Iga lapsevanem, kes pole veel oma lapsi vaktsineerinud, v\u00f5iks endalt ausalt k\u00fcsida, miks ta seda ei tee, kirjutab Irja Lutsar.<\/p>\n
Eesti laste vaktsineerimisega h\u00f5lmatus tekitab j\u00e4rjest enam muret. Kui 2010. aastal oli difteeria\/teetanuse\/l\u00e4kak\u00f6ha\/poliom\u00fceliidi\/B-hepatiidi vastu vaktsineeritud 97 protsenti kaheaastastest lastest, siis 2024. aastaks oli see langenud 83 protsendini. Esialgsetel andmetel oli see mullu veelgi v\u00e4henenud. M\u00f5nes maakonnas on vaktsineeritud vaid napilt \u00fcle poole lastest.<\/p>\n
See olukord meenutab v\u00e4ga n\u00f5ukogude aja l\u00f5ppu, mil vaktsineerimine muutus v\u00e4ga ebapopulaarseks ning p\u00e4\u00e4dis k\u00f5rge suremusega difteeriapuhangutega. Vaktsineerimise langus ei toimunud ka siis \u00fcle\u00f6\u00f6, vaid liikus sammhaaval halvemuse poole. Tookord ei k\u00f5igutanud kahtlusi isegi asjaolu, et vaid m\u00f5ni k\u00fcmnend varem oli vaktsineerimise abil likvideeritud lastehalvatus ja difteeria.<\/p>\n
Eesti ei j\u00e4\u00e4nud siis samuti puutumata. Meil oli alla saja difteeriajuhtumi, millest neli l\u00f5ppes surmaga. K\u00f5ige kahetsusv\u00e4\u00e4rsem ongi, et see toimus ajal, kui meil oli juba olemas k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav vaktsiin, mis aitab haigestumist ja suremust t\u00e4ielikult v\u00e4ltida.<\/p>\n
Puhang \u00f5nnestus peatada t\u00e4nu elanikkonna kiirele ja laialdasele vaktsineerimisele. P\u00e4rast esimest surmajuhtumit vaktsiinist keeldujaid enam polnud. Tagantj\u00e4rele on raske \u00f6elda, kui palju oli toonases vastuseisus uskmatust vaktsiinidesse v\u00f5i trotsi valitsejate vastu.<\/p>\n
Praegu n\u00e4eme sarnast trendi. Lapseea vaktsiinidega haaratus langeb iga aastaga ning on kohati kriitilisele piirile v\u00e4ga l\u00e4hedal. Puhangu tekkides n\u00f5uab selle peatamine palju vaeva ja ohvreid t\u00e4ielikult v\u00e4ltida ei saa.<\/p>\n
Hiljuti oli n\u00e4iteks L\u00f5una-Inglismaal meningokoki-nakkuse puhang. Terviseametnikud reageerisid kiiresti, jagati \u00fcle 10 000 antibiootikumidoosi ja vaktsineeriti umbes 2000 kontaktset inimest. Siiski kaotasid puhangu t\u00f5ttu elu kaks noort inimest. Tegemist polnud meditsiiniabi hilinemisega, vaid enamiku vaktsiinidega v\u00e4lditavate haiguste puhul arenebki haigus kiiresti ja mikroob tekitab kiiresti p\u00f6\u00f6rdumatut kahju.<\/p>\n
“Hea vaktsineerituse puhul v\u00f5iksid leetrid maailmast kadunud olla, kuna viirusel puudub looduslik algperemees.”<\/p>\n
Teine juhtum oli meile palju l\u00e4hemal. L\u00e4tis haigestus hiljuti 49 inimest leetritesse ja \u00fcle tuhande kontaktse inimese oli j\u00e4lgimise all. Haiguse t\u00f5i meie naaberriiki vaktsineerimata laps ja enamik haigestunutest olid samuti vaktsineerimata. Hea vaktsineerituse puhul v\u00f5iksid leetrid maailmast kadunud olla, kuna viirusel puudub looduslik algperemees ja vaktsiin on viiruse vastu v\u00e4ga t\u00f5hus.<\/p>\n
Vaktsiinidest loobumiseks on kolm peamist p\u00f5hjust: kardetakse k\u00f5rvaln\u00e4htusid, j\u00e4\u00e4dakse uskuma mingeid levinud valev\u00e4iteid v\u00f5i ei usaldata eksperte ja riiki. K\u00f5ik need asjaolud on viimasel ajal v\u00f5imendunud.<\/p>\n
Ameerika \u00dchendriikide vaktsiiniskeptilisuse ja koroonapandeemia t\u00f5ttu v\u00f5imendati terves maailmas oluliselt \u00fcle vaktsiinide k\u00f5rvaln\u00e4hte. Seda hoolimata t\u00f5siasjast, et valdav osa lapseea vaktsiinidest on kasutusel olnud \u00fcle poole sajandi ja paljud rahvusvahelised uuringud on korduvalt t\u00f5estanud, et raskeid k\u00f5rvaln\u00e4hte neil pole. Varem on m\u00f5ne s\u00fcndroomi esinemise puhul vaktsiinide m\u00f5ju kahtlustatud, aga paranenud diagnostika abil on hiljem selgunud, et pigem on tegemist olnud kaasas\u00fcndinud ja geneetikast tulenenud defektidega.<\/p>\n
Seejuures ei kardeta vaktsiinidega samav\u00e4\u00e4rselt raskeid nakkushaigusi ennast v\u00f5i \u00fclehinnatakse meditsiini v\u00f5imekust neid vajaduse korral ravida. P\u00f6\u00f6rdumatu kahjustus v\u00f5ib aga olla selleks ajaks juba toimunud, kui haigus endast m\u00e4rku annab.<\/p>\n
