{"id":19114,"date":"2025-10-14T08:14:09","date_gmt":"2025-10-14T08:14:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/19114\/"},"modified":"2025-10-14T08:14:09","modified_gmt":"2025-10-14T08:14:09","slug":"riina-roose-kui-noored-rahvuskultuuri-vastu-huvi-ei-tunne-on-see-meie-viga-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/19114\/","title":{"rendered":"Riina Roose: kui noored rahvuskultuuri vastu huvi ei tunne, on see meie viga | Teater"},"content":{"rendered":"

13. oktoobril t\u00e4histati lisaks Linnateatri uue maja avamisele ka eesti ballettmeistri ja pikaaegse tantsupedagoogi Helmi Tohvelmani 125. s\u00fcnniaastap\u00e4eva. Riina Roosel oli v\u00f5imalus t\u00e4htp\u00e4ev \u00fcli\u00f5pilastega koos veeta. “K\u00fcsisin neilt, kas nad teavad Helmi Tohvelmani. Nad on teda \u00f5ppinud ja \u00fctlesid, et neil tuleb n\u00e4gu silme ette. Tema austuseks laulsime Raimond Valgre “Helmit”,” r\u00e4\u00e4kis Roose.<\/p>\n

N\u00e4itlejatele antakse v\u00e4lja Helmi Tohvelmani nimelist auhinda iga kahe aasta tagant. 2022. aastal sai selle Sandra Uusberg Voldemar Panso elulugu k\u00e4sitlenud lavastuse “Osnap” eest. Panso pidas Tohvelmanist v\u00e4ga lugu. “Panso \u00fctles, et austab Tohvelmani elavate naiste hulgas k\u00f5ige rohkem peale oma ema. Kui Panso kutsus Helmi Tohvelmani aastal 1957 kooli \u00f5petajaks, siis ta oli 57-aastane. Ta oli igavesti noor ja temast r\u00e4\u00e4gitakse legende,” s\u00f5nas Roose, kes tunneb ise ka kohustust \u00f5petajana Tohvelmani lugu elus hoida.<\/p>\n

Teine legendaarne Linnateatri lavastaja, Adolf \u0160apiro on \u00f6elnud, et kui n\u00e4itleja suudab tantsida v\u00f5i oma rolli tantsu keelde t\u00f5lkida, siis on roll valmis. “Seal on selline kontsentraat, et kui sa m\u00f5ne \u017eesti, liigutuse v\u00f5i tantsusammuga suudad \u00f6elda rohkem kui mitme pika tiraa\u017eiga, siis ma arvan, et see on see,” selgitas Roose.<\/p>\n

Laulvad n\u00e4itlejad Linnateatris<\/p>\n

\u00dcks legendiks saanud tants on \u0160apiro 1971. aastal lavastatud “Kirsiaias”, kui Mikk Mikiver tantsib Olav Ehala loodud Kirsiaia valsi taustal. Sellest on legend, kuidas Ehala lugu kirjutas. “Olav Ehala pandi luku taha ja Viivi Ernesaks \u00fctles, et enne v\u00e4lja ei saa, kui valss on valmis. Nii juhtuski, et tuli lugu, mis elab siiani oma elu,” r\u00e4\u00e4kis Roose. Kui \u0160apiro tuli uuesti Eestisse, et Turgenevi n\u00e4idendit “Isad ja pojad” lavastada, v\u00f5ttis ta tantsu uuesti kasutusele. See k\u00f5netas nii noori kui ka vanu.<\/p>\n

Olav Ehala kirjutas ka Linnateatri taasavamiseks kantaadi, mis Roose juhatusel teatri avamisel t\u00e4histamiseks ette kanti. Kantaadi tekst telliti Paul-Erik Rummolt. “Nad m\u00f5lemad on oma ala meistrid, m\u00f5lemad v\u00e4ga tihedalt seotud teatri ja Linnateatriga, orienteeruvad selles maastikus ja kaasajas. Ma arvan, et nad olid \u00f5iged inimesed seda kantaati kirjutama,” on Roose veendunud.<\/p>\n

Paul-Erik Rummo kirjutab kantaadi s\u00f5nades: “Trahh trahh trahh, teid ootab v\u00e4ltimatu krahh!”. See on Roose s\u00f5nul kirjutatud eneseirooniaga, mis ongi suurte kontrastide ja vastuoludega ning \u00fcle v\u00f5lli l\u00fc\u00fcrikaga kantaadile omale. “Et ei juhtuks nii, et ehitad suure maja valmis, kogu aur l\u00e4heb ehituse peale ja siis p\u00e4rast pole seda millegagi t\u00e4ita,” lausus Roose.<\/p>\n

Kantaati esitasid pea k\u00f5ik Linnateatri n\u00e4itlejad ja t\u00f6\u00f6tajad. Roose on eriti uhke nende \u00fcle, kes varem laulnud polnud, kuid tekitasid ikkagi \u00fchise tunde, et teatri suurust ja pidulikkust r\u00f5hutada.<\/p>\n

