan neid inimesi, kes meie akna all ehitusel t\u00f6\u00f6tavad, siis t\u00f5en\u00e4oliselt seal on pisut teistsugune olukord.<\/p>\n
T\u00e4naseks ma arvan ka, et inimesed, kes teevad kas siis puhtf\u00fc\u00fcsilist v\u00f5i siis f\u00fc\u00fcsiliste elementidega t\u00f6\u00f6d, nende t\u00f6\u00f6tingimused on v\u00f5rreldamatult paremad, kui nad olid n\u00e4iteks 30 aastat tagasi. Ja tervishoid on palju parem. Toitumine on palju parem, l\u00f5puks on inimestel v\u00f5imalik ka mingil hetkel hakata \u00fcmber \u00f5ppima.<\/p>\n
Ega selles m\u00f5ttes ehitust\u00f6\u00f6line ei erine v\u00e4ga palju sportlasest. Samamoodi f\u00fc\u00fcsiline tegevus, palju liikumist. V\u00f5ivad tekkida mingid vigastused v\u00f5i kutsehaigused. Mingis vanuses on t\u00f5esti m\u00f5istlik m\u00f5elda, et kas on mingisuguseid teisi v\u00f5imalusi veel elatist teenida ja ennast teostada.<\/p>\n
L\u00e4hme isiklikumaks tagasi. Kella seitsmeks t\u00f6\u00f6le k\u00e4imine, mis sellega on? Erivajadus?<\/p>\n
Ma ei tea, kas ma peaks \u00fcldse r\u00e4\u00e4kima sellest. Sellega on \u00fcks v\u00e4ga imelik lugu tegelikult v\u00f5i noh, tore lugu tegelikult, et minu ajakirjaniku kogemus on t\u00e4naseks p\u00e4ris pikk.<\/p>\n
34 aastat, vahepeal sa k\u00e4isid kaks aastat \u00e4ra.<\/p>\n
35 aastat, ma k\u00e4isin vahepeal mitu korda \u00e4ra, aga p\u00f5him\u00f5tteliselt seda v\u00f5iks alustada ikka 1988. aastast. Ma l\u00e4hen Postimehesse kolmandat korda ja esimene kord oli \u00fcks erakordselt tore periood.<\/p>\n
Postimees oli veel Tartus ilmuv ajaleht ja neil oli Tallinna toimetus Tatari t\u00e4naval kahes toas. \u00dcle koridori omakorda, ma arvan neljas toas, paiknes Eesti Ekspress, kus t\u00f6\u00f6tasid k\u00f5ik tollased staarid – eesotsas Hans Luige ja Marica Lillemetsaga, aga veel palju teisi. Postimehe tubades oli siis selline uskumatu tippseltskond, nagu Enno Tammer, Kalle Muuli, Tiina Kruus ja Valeri Maksimov. Mina kuidagi prantsatasin sinna \u00fchel aprillihommikul.<\/p>\n
Minu esimeseks t\u00f6\u00f6\u00fclesandeks oli enda t\u00f6\u00f6laud kokku panna. Seal all, see oli vist teine v\u00f5i kolmas korrus, oli postkast, kuhu toodi umbes kella kolmveerand seitsme ajal Postimehele k\u00f5ik v\u00e4rsked ajalehed. V\u00e4rskete ajalehtede lugemine oli toona oluliselt olulisem kui praegu, aga neid toodi igat lehte \u00fcks eksemplar. Kui ma kell 8 t\u00f6\u00f6le ilmusin, siis Enno Tammer istus oma laua taga, k\u00f5ik v\u00e4rsked ajalehed olid postkastist laua peale pandud, kohvikruus oli seal ajalehtede hunniku otsas ja mina neile lehtedele ligi ei p\u00e4\u00e4senud.<\/p>\n
J\u00e4rgmine p\u00e4ev ma tulin pool kaheksa t\u00f6\u00f6le, l\u00e4ksin postkasti juurde, v\u00f5tsin lehed, istusin rahulikult oma laua taha, vaatasin, kuidas kolmveerand kaheksa saabus Enno Tammer, kes p\u00f5rnitses mind v\u00e4ga kurja n\u00e4oga. J\u00e4rgmine p\u00e4ev, kui ma j\u00f5udsin pool kaheksa, olid postkastist lehed l\u00e4inud ja siis ma tulin kell 7.<\/p>\n
Tammer \u00fctles j\u00e4rgmisel p\u00e4eval: “Kuule, davai, teeme niimoodi, et kell 6 ei hakka t\u00f6\u00f6le tulema, jagame need lehed omavahel hommikul ilusasti \u00e4ra.” Aga mulle see harjumus vara t\u00f6\u00f6le tulla j\u00e4i sealt ja see on v\u00e4ga kasulik sellep\u00e4rast, et hommikune t\u00f6\u00f6aeg, j\u00e4lle s\u00f5ltub inimesest ilmselt, on v\u00e4ga viljakas.<\/p>\n
Kolleegid muretsevad, kes on taustaj\u00f5ud hommikul “Terevisiooni” uudistelugejale, kui Samostit enam majas ei ole, aga elame-n\u00e4eme, kes on ja mis kell ta hakkab siis t\u00f6\u00f6le laekuma.<\/p>\n
K\u00fcsides veel sinu iseloomu ja p\u00f5him\u00f5tete kohta: mina iseloomustaksin sind l\u00e4bi selle pildi, mis tehti 2021. aastal detsembris Kadriorus, kus pildi allkiri oli: “Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu uudistejuht keeldus kandmast pildistamise ajal maski.”<\/p>\n
See oli presidendilossi fuajees, kus rivistati erinevate v\u00e4ljaannete peatoimetajad koos presidendiga foto jaoks \u00fcles. Enne fotot ja p\u00e4rast fotot olid k\u00f5ik inimesed maskideta ja siis pildistamise ajaks oli palve v\u00f5i soovitus maskid ette panna. Mina arvasin, et ma siis ei tule pildi peale. Mille peale arvati, et ma v\u00f5iksin ikkagi tulla. Siis ma tulin pildi peale ilma maskita. P\u00e4rast seda toimus l\u00f5una, kus k\u00f5ik needsamad inimesed s\u00f5id l\u00f5unat ilma maskideta, kaks tundi elavalt vesteldes.<\/p>\n
Ma arvan, et koroona ajal v\u00e4ga paljud inimesed kaotasid mingisuguse majaka v\u00f5i orientiiri ja tegid asju, mida nad t\u00f5en\u00e4oliselt t\u00e4na kahetsevad. Mina kindlasti oma seda valikut ei kahetse.<\/p>\n
Ei peakski, seda enam, et see riidest maskide ja ka meditsiiniliste maskide kandmine oli k\u00f5ik transparentne ohufooni hoidmine.<\/p>\n
See oli suurep\u00e4rane periood, j\u00e4llegi k\u00f5lab halvasti, selles m\u00f5ttes, et n\u00e4itas, kellel on kriitilist m\u00f5tlemist, kes peab seda kriitilist m\u00f5tlemist oluliseks ja kes on valmis kujuteldava turvalisuse nimel oma vabaduse kohe \u00e4ra andma. Neid inimesi oli v\u00e4ga palju, mitte ainult Eestis. Eesti oli muide mingis m\u00f5ttes isegi p\u00e4ris okei n\u00e4ide.<\/p>\n
Me ei olnud nii drakoonilised nagu Hiina ja me ei olnud ka nii vabad nagu Rootsi.<\/p>\n
Hiina k\u00f5rval oli meil siin terve rida demokraatlikke ja \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tetega toimivaid riike, ka meie enda vahetus l\u00e4heduses, kes toimisid hullemini kui Hiina. Austraalia, k\u00fcll teisel pool maakera, Uus-Meremaa, mingitel hetkedel ka Hispaania, Suurbritannia, Saksamaa, m\u00f5ned Ameerika \u00dchendriikide osariigid.<\/p>\n
Ikkagi v\u00e4ga-v\u00e4ga veidraid asju tehti vabas maailmas ja vabas \u00fchiskonnas. Kahjuks ei ole sellest \u00f5pitud. Ainsad, kes on sellest \u00f5ppinud, on erinevad poliitikud, ametnikud ja aktivistid, kes on saanud aru, et kui k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega karjuda, siis on v\u00f5imalik inimestelt vabadus v\u00e4ga lihtsalt \u00e4ra v\u00f5tta. Ja kui hirmutada, siis on see veel lihtsam.<\/p>\n
