![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3243749h75d0t24.jpg\"\/)
Andres Lehtmets Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\nS\u00f5ltuvus on eluaegne, inimese v\u00f5itlus k\u00e4ib p\u00e4evast p\u00e4eva ja \u00fchiskonnas on alati arutluse all olnud k\u00fcsimus, kuidas me s\u00f5ltlasi aitame. “Me saame aidata inimesel kaineks saada, suudame aidata endas motivatsiooni leida, aga s\u00fcsti v\u00f5i tabletiga tema himu me \u00e4ra v\u00f5tta ei suuda,” \u00fctleb ps\u00fchhiaater ja Tartu \u00dclikooli ps\u00fchhiaatriakliiniku juht Andres Lehtmets.<\/p>\n
V\u00e4ga v\u00e4he teame me t\u00e4na s\u00f5ltuvuste geneetikast, sest seda on v\u00e4he uuritud. “Me teame, et \u00fcks s\u00f5ltuvus v\u00f5ib teise v\u00e4lja vahetada. Edukaid katseid on juba tehtud, n\u00e4iteks kaalulangetusravimid paistavad olevat \u00fcks uus abivahend, mida hakkame s\u00f5ltuvuse teemaga seoses \u00fcha rohkem kasutama. Praegu oleme piiri peal ja ametlikult ei tohi \u00f6elda, et see on hea ravim. Aga see k\u00f5ik viib meid j\u00e4lle sinna, et inimene v\u00f5ib rahulikult lasta asjadel minna, v\u00e4ike tablett sisse ja probleem on l\u00e4inud. See on elu paradoks, et elamine on paras pingutus. See ei pea olema vastik pingutus, aga ikkagi on pingutus,” nendib Lehtmets, et pingutuseta pole paraku arengut ega tule ka soovitud muutusi.<\/p>\n
Andres Lehtmets Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
“Kui ATH on t\u00e4nap\u00e4eval juba nagu auasi, siis s\u00f5ltuvusteemadega nii ei ole. S\u00f5ltuvus on Eestis stigmatiseeritud haigus ja \u00fcks suurimaid vaimse tervise v\u00e4ljakutseid maailmas. Isegi kui me r\u00e4\u00e4gime muudest ps\u00fc\u00fchikah\u00e4iretest, siis topeltdiagnoos v\u00f5i kaasuv s\u00f5ltuvush\u00e4ire teeb igasuguse ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ire kordades keerukamaks nii ravi aspektist kui ka toimetuleku koha pealt,” nendib Lehtmets.<\/p>\n
Viinavabriku tulekuga toodi s\u00f5ltuvusprobleem Eestisse ja P\u00f5hjamaadele on \u00fcle\u00fcldiselt omane, et kange alkoholi suhtes ollakse v\u00e4ga haavatavad. “Mida rohkem l\u00f5una poole, seda lahjemaks l\u00e4heb alkohol. Kultuurne alkoholikasutus on lihtsam seal, kus juuakse klaas veini, mitte klaas viina. \u00dchte tehakse v\u00e4ga selgelt joobe saavutamise eesm\u00e4rgil, teine on kultuurse suhtlemise ja toidukultuuri osa,” s\u00f5nab ps\u00fchhiaater.<\/p>\n
Eestlastena oleme k\u00f5ik peenkaalu peal<\/p>\n
Uimastite valik on l\u00e4inud nii suureks, et ps\u00fchhiaatrite j\u00f5ud ei k\u00e4i sellest enam h\u00e4sti \u00fcle. “Reoveeruuringud Eestis n\u00e4itavad otseselt, kus ja mil m\u00e4\u00e4ral toimub ainete tarvitamine. Kardan, et p\u00e4ris uimastivaba \u00fchiskonda ei ole maailmas enam kuskil. Inimene, kes kipub m\u00f5nutunnet otsima, on \u00fchesugune ikka igal pool. V\u00f5itlus s\u00f5ltuvusega on ja j\u00e4\u00e4b ning mingit imeravi olemas ei ole,” toob Lehtmets v\u00e4lja.<\/p>\n