Laulvad Linnateatri n\u00e4itlejad on kujunenud omaette fenomeniks, mille taga seisabki Riina Roose. Ta nentis, et juba enne teda on n\u00e4itlejaid laulma pandud ja koolis teevad \u00f5petajad ka individuaallaulmist, et iga inimese h\u00e4\u00e4lt parandada ning suunata. “Mina justkui riisun koore,” muigas ta.<\/p>\n

Et kooslaulmine \u00f5nnestuks, on oluline tahtmine seda teha, olla j\u00e4rjepidev ja tuleb julgustada inimesi laulma. “Laulmine on v\u00e4ga intiimne tegevus. See on v\u00f5ib-olla k\u00f5ige intiimsem, omasem enesev\u00e4ljendus. Iga inimene v\u00f5ib laulda, selleks ei pea olema laulja. Tuleb julgustada, et see inimene julgeks oma suu lahti teha, siis v\u00f5ibki juhtuda, et muudkui harjutad ja \u00e4kki tulebki v\u00e4lja,” lausus Roose.<\/p>\n

Panso on \u00f6elnud, et n\u00e4itlejaga peab kujundlikult r\u00e4\u00e4kima. Riina Roose arvab, et muusikas on samamoodi. “Seal peab katsuma siit- ja sealtpoolt, kellel tuleb keerulisemalt ja kellel kergemalt, vastavalt eeldustele ja kui palju on varasemat kokkupuudet. K\u00f5ige t\u00e4htsam on julgustamine ja tahe,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Riina Roose Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Mingile maale saab iga\u00fcks end laulmisega treenida, on Roose veendunud. “Iga\u00fchega saab joosta v\u00f5i h\u00fcpata, keegi lihtsalt jookseb v\u00e4ga kaugele ja keegi h\u00fcppab v\u00e4ga k\u00f5rgele. Teatud \u017eanrid ei ole k\u00f5igile j\u00f5ukohased.”<\/p>\n

Linnateatri vanust loetakse praegu 60 aastaga, Riina Roose on teatris muusikajuhina t\u00f6\u00f6tanud 32 aastat. Muusikajuht on tema s\u00f5nul veidi h\u00e4mar m\u00f5iste. “Kui ma sinna l\u00e4ksin, siis oli see veel eelmise ajastu termin: muusikaala juhataja. Siis oli rohkem k\u00f5ikide t\u00fckkide juures nikerdamist. Praegu on muusika ja laulmisega olnud nii palju t\u00f6\u00f6d meie teatris. Meil on trupp, kellega v\u00f5ib esmapilgul p\u00e4ris kaelamurdvaid asju ette v\u00f5tta,” r\u00e4\u00e4kis Roose ja meenutas, et ka kantaadiga oli alguses tunne, et ei tea, kas saab jala maha v\u00f5i murtakse kael. “Praegu on alailma vaja midagi suurelt ette v\u00f5tta,” lisas ta.<\/p>\n

Elmo N\u00fcganen, kes on enam-v\u00e4hem Roose eakaaslane, on olnud ka Roose \u00f5petaja sestpeale, kui ta Roose Linnateatrisse t\u00f6\u00f6le kutsus. “Aastak\u00fcmneid olen saanud meistri k\u00f5rval olla ja t\u00e4hele panna tema t\u00f6\u00f6d. See on \u00f5petus, ole mees ja \u00f5pi,” \u00fctles Roose. N\u00fcganeni lavastused, mis muusikajuhti enim m\u00f5jutanud, on “Pianoola ehk mehhaaniline klaver” ja “Hamlet”, mis avas Roose silmad Shakespeare’i suhtes.<\/p>\n

“See oskus, kuidas klassika panna elama, tuua ta t\u00e4nap\u00e4eva, suuta inimese igast t\u00fc\u00fcbist v\u00e4lja otsida selle juurika v\u00f5i t\u00fcpaa\u017ei ja selle t\u00e4nasel p\u00e4eval n\u00f5nda elama panna, et see puudutab. “Pianoolas” oli h\u00e4sti suur galerii tegelasi, iga\u00fcks, kes saali tuleb ja v\u00e4hegi kaasa m\u00f5tleb, tunneb ennast \u00e4ra. Ja nagu klassik on \u00f6elnud, naerad selle tegelase \u00fcle ja siis saad aru, et naerad tegelikult iseenda \u00fcle. See \u00e4ratundmine ja oskus panna n\u00e4itleja nii tegutsema, et sa unustad selle aja ja see k\u00f5ik sobib t\u00e4nase p\u00e4evaga kokku, see on elu lugemise oskus. N\u00fcganen oskab seda kanda n\u00e4itlejale ja n\u00e4itleja omakorda saab publiku enda seljataha,” s\u00f5nas Roose.<\/p>\n