Anvar Samost saates “Reedene intervjuu” Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Sinu iseloomust ja p\u00f5him\u00f5tetest edasi minnes: mis sul siis autode ja kiiruse \u00fcletamisega on? Siin ja seal kolleegid \u00fctlevad, et nii kui tuleb juttu kiiruskaameratest v\u00f5i millestki sellisest, siis l\u00e4heb Anvar Samost leili.<\/p>\n
Mul ei ole kiiruse \u00fcletamisega k\u00fcll midagi. Ma rahulikult v\u00f5in politseil lasta oma registrit vaadata ja sealt ei ole midagi leida. Aga mulle ei meeldi t\u00f5esti inimeste j\u00e4lgimine. Mulle meeldib L\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonnale omane olnud vabadus inimesel otsustada isiklikult oma asjade \u00fcle.<\/p>\n
Mulle ei meeldi inimeste liigitamine gruppidesse, \u00fcksk\u00f5ik millise tunnuse alusel. Iga inimene on ainulaadne ja teeb l\u00f5puks ise oma otsused ja valikud. Selge, et mingid reeglid peavad \u00fchiskonnas ju kehtima, aga neid reegleid v\u00f5iks olla v\u00f5imalikult v\u00e4he, nad v\u00f5iksid olla v\u00f5imalikult loomulikud. Ei ole m\u00f5tet reegleid teha sellep\u00e4rast, et kuskil on mingi reeglite tegemise asutus, kes istub t\u00f6\u00f6ta. Ei ole m\u00f5tet sellele asutusele sellep\u00e4rast lihtsalt t\u00f6\u00f6d anda. Eestis on seda v\u00e4ga palju j\u00e4llegi, v\u00f5ib-olla mitte nii hullusti nagu m\u00f5nes kohas.<\/p>\n
Aga \u00fcldiselt, Euroopas on ikka v\u00e4ga palju piiranguid, keelde, k\u00e4ske, reegleid, mis segavad inimeste elu v\u00e4ga oluliselt.<\/p>\n
Kas kiiruspiirangud segavad sinu elu?<\/p>\n
Kiiruspiirangud ei sega mind. Mind segab see, kui keegi mind tahab kaameraga pildistada. Kas sa m\u00e4letad, mismoodi see keskmise kiirusekaamerate ja ka nende numbrikaamerate asi k\u00e4is? Oli mitmeid inimesi, nii poliitikuid kui ka riigikogu liikmeid, advokaate kui ka t\u00e4iesti tavalisi inimesi, kes k\u00fcsisid, et andke meile siis see pilt, et ma saaksin n\u00e4ha, kus mind on pildistatud, millal mind on pildistatud, miks mind on pildistatud.<\/p>\n
Politsei- ja piirivalveamet k\u00e4is riigikogu \u00f5iguskomisjonis, kus r\u00e4\u00e4kis, et seal piltidel ei ole inimesed \u00e4ratuntavad, ei ole \u00e4ratuntavad inimeste kaasreisijad autos. Siis, kui riigikogu liige Varro Vooglaid k\u00fcsis selle v\u00e4lja, siis talle \u00f6eldi, et seda pilti ei ole. Siis saadeti talle mingi pilt, kus oli k\u00f5ik \u00e4ra udutatud. L\u00f5puks ei saanudki ta seda pilti, kuna vahepeal j\u00f5ustus mingisugune administratiivne t\u00e4htaeg, mida siis t\u00f5en\u00e4oliselt esimest korda ajaloos \u00fcldse j\u00e4rgiti, pilt kustutati.<\/p>\n
T\u00f5siasi on see: k\u00f5ik need pildid, k\u00f5ik need inimesed, keda pildistati, on sellel pildil \u00e4ratuntavad. Ma t\u00f5esti ei taha seda absoluutselt. Mind ei ole vaja kaks korda p\u00e4evas v\u00f5i neli korda p\u00e4evas pildistada ja ka minuga kaasas olevaid inimesi ei ole vaja pildistada. Ei ole vaja neid pilte kuskile salvestada, ei ole vaja muuta otsitavaks. \u00dchegi inimese turvalisus sellest, et seda ei tehta, ei muutu halvemaks, seda juttu ma ei taha \u00fcldse kuulda.<\/p>\n
Veel hullem on k\u00f5ik see tehnoloogiline determineeritus, mis on viimasel ajal ametnikele ja osadele poliitikutele v\u00e4ga armsaks muutunud, kus selle p\u00e4rast, et meil on mingi tehniline vahend, arvatakse, et seda tehnilist vahendit peab tingimata kasutama.<\/p>\n
Eile just kuulasin, kuidas mingisugune ametnik r\u00e4\u00e4kis ennastunustavalt, kuidas siis, kui tehti Eestis mingit karistusseadustikku v\u00f5i mis iganes muud seadust, siis elektroonilist suhtlust ei olnud. Aga n\u00fc\u00fcd on ja j\u00e4relikult tuleb see seadusesse sisse kirjutada. On v\u00e4ga hea, et see seadus kehtib, see on universaalne seadus. Inimeste s\u00f5numisaladus on p\u00fcha, p\u00f5hiseaduses kirjas. Ei ole vaja ronida inimeste isiklikesse asjadesse, nende privaatsusesse. Ei ametnikel, riigil, ega \u00fcksk\u00f5ik millisel grupil. Varsti me ei saa aru, kas me elame Eestis v\u00f5i Hiinas v\u00f5i Euroopa Liidus v\u00f5i mis selle koha nimi on.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes selle kaamerate ja kiiruse jutu m\u00f5te on see, et iga m\u00e4rk sellest, et \u00fchiskond v\u00f5i riik v\u00f5i mingi grupp \u00fcritab sinu privaatsust ja vabadusi v\u00e4hendada, tuleb eos l\u00e4bi vaadata. Ma arvan, et enamasti tuleb see ka tagasi l\u00fckata, sellep\u00e4rast, et see tulebki sammukeste kaupa, tillukeste sentimeetriste sammukeste kaupa ja on tulnud juba, v\u00e4ga palju on tulnud.<\/p>\n
Me saame tagantj\u00e4rele teada, et mingid asjad on tehtud. Keegi pole k\u00fcsinud, keegi pole avaldanud, keegi pole kaasanud. Riigikogu pole otsust vastu v\u00f5tnud, rahva mandaati pole saadud, ometi ta tuleb.<\/p>\n
Keegi k\u00e4ib ja surfab meie pangaandmetes?<\/p>\n
Absoluutselt, kujutage ette, me ei teadnud ju aastaid, et p\u00f5him\u00f5tteliselt suvalise p\u00e4ringuga v\u00f5is maksu- ja tolliameti v\u00f5i rahapesu andmeb\u00fcroo ametnik minna ja vaadata kellegi pangaandmeid, kes polnud kunagi \u00fchegi kuriteoga hakkama saanud. Ega n\u00fc\u00fcd see asi k\u00fcll v\u00e4ga teistmoodi enam ei ole. Pluss see suurep\u00e4rane superandmelao idee, mille p\u00f5hiline p\u00f5hjendus oli see, et Euroopa Liidust oli 3,6 miljonit saadud – j\u00e4relikult tuleb raha \u00e4ra kulutada. J\u00e4relikult tuleb p\u00f5him\u00f5tteliselt pangasaladus t\u00e4ielikult Eestis likvideerida. Ma ei ole n\u00f5us sellega.<\/p>\n
Kas sa verer\u00f5hku m\u00f5\u00f5dad?<\/p>\n
M\u00f5\u00f5dan k\u00fcll, sest mul on sellega olnud muresid ja tegelikult mul ei ole praegu neid.<\/p>\n
Sa l\u00e4ksid nii k\u00e4ima, ma hakkan juba tundma hirmu.<\/p>\n
Aga see on v\u00e4ga oluline asi. Ma ei saa aru, miks inimesed tihti v\u00f5tavad seda nii kergelt. Vabadust ei v\u00f5eta \u00e4ra minult ja paugupealt, vaid vabadust v\u00f5etakse \u00e4ra k\u00f5igilt ja j\u00e4rkj\u00e4rguliselt. Enne, kui te aru saate, siis \u00fchel hetkel tuleb riik, istub teie k\u00f6\u00f6gilaua taha maha \u00f5htus\u00f6\u00f6gi ajal ja v\u00f5tab teie lapsel lusika k\u00e4est \u00e4ra. Otseses m\u00f5ttes \u00fctleb, et te s\u00f6\u00f6date talle vale toitu.<\/p>\n