V\u00e4ga oluline on nende inimeste toimetuleku toetamine, kes tahavad loobuda. “Meile meeldib m\u00f5elda, et t\u00f5eline alkohoolik v\u00f5i narkomaan on see, kes on rentslis, aga tegelikult on edukate inimeste hulgas v\u00e4ga palju s\u00f5ltlasi. V\u00e4ikese riigina on meil iga inimene oluline, oleme eestlastena k\u00f5ik peenkaalu peal, me ei tohi kedagi kaotada.”<\/p>\n
\u00c4\u00e4retult tervitatav on Lehtmetsa s\u00f5nul, et \u00fchiskonnas r\u00e4\u00e4gitakse laste ja noorte vaimse tervise teemadel \u00fcha rohkem ja inimesed julgevad p\u00f6\u00f6rduda, aga see osa ps\u00fchhiaatriast, mis tegeleb laste ja noortega, vaevleb t\u00e4na k\u00f5ige suurema personalinappuse k\u00e4es.<\/p>\n
“Loomulikult me eeldame, et \u00fcha rohkem kaldub abistamine perearstide suunas, aga kui m\u00f5tleme laste ja noorukite peale, on seal tugevaid erisusi. Kui laps on koolimineku eas ja tal on n\u00e4iteks ATH kahtlus, siis seda diagnostikat ei saa kaua edasi l\u00fckata. Kui tegemist on noorukiga, kellel on meeleolu- v\u00f5i \u00e4revush\u00e4ired, v\u00f5ib see kergematel juhtudel olla perearsti hallata, pluss muud vaimse tervise n\u00f5ustajad. Me liigume t\u00e4na mitmetasandilise vaimse tervise abi mudeli poole, kus j\u00e4rjest suurem roll on peredel ja erinevatel kogukondlikel sekkumistel, mis pole \u00fcldse meditsiin, aga toetab vaimset tervist. Kui aga teema l\u00e4heb keerulisemaks, enesevigastused ja selge suitsiidioht, peaks laps v\u00f5imalikult kiiresti j\u00f5udma laste ja noorukite ps\u00fchhiaatri vaatev\u00e4lja,” selgitab ps\u00fchhiaater.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3243746h7485t24.jpg\"\/)
Andres Lehtmets Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Eestis on Lehtmetsa s\u00f5nul siiani l\u00f5puni lahti r\u00e4\u00e4kimata teema, kus l\u00f5peb lasteps\u00fchhiaatria ja algab t\u00e4iskasvanute ps\u00fchhiaatria. “Noorukiiga on just see eagrupp, kus me vajame v\u00e4ga hea v\u00e4lja\u00f5ppega spetsialiste. Loogiline liikumine peaks olema pigem selles suunas, et meil tekiks lasteps\u00fchhiaatria k\u00f5rvale p\u00e4ris ehtne ja tugev noorukite ps\u00fchhiaatria, aga praegu oleme olukorras, kus meil ei j\u00e4tku lasteps\u00fchhiaatreidki,” toob Lehtmets v\u00e4lja.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli ps\u00fchhiaatriakliinikus on k\u00f5ige parem olukord, sest seal on kogu s\u00fcsteem \u00fches kohas koos ja omavahel saab kiiresti infot vahetada, Tallinnas on lasteps\u00fchhiaatrid eraldi. “T\u00e4na on ps\u00fchhiaatria j\u00e4me ots l\u00e4inud selgelt eraps\u00fchhiaatriasse ja seal spetsialistid sageli k\u00e4sik\u00e4es ei t\u00f6\u00f6ta.”<\/p>\n
Peavalu ravigu neurokirurg ja s\u00fcdame puperdamist kardioloog<\/p>\n
Eestis on Lehtmetsa s\u00f5nul suurim probleem abi korralduse ja juhtimisega.<\/p>\n
“Kindlasti ei ole probleem rahas ja ka spetsialistide v\u00e4hesus ei ole lahendamatu. K\u00fcll aga oleme aastak\u00fcmneid uskunud turumajanduse imelisse j\u00f5usse, et kui tekib vajadus, tekib ka teenus sinna juurde, aga tervishoid on selles suhtes probleemne valdkond. Lasteps\u00fchhiaatreid, laste vaimse tervise \u00f5desid ja lastega t\u00f6\u00f6tavaid kliinilisi ps\u00fchholooge on juba aastak\u00fcmneid liiga v\u00e4he ette valmistatud,” toob Lehtmets v\u00e4lja, kust probleem alguse on saanud.<\/p>\n