Sotsiaalmeedias levib ja v\u00f5imendub igasugune konfliktne info t\u00e4nap\u00e4eval \u00fclimalt kiiresti. Samuti pakendatakse valeinfot oskuslikult t\u00f5ele vastavate v\u00e4idete vahele. N\u00e4iteks on t\u00e4iesti \u00f5ige, et haiguse l\u00e4bip\u00f5demine tekitab immuunsuse. Teiselt poolt ei mainita enamasti seda, et meil pole mingit meetodit, kuidas teha kindlaks, kellel kulgeb p\u00f5demine kergelt ja kelle jaoks toob see kaasa rasked tagaj\u00e4rjed.<\/p>\n
V\u00f5imalik, et tulevikus tekkivad v\u00f5imalused personaalseks vaktsineerimiseks, aga praegused teadmised seda ei v\u00f5imalda.<\/p>\n
Maailmapoliitikas toimuv soodustabki \u00e4revust ja trotsi. S\u00f5jad ja relvakonfliktid, meilgi lendavad droonid, hinnat\u00f5us ja maksud tekitavad tavainimesele tunde, et ta ei suuda enam oma elu kontrollida. Kelle teise, kui ikka riigi vastu ta oma rahulolematust ja usaldamatust siis v\u00e4ljendab? Nii tundubki ametnike ja ekspertide vaktsiinisoovituste ignoreerimine olevat \u00fcks v\u00f5imalus oma frustratsiooni v\u00e4ljendada.<\/p>\n
Leidub ka inimesi, kes koroonapandeemia aegseid meetmeid tagantj\u00e4rele naeruv\u00e4\u00e4ristavad ja tunnevad nende ignoreerimise \u00fcle uhkust. See on t\u00f5si, et koroonavaktsiinide puhul esines \u00fcliharvadel juhtudel t\u00f5siseid k\u00f5rvaln\u00e4htusid. \u00dcksk\u00f5ik, kuidas neid tagantj\u00e4rele siiski vaadata, on l\u00f5ppj\u00e4relduseks ikka see, et vaktsiinid t\u00f6\u00f6tasid ja p\u00e4\u00e4stsid \u00fcle terve maailma miljoneid elusid.<\/p>\n
Haiguste ennetamine on alati t\u00f5husam kui ravimine. Iga lapsevanem, kes pole veel oma lapsi vaktsineerinud, v\u00f5iks endalt ausalt k\u00fcsida, miks ta seda ei tee. Kas tal on piisavalt t\u00f5endust, et vaktsiinid ei aita v\u00f5i nendega kaasnevad t\u00f5sised ohud? Kas on m\u00f5istlik j\u00e4\u00e4da lootma, et tema lapseni ohtlik haigus ei j\u00f5ua v\u00f5i kui j\u00f5uab, siis \u00f5nnestub see kergelt l\u00e4bi p\u00f5deda?<\/p>\n
Heasse \u00f5nne ja juhusesse uskumine v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da ajalukku, sest t\u00e4nap\u00e4eva arstiteaduse juures on sellest paremaid v\u00f5imalusi. Vaktsiinid aitavad raskeid haigusi ja surma v\u00e4ltida ja on kokkuv\u00f5ttes t\u00f5vest endast ohutumad. Kahtluste ja k\u00fcsimuste selgitamisel aitab vastuseid leida perearst v\u00f5i -\u00f5de, kooliarst v\u00f5i -\u00f5de.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Iga lapsevanem, kes pole veel oma lapsi vaktsineerinud, v\u00f5iks endalt ausalt k\u00fcsida, miks ta seda ei tee, kirjutab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":191067,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21379,21,8675,11478,22447,3704,47427,28,29,15694,19,25,308,562,23,24,22,20,2539,570,30,9373],"class_list":["post-191066","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haigused","tag-headlines","tag-irja-lutsar","tag-koroonapandeemia","tag-korvalnahud","tag-lapsed","tag-laste-vaktsineerimine","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-nakkushaigused","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tervis","tag-tervishoid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaktsiinid","tag-vaktsineerimine","tag-viimased-uudised","tag-viirused"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116662846261130228","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/191066","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=191066"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/191066\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/191067"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=191066"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=191066"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=191066"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}