Raadiosaadet oled sa teinud p\u00fchap\u00e4eviti v\u00e4ikeste vahedega 1995. aastast?<\/p>\n
1994. aastast, aga ma ise ka p\u00e4ris t\u00e4pselt ei tea, millal see esimene saade oli.<\/p>\n
See iga p\u00fchap\u00e4ev v\u00e4ljas k\u00e4imine?<\/p>\n
T\u00e4iesti normaalne.<\/p>\n
Ma ei ole sinu abikaasa k\u00e4est k\u00fcsinud, kui normaalne see on?<\/p>\n
Eks ta saab ka minust puhata siis.<\/p>\n
Oled sa kodus sama intensiivne?<\/p>\n
Ma olen kodus v\u00e4ga v\u00e4heintensiivne. Ma arvan, et seda peab muidugi teiste inimeste k\u00e4est k\u00fcsima, ennast inimesed eriti h\u00e4sti ei suuda hinnata, aga mul ei ole p\u00fchap\u00e4eviti saadet tegemas k\u00e4ia mingit probleemi.<\/p>\n
Nagu hiljuti v\u00e4ga \u00f5igesti \u00fctles Paavo N\u00f5gene: neid inimesi, kes p\u00fchap\u00e4eval t\u00f6\u00f6l k\u00e4ivad, on v\u00e4ga palju. Keegi juhib trammi, keegi teeb ehitusel t\u00f6\u00f6d, keegi kallab kuskil baaris joogi v\u00e4lja, keegi koristab, keegi t\u00f6\u00f6tab kuskil Eestile eksporttulu toovas t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5ttes.<\/p>\n
See ei kurna siis selle 35 ja enamgi aasta jooksul, mis sa oled olnud ajakirjandusega seotud olnud? <\/p>\n
Ei kurna.<\/p>\n
Ajakirjaniku t\u00f6\u00f6 on selline t\u00f6\u00f6, et kui sa \u00e4rkvel oled, siis sa oled t\u00f6\u00f6l.<\/p>\n
Ajakirjaniku jaoks iga p\u00e4ev k\u00f5ik algab uuesti. Toimetuse ja ajakirjaniku jaoks iga hommik on start nullist ja kui sellest aru ei saada, siis ei osata ka ajakirjandust teha. K\u00f5ik on uus, k\u00f5ik on mingis m\u00f5ttes v\u00e4ga rutiinne, aga samas on k\u00f5ik t\u00e4iesti uus. \u00dckski p\u00e4ev ei ole teisega sarnane. Inimestel on m\u00e4lu, asjadel on ajalugu, seda k\u00f5ike tuleb teada. Aga p\u00f5him\u00f5tteliselt iga p\u00e4ev algab uuest kohast t\u00e4iesti algusest peale ja sellep\u00e4rast ei ole ka v\u00f5imalik \u00f6elda, et oleks v\u00e4ga kurnav v\u00f5i v\u00e4ga igav, sest midagi sellist, nagu t\u00e4na juhtus, pole ju kunagi varem juhtunud.<\/p>\n
Ei ole k\u00f5ikides nendes punktides v\u00f5ib-olla l\u00f5puni n\u00f5us, aga p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00fcll, sest osad pealkirjadki hakkavad teatud kogemuse jooksul tunduma, et need on juba olnud.<\/p>\n
Paljud asjad ongi olnud, aga nad pole olnud p\u00e4ris t\u00e4pselt samal viisil ja mingid s\u00fcndmused ongi korduvad – kevad, suvi, s\u00fcgis, talv.<\/p>\n
Ma pidasin rohkem silmas seda, et niikaua, kui me \u00e4rkvel oleme, n\u00e4eme, kuuleme, loeme midagi, siis me oleme kogu aeg t\u00f6\u00f6l.<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt s\u00f5ltub erialast. T\u00f5esti, trammijuht l\u00f5petab oma vahetuse, t\u00f5mbab t\u00f6\u00f6s\u00e4rgi seljast \u00e4ra ja l\u00e4heb koju: ta ei pea enam trammi peale m\u00f5tlema. Ma arvan, et paljud ajakirjanikud v\u00f5i tipptoimetajad ei saa niimoodi tegutseda. On ka veel terve rida ameteid, kus ei saa niimoodi tegutseda, oled kogu aeg olla t\u00f6\u00f6ga h\u00f5ivatud. Aga ma ei tea, minule ei ole see k\u00fcll kuidagi halvasti, v\u00e4hemasti tervisele, m\u00f5junud.<\/p>\n
Arsti k\u00e4est ei ole k\u00fcsinud?<\/p>\n
Ma olen arsti juures k\u00e4inud. Nagu \u00fctles hiljuti \u00fcks suurriigi president: mul on k\u00f5ik perfektne.<\/p>\n
Kuid ometigi oled sa ameteid vahetanud. M\u00f5ned sai juba \u00e4ra mainitud, aga kui need k\u00f5ik j\u00e4rjestusse panna, siis me saaksime sinna veel Hommikulehe, BNS-i, \u00c4rip\u00e4eva ja nii edasi.<\/p>\n
Kui vaadata, kuidas sa kuskilt oled \u00e4ra tulnud: 2011, BNS-ist lahkumine: \u00fctlesid, et ametist lahkumise p\u00f5hjuseks on juhtimisalased eriarvamused. 2013, Postimehest lahkumine: seal oli juttu sellest, et n\u00f5ukogul ja Samostil on v\u00e4ga erinev n\u00e4gemus organisatsiooni arendamisest. N\u00fc\u00fcd siis 2026: v\u00f5ime \u00f6elda, et poolte kokkuleppel: pooled olid n\u00f5us, pooled ei olnud. Sina olid n\u00f5us, teised ei olnud, sellega, et sa \u00e4ra l\u00e4hed. Poolte kokkuleppel.<\/p>\n
K\u00f5ik t\u00f6\u00f6d l\u00f5pevad mingil hetkel \u00e4ra. On olnud kindlasti erinevaid t\u00f6id ja erinevaid ametist lahkumisi ja nad ongi vist k\u00f5ik erinevad.<\/p>\n
Kui BNS-i meenutada, siis seal t\u00f5esti oli niimoodi, et minul juhatuse esimehena ja ka ajakirjanikuna oli suur skepsis selles suhtes, kuidas Alma Media BNS-i tahtis juhtida. T\u00e4na saavad k\u00f5ik otsustada, kellel siis \u00f5igus oli.<\/p>\n
Postimehe puhul ma arvan, et Mart Kadastikul olid poliitilises plaanis t\u00e4iesti teistsugused ootused peatoimetajale, kui mina arvasin, et peatoimetaja peaks seda ametit pidama. Mina l\u00e4ksin sealt \u00e4ra t\u00e4iesti ausa inimesena, k\u00f5ik oli h\u00e4sti.<\/p>\n
Margus Linnam\u00e4el ei ole poliitilisi ootusi?<\/p>\n
Ei, selliseid, mida v\u00f5iks v\u00f5rreldavasse konteksti panna, ma k\u00fcll ei tea.<\/p>\n
2014. aasta veebruaris \u00fctlesid: “Eesti poliitika vajab uusi ideid ja need saavad tulla vaid koos uute inimestega. K\u00f5igil, kellel on v\u00f5imalus ja vabadus kaaluda tulla poliitikasse, peaksid seda tegema oma kohalolekuga. Minuga koos olevad inimesed \u00fctlevad, et poliitikas pole olla h\u00e4biasi, vaid teevad Eesti elu paremaks, kui sellega ise tegeleme.”<\/p>\n
K\u00f5ik on ju siiamaani t\u00f5ene, Eesti poliitikas on v\u00e4ga v\u00e4he h\u00e4id inimesi.<\/p>\n
Aga miks sa \u00e4ra tulid?<\/p>\n
Sellep\u00e4rast, et valijad ei tahtnud teisiti ja ma olen v\u00e4ga t\u00e4nulik selle eest.<\/p>\n
Sa ise tagantj\u00e4rele \u00fctled siis, et see valimistulemus, mille sa said riigikogu valimistel Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas, oli tagasiside valijatelt sulle kui poliitikule, et mine \u00e4ra?<\/p>\n
Ega ma ei olnudki mingi eriline poliitik. Valimistel saadakse kas selline tulemus, millega minnakse neid valijaid esindama, v\u00f5i siis saadakse tulemus, millega neid esindada ei ole v\u00f5imalik – ongi kaks v\u00f5imalust.<\/p>\n