Mitmetasandilise vaimse tervise abi mudeli puhul on esimene tasand inimeste endi teadlikkus, aga see k\u00f5ik v\u00f5tab aega, sest eesti rahvas on arstiusku. “Ameeriklased teavad, et arsti juures k\u00e4imine on kallis ja endaga tuleb ise hakkama saada, v\u00e4lja arvatud siis, kui on ekstreemsed vigastused. Eestlaste jaoks on arstide k\u00e4ttesaadavus olnud ajalooliselt v\u00e4ga hea ja ka N\u00f5ukogude ajal, olgu see kvaliteet siis milline tahes. Sellest ajast on j\u00e4\u00e4nud turvatunde kogemus, eriti vanematel inimestel, et kui vaja, l\u00e4hen kohale, istun arstikabineti ukse taha ja saan samal p\u00e4eval abi. Iseenesest on see ju nii inimlik, lihtsalt t\u00e4na me ei suuda seda inimestele enam tagada.”<\/p>\n
\u00dcks v\u00e4ga arvestatav ja suur osa mistahes tasandi, eriti aga esmatasandi arstiabist on patsiendiga suhtlemine. “Head perearstid ongi v\u00e4ga head suhtlejad ja saavad asjadega v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama. Pigem on probleem inimestes, kes tahavad peavalu korral neurokirurgi ja s\u00fcdame puperdamise t\u00f5ttu kardioloogi,” toob Lehtmets v\u00e4lja patsientide k\u00f5rged ootused.<\/p>\n
Inimesed s\u00fcnnivad teatud paketiga<\/p>\n
Ka \u00fchiskondlikud trendid m\u00f5jutavad ps\u00fchhiaatrite t\u00f6\u00f6d. “Kui varem kardeti ps\u00fchhiaatreid, siis n\u00fc\u00fcd tahetakse meie juurde tulla, et k\u00fcsida, kas mul on ATH, sest ma tunnen end nii \u00f5nnetult.”<\/p>\n
Kui sa enda sisse vaatad, siis inimese kujutlusv\u00f5ime on piirideta, t\u00f5deb ps\u00fchhiaater, miks inimesed endal j\u00e4rjest sagedamini ATH-d kahtlustavad. “ATH on neuroarenguline seisund, midagi, millega me s\u00fcnnime. See ei ole elu jooksul omandatud nagu dementsus, mis meil k\u00f5igil on kunagi tulemas, aga enamik meist sureb lihtsalt enne \u00e4ra, kui see v\u00e4lja l\u00f6\u00f6b,” toob Lehtmets v\u00f5rdluse.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3243734h3eeft24.jpg\"\/)
Andres Lehtmets Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Inimesed s\u00fcnnivad nii-\u00f6elda teatud paketiga. “Paljusid lapsi on v\u00f5imalik aidata ja kiire aitamine t\u00e4hendab seda, et nende areng saab loomulikku teed minna. T\u00e4iskasvanute ATH puhul on oluline ikkagi toimetulek. Kui inimene saab igap\u00e4evaeluga hakkama, aga tal on k\u00f5ige selle juures raske, siis jah, see v\u00f5ib olla ATH, aga see kindlasti ei eelda automaatselt tablettravi, vaid elustiilimuutusi, kohanemisv\u00f5ime paikas\u00e4ttimist, korralikku t\u00f6\u00f6 ja puhkuse re\u017eiimi ehk lihtsat talupojatarkust. Tablettide kasutamine muudab inimese ju teistsuguseks. Igap\u00e4evaprobleeme ravimitega lahendada on vale strateegia, aga see on ajastu m\u00e4rk. Selleks, et olla edukas, peab olema tohutult k\u00f5rge saavutusv\u00f5imega, ja kui on miski, mis inimese saavutusv\u00f5imet parandab, n\u00e4iteks see, et ma saan oma kehakaalu normi v\u00f5i m\u00f5istuse s\u00e4ravaks, ja kui see k\u00f5ik on tableti abiga saavutatav, siis tekib ikka kiusatus k\u00fcll,” toonitab Lehtmets, miks inimesed aina enam ravimiusku p\u00f6\u00f6rduvad.<\/p>\n
\u00dchtpidi on see \u00fchiskondlik probleem, aga teisalt omane ka elusloodusele, mis otsib kogu aeg arengut ja pingutus on \u00fcks elu osa. “Edasip\u00fcrgimine on meile looduse poolt kaasa antud. Mille nimel ma elan, mis on minu jaoks oluline, kas see, et mul on surres k\u00f5ige rohkem asju v\u00f5i see, et sai ilusti elatud,” s\u00f5nab ps\u00fchhiaater.<\/p>\n
Aastas hospitaliseeitakse tuhatkond endale v\u00f5i teistele ohtlikku inimest<\/p>\n
Ps\u00fchhiaatria roll \u00fchiskonnas on ka see, et endale v\u00f5i teistele ohtlikud inimesed on vaja hospitaliseerida ja see k\u00e4ib kindlate reeglite alusel. “\u00dcks osa minu t\u00f6\u00f6st Tartu \u00dclikooli ps\u00fchhiaatriakliiniku juhina on tahtest allumatu ravi otsuste allkirjastamine. Otsuse teeb arst, aga meie kliinikus on selline kord, et kliiniku juht vaatab otsuse \u00fcle, sest see on inimeselt vabaduse v\u00f5tmine, mis t\u00e4hendab, et k\u00f5ik peab olema seaduse piires,” s\u00f5nas Lehtmets.<\/p>\n
Seadus v\u00f5eti vastu 1997. aastal, Lehtmets t\u00f6\u00f6tas sel ajal Tallinna ps\u00fchhiaatrikaliiniku ehk Seevaldi \u00fclemarstina ja kirjutas seda seaduse versiooni. “\u00dcldp\u00f5him\u00f5tted on enamikus Euroopa \u00f5igusruumi riikides samad. Inimene peab olema ohtlik endale v\u00f5i teistele, tal peab olema raske ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ire ja muu abi ei ole piisav. Me ei saa panna inimest kohe luku taha, kui meile tundub, et asi ei ole \u00f5ige. Me peame luku taha panemist p\u00f5hjendama,” selgitas ps\u00fchhiaater.<\/p>\n
Isikute puhul, kes on juba pannud toime raske kuriteo, kellele kohus m\u00e4\u00e4rab sundravi, kuna nad ei ole s\u00fc\u00fcv\u00f5imelised v\u00f5i on eksperdid ja kohus tunnistanud nad s\u00fc\u00fcdimatuks, k\u00e4ib protseduur teise seaduse j\u00e4rgi ja nendega tegeleb Viljandi ps\u00fchhiaatriahaigla, kus on Eesti ainus sundraviosakond. “Arsti eetika ei v\u00f5imalda tegutsemist patsiendi vastu ja seep\u00e4rast on m\u00f5istlik, et vabaduse v\u00f5tmine on kohtuniku p\u00e4devuses,” nendib Lehtmets.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3243740h7dfft24.jpg\"\/)
Andres Lehtmets Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Eestis liigub \u00fche aasta jooksul ps\u00fchhiaatriakliiniku juhi laualt l\u00e4bi tuhandeid tahtele allumatu ravi otsuseid. “Kinnipidamine on suhteliselt l\u00fchiaegne, keskmine voodis viibimine Tartu \u00dclikooli ps\u00fchhiaatriakliinikus on kaks n\u00e4dalat, Eesti keskmine on kolm n\u00e4dalat, need ei ole kuudepikkused kinnihoidmised. Ps\u00fchhiaatria suunitlus on see, et inimene tuleb vabastada, kui tema ohtlikkus \u00e4ra langeb ja enamasti langeb see \u00e4ra suhteliselt kiiresti. Kas inimene edasi ka ravi kasutab, on n\u00fc\u00fcd omaette teema, aga meie teda enam kinni pidada ei saa,” t\u00f5deb ps\u00fchhiaatriakliiniku juht.<\/p>\n