Aga see on t\u00f5siasi, et poliitikas v\u00f5iks olla alati rohkem inimesi, kellel on mingisugune siht, on mingisugune p\u00f5him\u00f5te, on mingid eesm\u00e4rgid, millele siis valijad saavad taha tulla. Kui poliitikas ollakse nii-\u00f6elda puhtturunduslikult ja lihtsalt selleks, et kuskil t\u00f6\u00f6l olla, siis ma arvan, et sellega ei ole p\u00e4ris h\u00e4sti.<\/p>\n
See poliitikas proovimine ei l\u00f5ppenud siis nii, nagu sa ise arvasid?<\/p>\n
Ei, ma ei teadnud, kuidas see l\u00f5peb. Loomulikult, ega keegi ei l\u00e4he selleks valimistele, et mitte osutada valituks. Aga ma \u00fctlen veelkord, et v\u00e4ga tore on, et ma olen saanud p\u00e4rast seda rohkem k\u00fcmme aastat ajakirjanduses tagasi olla.<\/p>\n
Aga sa pead ju ka m\u00f6\u00f6nma, et t\u00e4nu sellele k\u00f5rvalk\u00e4igule v\u00f5i eemale minekule ja
just nimelt \u00fche erakonna liikmena t\u00e4naseni heidetakse ette, et Samost on selline ja naasugune ja tal on t\u00f5en\u00e4oliselt Reinsalu kogu aeg taskus v\u00f5i k\u00f5rvas v\u00f5i?<\/p>\n
See on tegelikult jamps ju, aga mis ma n\u00fc\u00fcd tegema pean? Mul ei ole m\u00f5tet kellegagi
vaielda sel teemal.<\/p>\n
Usku ei saa inimestelt v\u00f5tta.<\/p>\n
Inimesed peaksid ju vaatama p\u00f5him\u00f5tteliselt tegusid ja siis tegude p\u00f5hjal j\u00e4reldusi tegema. Ma arvan, et keegi ei saa t\u00f5siselt midagi sellist v\u00e4ita.<\/p>\n
V\u00e4ita saavad, t\u00f5endada ei ole suutnud. Ma tean, “tagasisidet” on ka
minuni tulnud.<\/p>\n
Eks inimesed kahtlustavad teisi ikka valdavalt nendes raamides,
mis endale kuidagi j\u00f5ukohased tunduvad.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3600115hed62t24.jpg\"\/)
Anvar Samost saates “Reedene intervjuu” Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
35 aastat oled sa ajakirjanduses olnud. Kas sildistamine ongi \u00fcks kommunikatsioonivahendeid vastastest \u00fcle olla?<\/p>\n
Ma ei tea. Kommunikatsioon on v\u00e4ga keeruline ja v\u00e4ga d\u00fcnaamiline ja
v\u00e4ga raskesti kirjeldatav tegevus. Eks p\u00f5him\u00f5tteliselt juhtimine on ka omamoodi suur kommunikatsioon. Enamus inimesi, kes kedagi juhivad, peavad ju kogu aeg mingite tulemusteni v\u00f5i mingite eesm\u00e4rkideni j\u00f5udma teiste inimeste tegevuse l\u00e4bi ja
neid inimesi tuleb motiveerida, kaasa haarata selleks, et need tegevused tehtud saaksid.<\/p>\n
Raha on \u00fcks k\u00f5ige viletsamaid motivaatoreid tegelikult. Kindlasti, kui ta on puudu, siis on ta asendamatu. Aga kui ta p\u00e4riselt puudu ei ole, siis k\u00f5ik muud asjad tulevad ikkagi l\u00e4bi suhtluse, inimestega r\u00e4\u00e4kimise ja inimestele mingisuguse v\u00e4\u00e4rtuss\u00fcsteemi kirjeldamise.<\/p>\n
Aga sildistamine kui selline on siis kaasaegne v\u00f5i on see olnud kogu aeg?<\/p>\n
Ma ei ole ausalt \u00f6eldes selle peale m\u00f5elnud. Eks ta on mingis m\u00f5ttes on kogu aeg olemas olnud.<\/p>\n
2011 olid sa v\u00e4ga suur vaenlane Keskerakonnale. T\u00e4na sinust p\u00fc\u00fctakse ettekujutust luua, kui doktor Mortimer Reformierakonna poolt.<\/p>\n
Ma olin ikka pikemat aega Keskerakonna suur vaenlane, see kestis kindlasti rohkem kui 2011.<\/p>\n
Ausalt \u00f6eldes, t\u00f5estis seda on v\u00f5ib-olla inimestel raske uskuda, aga see, mida n\u00e4iteks minu kohta Keskn\u00e4dal kirjutas kuskil 20 aastat tagasi, on ikkagi hoopis kangem kraam kui see, mida praegu \u00fcksk\u00f5ik kelle kohta poliitikud ajakirjanikest \u00fctlevad.<\/p>\n
Ajakirjanikke saab jagada mitmeks. Kui vaatame kas v\u00f5i neid kolleege, kes meiega koos t\u00f6\u00f6tasid ajakirjanduses 20 aastat tagasi, siis paljud on lahkunud. Miks nad lahkuvad?<\/p>\n
Erinevatel p\u00f5hjustel. Kindlasti v\u00e4ga oluline, ja loll oleks ka mitte seda m\u00f6\u00f6nda, on ju see, et kui aastal umbes 1992, 1993, 1994, 1995 v\u00f5i 1996 ajakirjanike palgatase oli v\u00f5rreldav poliitikute omaga, olid nad siis riigikogus v\u00f5i valitsuses. V\u00e4hemasti paljude oma oli. T\u00e4naseks on sellest j\u00e4\u00e4nud ainult paremal juhul mingisugune m\u00fc\u00fct.<\/p>\n
Kui ikkagi ajakirjanike palgatase on k\u00f5vasti allpool n\u00e4iteks erinevate riigiasutuste
suhtekorraldajate palgataset, siis l\u00f5puks iga inimene peab ju m\u00f5tlema, kas tal tasub mingisuguse ideaali nimel ennast kuidagi vaesena tunda v\u00f5i oleks m\u00f5istlikum tunda ennast m\u00f5nusalt ja teha midagi kellast kellani ja ilma eriliselt p\u00f5lemata. Neid valikuid on paljud teinud ja ma ei ole kindlasti see, kes l\u00e4heb neid kuidagi hukka m\u00f5istma.<\/p>\n
Teiseks, Eestis on ajakirjandusega p\u00f5him\u00f5tteliselt ikkagi paljud asjad palju paremini kui n\u00e4iteks L\u00e4tis v\u00f5i ka Soomes, muide. Ja see palgaasi kehtib ka Soome kohta. Meile meeldib alati ennast l\u00e4hinaabritega v\u00f5rrelda. Selles osas nagu midagi v\u00e4ga hullusti ei ole.<\/p>\n
Aga ajakirjanduses on ikkagi sellist s\u00e4ra ja teravust ja eestvedamist ja agenda seadmist on puudu. Lohisetakse kuskil poliitikute ja eriti k\u00f5ikv\u00f5imalike suhtekorraldajate ja PR-tegelaste sabas. See on v\u00e4ga halb ja see tegelikult ei motiveeri inimesi. Mis point on teha mingit t\u00f6\u00f6d, kus sa ise ei ole oma sihiseadja.<\/p>\n
Ajakirjanikud ei ole ainult mingisugused kajastajad, ajakirjanik peab r\u00e4\u00e4kima kaasa \u00fchiskondlikus diskussioonis, peab suutma mingisugust agendat seada \u00fchiskonnas ja vajadusel ka poliitikutele seda dikteerida. See ongi see, mida ju tegelikult ajakirjanikelt ideaalis oodatakse, et oleks nii-\u00f6elda j\u00e4relevalve v\u00f5i kontroll v\u00f5imu \u00fcle.<\/p>\n
See on \u00fcldse omaette pull teema, aga ajakirjanikud peaksid ikka kogu aeg vaatama, et kus siis see v\u00f5im on. P\u00e4ris nii ei ole, et v\u00f5im on \u00fchiskonnas riigikogu liikmete v\u00f5i valitsuse liikmete v\u00f5i isegi ametnike k\u00e4es. Eriti just viimase 10, 20 aasta jooksul on v\u00f5im oluliselt liikunud t\u00e4nu \u00fchiskonna muutumisele. V\u00e4ga palju v\u00f5imu on ka
k\u00f5ikv\u00f5imalike aktivistide, survegruppide, lobistide, loomulikult ettev\u00f5tjate ja ettev\u00f5tete k\u00e4es. Ajakirjanik peab suutma seda v\u00f5imu liikumist ka kuidagi nagu tuvastada ja defineerida. P\u00f5him\u00f5tteliselt lisaks sellele, et igal hommikul ajakirjaniku v\u00f5i toimetuse p\u00e4ev algab uuesti ja tuleb defineerida, et mis siis on t\u00e4na need uudised,