Enamik v\u00e4givaldseid inimesi ei ole ps\u00fc\u00fchikah\u00e4irega<\/p>\n
Ps\u00fchhiaatrias peab v\u00e4ga t\u00e4pselt j\u00e4lgima seadust ega saa tegutseda omatahtsi. “Huvitav on aga see, et v\u00e4givaldsete juhtumite valguses, eriti koduv\u00e4givalla puhul, on \u00f5igusruumis tekkinud ootus, eriti politsei k\u00f5rgemate ametnike poolt, et v\u00e4givaldse inimesega peaks tegelema ps\u00fchhiaatria, aga see ei ole p\u00e4ris korrektne. Ps\u00fchhiaatria tegeleb isikutega, kellel on ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ire ja v\u00e4givaldne k\u00e4itumine. Igasugune v\u00e4givaldsus aga ei ole automaatselt seotud ps\u00fc\u00fchikah\u00e4irega ning enamik v\u00e4givaldseid inimesi ei ole ps\u00fc\u00fchikah\u00e4irega. Me v\u00f5ime k\u00fcll \u00f6elda, et nende k\u00e4itumine ei ole normaalne, aga ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ire on v\u00e4ga t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratletud,” selgitab Lehtmets.<\/p>\n
Lisaks ps\u00fchhiaatriale on veel \u00fcks eriala, kus on \u00f5igus inimest tema tahtest olenemata ravida ja vajadusel \u00fchiskonnast eraldada. “Need on eriti ohtlikud nakkushaigused, aga mina ei tea, et Eestis oleks seda kunagi kasutatud. K\u00f5ik reeglid tulevad rahvusvahelistest tavadest,” toob Lehtmets v\u00e4lja.<\/p>\n
Edukas on \u00fchiskond, kes suudab pingutamist ja edukust motiveerida<\/p>\n
Reservohvitser Lehtmetsa s\u00f5nul on kaitsev\u00e4eteenistus paljude noorte jaoks elumuutev kogemus. “Noorukid s\u00f6\u00f6vad elus esimest korda suppi, toituvad kolm korda p\u00e4evas, teevad trenni, \u00f5pivad oma asju korrastama. See kogemus annab inimesele teatud telje, kuidas kuhugi j\u00f5uda, tema toimetulekuoskused on oluliselt paremad. Kaitsev\u00e4e teine tohutu pluss on see, et seal \u00f5petatakse inimesi juhtima. Kes on saanud jao\u00fclema koolituse, saab inimeste juhtimisega igal pool hakkama. Sulle antakse lahendamist vajav \u00fclesanne ja sa pead leidma lahenduse, see arendab tohutult. Meie ohvitserikoolitus on suurep\u00e4rane,” r\u00e4\u00e4gib Lehtmets oma kogemusest.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3243752h117ct24.jpg\"\/)
Andres Lehtmets Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Noores eas peab tekkima eduelamus, tunne, et sa midagi saavutad, aga seda kahjuks ilma pingutuseta ei tule. “Ka kool ei tohi pingutust \u00e4ra v\u00f5tta. K\u00f5ige hullem on see, kui minnakse v\u00f5rdsustamisega nii kaugele, et k\u00f5ik ongi v\u00f5rdsed, pole vahet, kas sa oled tubli v\u00f5i mitte, me suhtume k\u00f5igisse \u00fchtemoodi. Nii v\u00f5tame igasuguse pingutusehimu \u00e4ra. Edukas on see \u00fchiskond, kes suudab pingutamist ja edukust motiveerida,” toob ps\u00fchhiaater v\u00e4lja.<\/p>\n
Miljoniline rahvaarv paneb eestlastele suure vastutuse<\/p>\n
Lehtmets on s\u00fcgavalt seda meelt, mida kinnitavad ka uuringud, et inimese vaimse tervise \u00fcks kindel vundament on tema keeleoskus ja keelekasutus. “Rohkem peame v\u00e4\u00e4rtustama ka kultuuri rolli inimese kujunemises. Raamatu lugemine ja oskus midagi kirja panna, oskus vestelda, argumenteerida, ennast v\u00e4ljendada, see k\u00f5ik aitab meie ps\u00fc\u00fchikat tasakaalus hoida, kultuuri roll on \u00e4\u00e4retult oluline. Me oleme siin v\u00e4ikeses Eestis olnud v\u00e4ga hoitud, inimesed on suhteliselt sarnase kultuuritaustaga,” t\u00f5deb Lehtmets.<\/p>\n
Aafrikast v\u00f5i L\u00e4his-Idast Eestisse tulnud on p\u00e4rit hoopis teistsugusest kultuurikeskkonnast, ka inimeste arusaamad elust ja peresuhetest v\u00f5ivad olla erinevad. “Millise kultuurilise tausta v\u00f5tavad omaks nende lapsed, kes siin s\u00fcnnivad. Paraku on selline sulandumine v\u00e4ikerahvale siiski ohtlik, sest meie kaotame. Suurrahvaste esindajad on teistsuguse suhtlemislaadiga ja eestlane j\u00e4\u00e4b siin tihtilugu alla. Miljoniline rahvaarv paneb meile suure vastutuse, et suudaksime s\u00e4ilitada oma keelt ja kultuuri,” arutleb Lehtmets.<\/p>\n
Rahvusriikidel on ajaloos oma kindel roll, ja j\u00e4\u00e4b ka tulevikus, me ei saa kunagi olema USA, kus ei ole rahvust. “Rahvusriik annab meile teatud inimeseks olemise v\u00f5imalused. Vabas maailmas v\u00f5ib ju iga\u00fcks vabalt valida, kus ta elada tahab. Kui tunned Eestis elades end ahistatuna ja igatsed New Yorgi suurlinna vabadust, siis keegi ei hoia sind siin v\u00e4gisi kinni, aga inimesel, kes tunnetab, et see maa teda hoiab, v\u00f5iks siin olla hea elada.”<\/p>\n
Portaali Eeter intervjuusari “Ps\u00fchholoogi pilk” vaatleb meie \u00fchiskonda ja inimesi vaimse tervise teemade kaudu eesm\u00e4rgiga anda m\u00f5tteainet ja t\u00f6\u00f6riistu iseendaga paremini hakkama saamiseks ja enesekindluse suurendamiseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"S\u00f5ltuvus on eluaegne, inimese v\u00f5itlus k\u00e4ib p\u00e4evast p\u00e4eva ja \u00fchiskonnas on alati arutluse all olnud k\u00fcsimus, kuidas me…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":191108,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[17908,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,12424,19187,23,24,22,20,30],"class_list":["post-191107","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-andres-lehtmets","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-psuhhiaatria","tag-psuhholoogi-pilk","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116663153231665336","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/191107","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=191107"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/191107\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/191108"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=191107"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=191107"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=191107"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}