mis inimestele peaksid olulised olema, tuleb ka defineerida, kus on v\u00f5im, millele v\u00f5iks kriitilise pilguga otsa vaadata.<\/p>\n
Tihti on v\u00f5im seal, kust ei osata k\u00fcsida v\u00f5i ei taheta vastata.<\/p>\n
Nii \u00fcht kui ka teist.<\/p>\n
Aga mis Anvar Samostit on siis kinni hoidnud? Sa oled ju selle \u00fcle 30 aasta jooksul saanud korduvalt pakkumisi sektorist v\u00e4lja minna. V\u00f5ib-olla oleks palju rahulikum t\u00f6\u00f6 olnud ja, kes teab, oleks ka sissetulek suurem olnud. Neid pakkumisi sa oled saanud, \u00e4ra eita.<\/p>\n
Ma kindlasti olen saanud, aga ma pole kunagi v\u00e4ga t\u00f5siselt ajakirjanduse mahaj\u00e4tmisele m\u00f5elda tahtnud. Ju mulle siis sobib see.<\/p>\n
Kas sa oled konservatiiv v\u00f5i?<\/p>\n
Selles m\u00f5ttes kindlasti, aga ajakirjaniku ametiga kaasneb ka v\u00e4ga palju vabadusi ja v\u00f5imalusi, mida tavalisele inimesele ei pakuta. See on ikkagi \u00fcks erakordselt k\u00f6itev ja huvitav amet. Siin ei ole mitte ainult see, et sa oled kuskil t\u00f6\u00f6v\u00e4lisel ajal t\u00f6\u00f6l, vaid siin saab teha asju, mida teised inimesed reeglina teha ei saa, ning p\u00e4\u00e4seda kohtadesse ja situatsioonidesse, kuhu tavalised inimesed ei satu. See k\u00f5lab sellise turundusliku pl\u00e4mana, aga tegelikult see on faktiliselt niimoodi. S\u00f5ltub ajakirjanikust endast v\u00e4ga olulisel m\u00e4\u00e4ral, aga ma arvan, et mulle sobib.<\/p>\n
Milton Friedmani raamat “Kapitalism ja vabadus” on sul l\u00e4bi loetud?<\/p>\n
Lugesin seda v\u00e4ga ammu mitu korda, jah.<\/p>\n
Kas soovitad ka t\u00e4na kellelgi lugeda seda, mida Milton Friedman seal kirjeldab ja on kirja pannud?<\/p>\n
Ma arvan, et turumajanduse ja kapitalismiga on \u00fcldse selline loll lugu, et meil on viimasel ajal \u00fcles kasvanud terve rida p\u00f5lvkondi, kes ei saa aru, kui halb on turumajanduse ja kapitalismi puudumine. Ka m\u00f5ned vanemad inimesed on suutnud selle kogemuse kuidagi v\u00e4ga sujuvalt \u00e4ra kaotada, nii et see on uuesti omandatav ainult isikliku valusa kogemuse l\u00e4bi.<\/p>\n
Ma ei taha kellelegi seda valusat kogemust, kuidas oli elada mittevabas \u00fchiskonnas, kus plaanikomitee m\u00e4\u00e4ras, mis v\u00e4rvi p\u00fcksid sa said endale hommikul jalga panna. Ja see ei ole nali, see oligi p\u00e4riselt niimoodi. Plaanikomitees otsustati p\u00e4riselt, mis v\u00e4rvi p\u00fckse v\u00f5iksid mehed 1985. aastal kanda. T\u00f5esti ei tahaks, et ise ega teised inimesed peaksid seda uuesti l\u00e4bi elama, aga kui teisiti ei saa…<\/p>\n
Vahel tundub nii ka Euroopa Liitu vaadates, aga seal valdaval osal inimestest pole seda plaanikomitee kogemust \u00fcldse olnud, ja siis ma vaatan neid Eesti poliitikuid ja ametnikke, kes l\u00e4hevad ja kirjutavad Eesti nimel alla plaanikomitee t\u00fc\u00fcpi piirangutele, keeldudele, k\u00e4skudele, korraldustele ja plaanimajandusele. Ma ei saa \u00fcldse aru. Kirjutavad alla ka L\u00e4ti ja teiste riikide nimel, kus tegelikult peaksid k\u00f5ik need plaanimajanduse \u00f5udused ju mingisuguse p\u00e4riliku teabena meeles olema, aga ei ole.<\/p>\n
See Milton Friedmani raamat “Kapitalism ja vabadus” minu riiulis on vahendatud Liberalismi Akadeemia poolt, kes andis sulle 2011. aastal aasta liberaali tiitli.<\/p>\n
Tagantj\u00e4rele v\u00f5iks \u00f6elda, et sain asja eest. Mis on saanud Liberalismi Akadeemiast ja mis on saanud seda sidusorganisatsioonina k\u00e4ivitanud Reformierakonna liberaalsusest, see j\u00e4\u00e4b iga\u00fche enda otsustada.<\/p>\n
Nii et Milton Friedmani raamat tuleks saata k\u00f5ikidele t\u00e4nastele Reformierakonna juhatuse ja fraktsiooni liikmetele?<\/p>\n
K\u00f5ige hullem on see, et nad on omandanud huvitava oskuse. N\u00e4iteks loed Kristen Michali viimase aja s\u00f5nav\u00f5tte ja k\u00f5nesid ning vaatad, et inimene r\u00e4\u00e4gib justkui \u00f5igete s\u00f5nadega isikuvabadustest, turumajandusest ja, tsiteerides Siim Kallast, kodanike riigist. Aga kui l\u00e4heb otsustamiseks, siis tuleb puhas Bruno Saul. Ma olen t\u00e4itsa kindel, et ei Kristen Michal ega ka Bruno Saul kumbki ei usu seda, mida nad r\u00e4\u00e4givad, aga situatsioonid on erinevad.<\/p>\n
\u00dcks nendest ei saa enam midagi uskuda.<\/p>\n
Bruno Sauli m\u00e4lestusteraamatut tahaks k\u00fcll v\u00e4ga soovitada. Ma ei tea, kas seda t\u00e4nap\u00e4eval kuskilt veel saada on, aga see on v\u00e4ga p\u00f5nev lugemine ka t\u00e4na.<\/p>\n
Mis sul on raamatutega?<\/p>\n
Mul on neid kodus natukene ja ma loen neid. Lugemine on v\u00e4ga oluline, eriti ajakirjaniku jaoks on see asendamatu.<\/p>\n
Sa loed minu teada v\u00e4hemalt kolmes keeles?<\/p>\n
\u00c4kki isegi neljas.<\/p>\n
Eesti, inglise, vene, soome.<\/p>\n
Jah, soome keeles ma loen oluliselt paremini, kui ma r\u00e4\u00e4gin. Ma arvan, et loen vabalt t\u00e4itsa keskmise soomlase tasemel.<\/p>\n
Ja raamatuid on sul kui palju?<\/p>\n
Ma ei tea.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3600097h9fdft24.jpg\"\/)
Anvar Samost saates “Reedene intervjuu” Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Anna kuulajatele ja mulle soe soovitus. Bruno Saul oli juba \u00fcks.<\/p>\n
Bruno Saul on p\u00e4ris hea soovitus jah, aga seda on ilmselt raske k\u00e4tte saada. Mis ma siin veel soovitan… Jumal k\u00fcll, see on nii keeruline k\u00fcsimus.<\/p>\n
K\u00fcsime saate l\u00f5pupoole uuesti, v\u00f5ib-olla siis tuleb sul parem m\u00f5te. Aga isikuvabadused ja selle eest seismine \u2013 see ongi siis sinu k\u00f5ige suurem motivaator ja mootor?<\/p>\n
P\u00e4ris niimoodi ei ole, inimesed on keerulisemad, kui pealispindselt paista v\u00f5ib.<\/p>\n
Ma tahan teada, mis sind, Anvar, k\u00e4ivitab, et sa l\u00e4hed p\u00f5lema, kui r\u00e4\u00e4gitakse…<\/p>\n
Ma l\u00e4hen veel paljude muude asjadega p\u00f5lema, aga lihtsalt need asjad ei paku v\u00f5ib-olla avalikkusele sama palju huvi.<\/p>\n
Keegi ei vastandu seal sulle.<\/p>\n
Ega ka isikuvabaduste teemal keegi v\u00e4ga vastanduda ei taha. S\u00f5nades tahavad ju k\u00f5ik v\u00e4ga vabaduse poolt olla, aga kui sa hakkad tegusid vaatama, siis tekivad mured.<\/p>\n
Sama on ka turumajandusega.<\/p>\n
Sama on ka turumajandusega. K\u00f5ik on turumajanduse poolt, aga siis tuleb seesama minister, kes on r\u00e4\u00e4kinud turumajandusest, ja \u00fctleb, et me anname kaheksale ettev\u00f5ttele 160 miljonit eurot toetust selleks, et nad ettev\u00f5tlusega tegeleksid. Ise ta ei saa aru, et see on t\u00e4iesti absurdne.<\/p>\n
V\u00f5i et me lahendame k\u00f5ik probleemid mingite lahendustega, aga tingimusel, et maksumaksja maksab selle kinni?<\/p>\n
Maksumaksja ei peaks tegelikult neid asju kinni maksma. Enamikku asju, mis meil t\u00e4na maksumaksja rahaga kinni makstakse, peaks v\u00e4ga t\u00f5siselt kaaluma, sest see on ikkagi v\u00f5\u00f5raste inimeste raha, millega realiseeritakse mingisuguse v\u00e4ga kitsa seltskonna pigem ebaotstarbekaid m\u00f5tteid.<\/p>\n
Kas sul on \u00f5igus \u00f6elda neid lauseid lihtsalt sellep\u00e4rast, et sa oled Anvar Samost, v\u00f5i sul on \u00f5igus esitada k\u00fcsimusi, miks te nii teete? Sa esitad neid tihti ka oma saates, mis l\u00e4heb sel p\u00fchap\u00e4eval sinu osalusel selle nime alt viimast korda eetrisse, v\u00e4hemalt siin kanalis. Vait sa ju ei j\u00e4\u00e4. L\u00e4hed sinna uude meediamajja ja ilmud mingil hetkel j\u00e4lle k\u00f5lava h\u00e4\u00e4lega v\u00e4lja.<\/p>\n
Ei saa v\u00e4listada, et juba \u00fclej\u00e4rgmisel p\u00fchap\u00e4eval.<\/p>\n
Sulle heidetakse ju ette, et milline \u00f5igus sul on. Mis mandaat sul on \u00f6elda, kuidas peab tegema?<\/p>\n
Mandaadi k\u00fcsimus on v\u00e4ga huvitav ja oluline, sest ajakirjanikel v\u00f5i \u00f5igemini meediav\u00e4ljaannete toimetustel on mandaat, mida uuendatakse iga p\u00e4ev. Riigikogu liikmete v\u00f5i rahvasaadikute mandaati uuendatakse vastavalt sellele kogule kord nelja aasta tagant v\u00f5i mingi teise v\u00e4lbaga. Aga ajakirjanike v\u00f5i toimetuste mandaati uuendatakse p\u00f5him\u00f5tteliselt reaalajas. K\u00f5ik ajakirjandusv\u00e4ljaanded m\u00f5\u00f5davad oma lugejate, kuulajate ja vaatajate huvi. T\u00e4naseks tehakse seda sisuliselt reaalajas.<\/p>\n
Loomulikult on see oluline. Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu puhul on see seos kaudsem, sest oleme seaduse j\u00e4rgi kohustatud ennast m\u00f5\u00f5tma. Oleme kohustatud m\u00f5\u00f5tma ka enda usaldusv\u00e4\u00e4rsust, mis on v\u00e4ga k\u00f5rge \u2013 72 protsenti, kui ma ei eksi. See on parlamendist k\u00f5rgem, mis on ka m\u00f5istetav, sest ajakirjaniku t\u00f6\u00f6 on pideva m\u00f5\u00f5tmise all ning me saame teha korrektiive erinevalt poliitikutest, kes tihti kas ei saa v\u00f5i ei taha neid teha.<\/p>\n
Ka rahvusringh\u00e4\u00e4lingu puhul on see v\u00e4ga oluline: seadus \u00fctleb, et me peame katma \u00e4ra suurema osa Eesti kuulajatest, vaatajatest ja lugejatest, ja me teeme seda. Erameedia puhul on see veel lihtsam: kui sul ei ole auditooriumi ette n\u00e4idata, siis tellimusi, reklaami ega muid tulusid lihtsalt ei ole. Nii lihtne see tegelikult ongi ja see ongi see mandaat, millega ajakirjanikud v\u00f5i toimetused tegutsevad. Ajakirjanik on inimene, kes l\u00e4heb lugejaid, vaatajaid v\u00f5i kuulajaid esindades kohta, kuhu tavainimene ise minna ei saa. Ta esitab nende nimel k\u00fcsimusi, uurib v\u00f5i vaatab. Ja see mandaat ulatub Eesti puhul tihti sadadesse tuhandetesse.<\/p>\n
Sa r\u00e4\u00e4gid “meie rahvusringh\u00e4\u00e4ling, meie rahvusringh\u00e4\u00e4ling”. Huvitav, palju sul l\u00e4heb aega, et sellest “meie rahvusringh\u00e4\u00e4lingust” saaks “meie siin Postimees Grupis v\u00f5i MM Grupis”?<\/p>\n
H\u00e4sti tegutsevas organisatsioonis on lojaalsus kindlasti omaette v\u00e4\u00e4rtus. See meie-tunne peabki tekkima l\u00e4bi tulemuse ja t\u00f6\u00f6, muudmoodi ei ole seda v\u00f5imalik tekitada.<\/p>\n
See meie-tunne on sul ERR-is olemas olnud?<\/p>\n
On kindlasti.<\/p>\n
Oled sa t\u00e4nu meie-tundele j\u00e4tnud m\u00f5ned asjad v\u00e4ljaspool maja \u00fctlemata ja \u00f6elnud hoopis majas sees, et kuulge, l\u00f5petage see v\u00f5i teine asi \u00e4ra?<\/p>\n
Kindlasti on neid asju.<\/p>\n
Miks sa seda avalikult ei \u00fctle? Kas sa ei saa meie-tunnet rikkuda?<\/p>\n
Ma olen seda t\u00fc\u00fcpi inimene, kes ei l\u00e4he tegelema asjadega, mida pole minu v\u00f5imuses muuta. Kui ma aga n\u00e4en, et mul on v\u00f5imalik mingeid asju muuta, siis ma l\u00e4hen ja muudan; k\u00fcsimus on lihtsalt selles, kuidas on seda k\u00f5ige otstarbekam teha. Kas mingisuguse avaliku soigumisega on v\u00f5imalik asju muuta? T\u00f5en\u00e4oliselt pigem mitte. Kellelegi otse \u00fctlemise teel on see ehk t\u00f5en\u00e4olisem.<\/p>\n
Ajakirjandusel laiemalt v\u00f5ttes pole ei Eestis, Euroopas ega Ameerika \u00dchendriikides k\u00f5ige paremad ajad, sest meedia v\u00f5tab oma ja ajakirjandus on meedia osa, mitte vastupidi. Raha ei tule sinna k\u00f5ige rohkem, aga v\u00f5itlus t\u00e4helepanu p\u00e4rast k\u00e4ib nii ajakirjanike, suunamudijate kui ka meelelahutajate vahel. Kanalite ja v\u00f5imaluste arv on selle 35 aastaga, mis sina oled ajakirjanduses olnud, ma ei oska \u00f6elda, mitmekordistunud.<\/p>\n
Sellega on tegelikult nii ja naa. Kui me r\u00e4\u00e4gime nii-\u00f6elda p\u00e4randajakirjandusest, siis sellega on riigiti, \u00fchiskonnati ja keeleruumiti erinev. Eestit ei maksa siin v\u00f5ib-olla v\u00e4ga vaadata, sest Eesti on v\u00e4ga eriline juhtum.<\/p>\n
Mille poolest Eesti erineb?<\/p>\n
Eestis on esiteks v\u00e4ga tugev lugemiskultuur, Soomes on tegelikult ka. Teiseks on Eesti \u00fchiskonna l\u00e4bipaistvus \u2013 kas t\u00e4nu heale \u00f5nnele v\u00f5i eestlaste rahvuslikule iseloomule \u2013 kujunenud palju paremaks kui mitmes teises riigis. Meil varastatakse objektiivselt v\u00e4hem kui paljudes kohtades, mida me tihtipeale endale eeskujuks peame.<\/p>\n
Muudes asjades oleme ka kuidagi sirgemad ja ausamad ning usaldus ajakirjanike vastu on Eestis alati v\u00e4ga suur olnud. V\u00f5ib-olla mingisuguse j\u00e4rellainetusena peaks meenutama laulvat revolutsiooni, kus ajakirjandusel oli v\u00e4ga oluline roll, kuni selleni v\u00e4lja, et paljud \u00fcheksak\u00fcmnendate aastate alguse poliitikud, kes suuri muutusi tegid, olid ka ise ajakirjanikud.<\/p>\n
Mujal maailmas on asjad v\u00f5ib-olla \u00fchtpidi keerulisemad, teistpidi lihtsamad. Mulle paistab, et on tekkinud v\u00e4ga palju uusi v\u00e4ljaandeid v\u00f5i ajakirjanduslikke formaate, mida paljud inimesed ei peagi ajakirjanduseks, isegi kui nad neid tarbivad. Nad on v\u00e4ikesed, paindlikud ja tegutsevad teistviisi.<\/p>\n
Ma arvan n\u00e4iteks \u2013 ma ei tea, kuidas siin n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalikult paljusid inimesi \u0161okeerida \u2013, et Joe Rogan on ju ajakirjanik. Kahtlemata on ta ajakirjanik, sinna ei ole midagi parata. Ajakirjanikku reeglina ju ei defineerita. Eestis \u00f5nneks ajakirjandusseadus puudub ja atesteerimiskomisjoni ei ole. Veel ei ole, ma loodan, et kunagi ei tule ka. Kui Eestis oleks ajakirjanike atesteerimiskomisjon, siis kindlasti istuksid seal mingid t\u00e4did, kes \u00fctleksid, et Joe Rogan ei ole ajakirjanik.<\/p>\n
Mina arvan, et tema on ajakirjanik ja tal on seesama mandaat, millest me \u00e4sja r\u00e4\u00e4kisime \u2013 miljonid inimesed tahavad miljonite tundide kaupa tema intervjuusid kuulata ja vaadata. Ta puudutab teemasid, mis l\u00e4hevad inimestele korda, on olulised, vastavad uudisv\u00e4\u00e4rtuse kriteeriumidele ning m\u00f5jutavad inimeste elusid, poliitikat, maailma, majandust, mida iganes. Mingis m\u00f5ttes on ta t\u00e4iesti puhas ajakirjanik. Ma ei hakka siin teisi n\u00e4iteid tooma. Arvan, et suutsin kedagi juba piisavalt vihastada.<\/p>\n
Aga nii see on. Kui m\u00f5nel sajandivanusel ajalehel l\u00e4heb kuskil halvasti ja ta on ennast poliitiliselt \u00fchte nurka \u00e4ra v\u00e4rvinud, siis see on selle ajalehe mure.<\/p>\n
Jah, aga Eestis p\u00fc\u00fctakse ju samamoodi praegu v\u00f5i mingi aeg tagasi v\u00e4ga selgelt \u00f6elda, et Postimees Grupp esindab n\u00fc\u00fcd konservatiivset maailmavaadet ja Ekspress Grupp v\u00f5i Delfi Grupp on liberaalid ja vasakpoolsed. Kellele see kasulik oli v\u00f5i kes seda pumpab?<\/p>\n
Kindlasti kannavad erinevad v\u00e4ljaanded erinevaid v\u00e4\u00e4rtusi ja vaateid, siin pole millegi \u00fcle vaielda. K\u00fcsimus on selles, kas seda tehakse nii-\u00f6elda \u00e4rilistel eesm\u00e4rkidel, mida v\u00f5ib ju tihti kahtlustada. Aga Eestis neid \u00e4rilisi eesm\u00e4rke sellisel viisil seada ei ole vist k\u00f5ige targem, sest nagu \u00fctles Mart Kadastik, Eesti on v\u00e4ga v\u00e4ike meediaturg. Piltlikult \u00f6eldes: kui hakkad tegema ajakirja jalgratturitele, siis ongi sul v\u00e4ga v\u00e4ike ajakiri, v\u00e4ga v\u00e4ikesed lugejanumbrid ja v\u00e4ga v\u00e4ikesed tulud, mis pole \u00e4riliselt j\u00e4tkusuutlik.<\/p>\n
Eestis massimeediat tehes pead arvestama sellega, et \u00fchiskond on, nagu me valimistel n\u00e4eme, servast serva.<\/p>\n
Eesti puhul on veel v\u00e4ga oluline see, et meie \u00fchiskond pole suutnud endale teatud k\u00fcsimustes nii palju valetada, nagu m\u00f5ni teine L\u00e4\u00e4ne \u00fchiskond on viimase 20\u201330 aasta jooksul suutnud.<\/p>\n
Palun n\u00e4iteid?<\/p>\n
N\u00e4iteks k\u00f5ik need kliimateemad ja asjad on olnud Eestis tunduvalt ratsionaalsema ja konkreetsema k\u00e4sitlusega, kuigi kohapeal v\u00f5ib tunduda ka teistmoodi.<\/p>\n
Selle k\u00fcsimuse peale vastasid sa Ekspressi ajakirjanikule, kui ta k\u00fcsis, kas kliimamuutused on v\u00f5i ei ole? See on raamistav k\u00fcsimus.<\/p>\n
Jah, see viis, kuidas seda k\u00fcsitakse, on raamistav. Kuid kliimamuutustele ma ei taha siin t\u00e4na aega raisata.<\/p>\n
Sa pead arvestama sellega, et vabas \u00fchiskonnas on alati vaadete ja arvamuste paljusus. Kui tahad teha kogu \u00fchiskonnale suunatud v\u00e4ljaannet, pead suutma k\u00f5igile neile inimestele korda minna. Ma ei saa j\u00e4llegi m\u00f6\u00f6da minna n\u00e4itest, kus Reformierakond on viimastel aegadel \u00f6elnud umbes 80 protsendile \u00fchiskonnast, et te olete rumalad, tagurlikud ja vastikud ning me ei taha teiega tegemist teha. Tegelikult ajakirjandus ei saa erinevalt m\u00f5nest erakonnast kindlasti niimoodi k\u00e4ituda. Seda valikuv\u00f5imalust lihtsalt ei ole ja ma arvan, et see reaalsus hakkab vaikselt kohale j\u00f5udma.<\/p>\n
Milline ajakirjandus on siis eluj\u00f5uline ja milline t\u00f5en\u00e4oliselt ei ole? Oskame me seda hinnata? Ajakirjanduse kriteeriumid on meile teada, osasid sa oled juba \u00f6elnud: kas on oluline, kas on v\u00e4rske, kas on konflikt, kas on prominentsus, kas on emotsionaalne ja geograafiline l\u00e4hedus, m\u00f5ju, erakordsus?<\/p>\n
See k\u00f5ik kehtib j\u00e4tkuvalt, midagi ei ole kuskile \u00e4ra kadunud ega juurde tulnud.<\/p>\n
Aga k\u00f5ik vaatavad ringi sellise n\u00e4oga, et on see n\u00fc\u00fcd ajaleht, on see ajakiri, on see raadio? <\/p>\n
Mingitel formaatidel l\u00e4hebki v\u00e4ga h\u00e4sti, seal ei ole midagi \u00f6elda. Sa pead oma lugejale, vaatajale v\u00f5i kuulajale korda minema. N\u00e4iteks miljonid inimesed kuulavad raadiot \u2013 kuna me oleme raadios, siis toon selle n\u00e4ite. Ega Eestis ei l\u00e4he raadiol \u00fcldiselt halvasti. Me teame ju k\u00f5ik neid kuulajanumbreid.<\/p>\n
Inimestele meeldib kuulata ajakirjanduslikku sisu, mis on nende jaoks oluline ja lahendab mingil moel nende probleeme. V\u00f5ib-olla “probleem” k\u00f5lab liiga k\u00f5vasti, aga \u00fctleme nii, et see r\u00e4\u00e4gib temaga, suhestub temaga, teab, millest inimene elab ja hingab, ning toetab teda.<\/p>\n
Aga oluline, huvitav, kasulik?<\/p>\n
Oluline, huvitav, kasulik jah. L\u00f5puks ollakse valmis selle eest ka maksma, kas siis l\u00e4bi riigieelarve v\u00f5i otse mingi tellimuse kaudu.<\/p>\n
Nende m\u00f5tetega l\u00e4hed sa juba esmasp\u00e4eval ka Sossim\u00e4ele (viide Postimehe toimetuse asukohale Tallinnas \u2013 toim.)?<\/p>\n
Ega mul mingeid teisi m\u00f5tteid kuskilt sellise l\u00fchikese ajaga v\u00f5tta ei ole.<\/p>\n
Sa ei r\u00e4\u00e4gi praegu siin \u00fchte ja seal teist juttu.<\/p>\n
Ma ei ole seda kunagi viitsinud teha. On v\u00e4ga t\u00fclikas oma juttu kogu aeg muuta, sest siis peaks ju meeles pidama, mida sa kuskil t\u00e4pselt r\u00e4\u00e4kisid.<\/p>\n
Mis sa paneksid kaasa rahvusringh\u00e4\u00e4lingu endistele kolleegidele?<\/p>\n
Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu kolleegidele paneks kaasa, et seiske ajakirjanduslike v\u00e4\u00e4rtuste eest. Olge ajakirjanikud selle s\u00f5na k\u00f5ige paremas t\u00e4henduses, nagu siin on ju ikkagi oldud. Tegelikult ma ei ole v\u00e4ga mures. Poliitikute huvi ajakirjandust kontrollida on igal pool ja alati olemas olnud, ka Eestis, k\u00f5ikide valitsuste ajal. Kuigi nende v\u00f5imalus seda ellu viia on olnud oluliselt n\u00f5rgem kui huvi. Loodetavasti j\u00e4\u00e4b ka edaspidi nii.<\/p>\n
Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu puhul oleks k\u00f5ige parem, kui saaks korda praeguse halvana n\u00e4iva ja ka tegelikult halva rahastamismudeli. See t\u00e4hendab, et sisemiselt ei ole mitte mingit finantsperspektiivi \u2013 ei saa aru, mitu eurot on j\u00e4rgmisel aastal kulutada, ja seda v\u00f5ib eelneva aasta novembris vabalt \u00f6elda.<\/p>\n
Teiseks n\u00e4eb ikkagi v\u00e4ga halb v\u00e4lja, kui \u00fche s\u00f5ltumatu institutsiooni eelarve \u00fcle otsustavad kuskil ministeeriumikabinetis m\u00f5ned poliitikud ja ametnikud. Nii ei peaks asjad tegelikult k\u00e4ima.<\/p>\n
V\u00f5i kui ringh\u00e4\u00e4lingun\u00f5ukogus personaalselt solvatakse rahvusringh\u00e4\u00e4lingu enda t\u00f6\u00f6tajaid?<\/p>\n
Nojah, see ei ole ehk k\u00f5ige esmasem probleem \u2013 solvaku edasi, kui tahavad. Oluline on, et juhatus, kes on n\u00f5ukogu ja toimetuse vahel, suudaks oma t\u00f6\u00f6d teha nii, et need solvangud j\u00e4\u00e4ksidki sinna ruumi. Seda on praegune juhatus tegelikult ka suutnud, nii et neile vist praegu etteheiteid teha ei saa.<\/p>\n
See, et sinust on p\u00fc\u00fctud mingit koletist luua…<\/p>\n
Vist ei ole ikka tegelikult.<\/p>\n
On k\u00fcll.<\/p>\n
Ma ei ole nii dramaatiline.<\/p>\n
Sina ei ole, aga tagasiside on umbes selline, et k\u00f5ike dikteerib Samost.<\/p>\n
Need on v\u00e4ga \u00fcksikud inimesed. Pead ausalt \u00fctlema, et selle taga ei ole mingisugust laialdast konsensuslikku armeed. Neid inimesi saab s\u00f5na otseses m\u00f5ttes \u00fche k\u00e4e s\u00f5rmedel \u00fcles lugeda.<\/p>\n
Aga nad on oma erakonnas h\u00e4\u00e4lekad?<\/p>\n
Mitte v\u00e4ga h\u00e4\u00e4lekad. Ju nad ei oska midagi paremat m\u00f5elda, ja kui see neid kuidagi rahustab, siis jumal hoidku, jumal nendega.<\/p>\n
Suur on kindlasti nende inimeste \u00fcllatus, kui selgub, et ka j\u00e4rgmisel ja \u00fclej\u00e4rgmisel n\u00e4dalal tulevad ajakirjanikud oma vaatajaid ja lugejaid esindades ning k\u00fcsivad enam-v\u00e4hem samu k\u00fcsimusi \u2013 nende meelest sama vastikult. See ei kao ju kuhugi.<\/p>\n
See, et sa kureerid esmasp\u00e4evast Postimehele lisaks ka Kuku raadiot \u2013 oled sa kindel, et j\u00f5uad seda k\u00f5ike?<\/p>\n
Ega ma muidu poleks seda t\u00f6\u00f6d vastu v\u00f5tnud.<\/p>\n
Mis sa siit Postimehesse minnes Delfi majale \u00fctled? \u00dctle n\u00fc\u00fcd konkurendile ka midagi.<\/p>\n
Delfi v\u00f5iks ennast kokku v\u00f5tta. Seda on ajakirjanikuna valus vaadata, kuidas seal kvaliteet m\u00f5lemat jalga lonkab. Tehke midagi!<\/p>\n
\u00dcldiselt on ju kasulikum, kui Eesti ajakirjandusturul valitseb terve v\u00f5istlusmoment. Ei saa olla nii, et kuskil tehakse asju v\u00e4ga h\u00e4sti ja kuskil tehakse lihtsalt \u00fcle jala ning suvaliselt, nii et pool p\u00e4eva on kellelgi tagumik esik\u00fcljel. See ei ole p\u00e4ris okei.<\/p>\n
Seda ma ei ole n\u00e4inud, aga ma l\u00e4hen vaatan, \u00e4kki n\u00e4en.<\/p>\n
Kuidas soovid.<\/p>\n
Vabadused ja k\u00f5ik sai \u00e4ra k\u00e4sitletud. Annan siiski viimase v\u00f5imaluse soovitada lisaks Bruno Sauli m\u00e4lestustele ja Milton Friedmanile veel \u00fcks raamat.<\/p>\n
Saan anda kaks soovitust, neid raamatuid on siiski saada. Esiteks uskumatu Eesti oma m\u00fc\u00fct, mille on kirjutanud \u00fcks inimene \u2013 Lennart Meri “H\u00f5bevalge”. Lugege! Praegu, mai l\u00f5pu ja p\u00f6\u00f6rip\u00e4eva, jaanip\u00e4eva vahel on t\u00e4pselt \u00f5ige aeg istuda kuskil \u00f5ues, vaadata P\u00f5hjat\u00e4hte ja lugeda seda v\u00e4ga targa mehe t\u00e4iesti geniaalset ja uskumatut luuletust \u2013 raamatuks on seda vist isegi raske nimetada.<\/p>\n
Teine soovitus on Mihhail Bulgakovi “Meister ja Margarita”, mis aitab aru saada, kui keeruline on elu siin meie maailmajaos olnud ja t\u00f5en\u00e4oliselt saabki olema. Soovitan lugeda.<\/p>\n
Jah, ja kui tundub, et on liiga paks, siis lugege “Loomade farmi”.<\/p>\n
Kumbki neist ei ole tegelikult \u00fcldse v\u00e4ga paks.<\/p>\n
“Loomade farmiga” v\u00f5rreldes on k\u00fcll.<\/p>\n
Aga “Loomade farmi” ma isegi v\u00e4ga ei soovitaks, see on minu jaoks liiga otse\u00fctlemine.<\/p>\n
Absurdi on v\u00e4he. Anvar, ait\u00e4h sulle nende aastate eest, mine rahus. J\u00e4\u00e4me kolleegideks. Kas me s\u00f5pradeks j\u00e4\u00e4me, eks seda aeg n\u00e4itab, aga kolleegideks j\u00e4\u00e4me edasi.<\/p>\n
Oleks v\u00e4ga kole, kui inimesed t\u00f6\u00f6 p\u00e4rast s\u00f5pradeks ei j\u00e4\u00e4ks. Ait\u00e4h!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimase kuu jooksul on t\u00f5en\u00e4oliselt Anvar Samost andnud rohkem intervjuusid, kui oma eluaja jooksul kokku? V\u00e4ga v\u00f5imalik, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":191010,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[622,7713,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,82009,21533,28,29,19,25,1721,23,24,22,20,30],"class_list":["post-191009","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-ajakirjandus","tag-anvar-samost","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-isikuoigused","tag-koroonakriis","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-postimees","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116662457470064398","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/191009","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=191009"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/191009\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/191010"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=191009"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=191009"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=191009"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}