Ka Tammsaare “T\u00f5e ja \u00f5iguse” teine ning neljas osa l\u00e4ksid inimestele korda. “Tammsaare ise on geniaalne kirjanik. Elmo N\u00fcganen t\u00f5i selle igavikulisuse lavale ja inimesteni. Inimesed said aru, miks Tammsaare nii m\u00f5tles. See seostamine ja samastumine tekib seal. Kui l\u00e4hed sealt \u00e4ra nii, et oled saanud naerda ja nutta, siis see j\u00e4\u00e4b meelde,” \u00fctles muusikajuht.<\/p>\n

Riina Roose ja Joonas Hellerma Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Elu tipphetk l\u00e4bi muusika<\/p>\n

Roose enda muusikalugu algab ansamblist Kiigelaulukuuik, mis asutati 40 aasta eest, aga enam koos ei k\u00e4i. Kiigelaulukuuik esines pidevalt t\u00e4issaalidele, ent \u00fchel hetkel tunti, et ansambli aeg on otsa saanud. “See kuueh\u00e4\u00e4lne seltskond, kuuik, oli meile k\u00f5igile suureks kooliks. Lisaks sellele, et oli v\u00e4ga tore esineda, oli meil endil ka v\u00e4ga tore olla. Musitseerimine igas proovis pakkus naudingut, sest tekkis \u00f5nnetunne. Kui sa laulad kuueh\u00e4\u00e4lselt ja lugu hakkab k\u00f5lama, siis see on midagi v\u00e4ga erilist,” meenutas Roose.<\/p>\n

Kiigelaulukuuiku liikmed \u00f5ppisid k\u00f5ik Otsa koolis ja ergas elu k\u00e4is nii omavahel kui ka \u00f5petajatega. Suur t\u00e4helepanu oli rahvamuusikal, mida \u00f5petas Anti Marguste. “Ta suutis meid nii armastama panna seda rahvamuusikat, et me \u00f5ppisime p\u00e4he kilomeetrite viisi regilaule ja siis meil tekkis tunne, et me peaks neid natuke seadma. Me l\u00e4ksime katri jooksma ja sattusime T\u00f5nu Kaljuste juurde, kes j\u00e4ttis meid meelde ja vaatas, et v\u00f5ib-olla nende inimestega annab midagi keerulisemat teha. See oli s\u00fcgav vene okupatsiooni aeg ja keegi kuhugi v\u00e4lja ei saanud, aga T\u00f5nu Kaljuste oma kooriga juba sai k\u00e4ia ja t\u00f5i mingeid \u00fclikeerulisi noote meile ja tegi meiega proovi. Alguses tundus see v\u00f5imatu, aga pika harjutamisega saab igasugu asju teha. Siis ta viis meid kokku Olav Ehalaga, niimoodi see arenes. Isegi auv\u00e4\u00e4rt Veljo Tormis kirjutas meile \u00fche p\u00fchendusloo \u2013 \u00fche oma viimaseid teoseid “Kiigelaulukuuiku kiigelaul”,” r\u00e4\u00e4kis Roose.<\/p>\n

K\u00f5ige keerulisem, mida Roose ka oma \u00f5pilastele toonitab, on a cappella ehk saateta mitmeh\u00e4\u00e4lne laul. “See on asi, mida inimesed saavad laulupeol v\u00f5i koorikontserdil kuulda, aga inimene, kes ise laulab, tajub, et kui midagi hakkab k\u00f5lama, n\u00e4iteks kolmk\u00f5la, siis tekib mingi v\u00f5nge. See on silmale n\u00e4htamatu, aga see tekitab inimeses \u00f5nnetunnet. See harmoonia ja tunne, et mina saan osa sellest. See on midagi sellist, mida ma ei oskaks mingi muu asjaga v\u00f5rrelda, see on parim tunne,” \u00fctles Roose ja lisas, et kui keegi k\u00fcsib, mida ta seal koolis teeb, vastab ta, et puhastab kolmk\u00f5la.<\/p>\n

Riina Roose Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kiigelaulukuuikuga seoses tegi Roose l\u00e4bi ka \u00fche oma elu tipphetke, mis seotud Alo Mattiiseni isamaaliste lauludega. “Ma \u00f5ppisin konservatooriumis ja mul oli teadusliku kommunismi riigieksam, mis tuli \u00e4ra teha. Teaduslik kommunism ehk teaduslik mittemidagi. Sealt ma tormasin kohe isamaalisi laule laulma, mis 1988. aastal v\u00e4lja tulid. See kontrast on nii meeletu, et seda ei saa rohkem juhtuda. Kui me seal lauluv\u00e4ljakul \u00f6\u00f6laulupeol laulsime, siis see tunne, kuidas kogu see rahvamass oli sinna spontaanselt kogunenud ja mingites kohtades rahvas laulis juba kaasa v\u00f5i vastu, see tekitas t\u00f5esti lendamise tunde,” meenutas ta.<\/p>\n

Tookord vabast Eestist m\u00f5eldes oli kujutlus ideaalsem kui see, mis p\u00e4riselt tuli. See oli Roose s\u00f5nul normaalne, sest loodetakse ikka paremat. “Me elasime ju k\u00f5ik v\u00e4ga kasinalt. Kui me \u00f5ppisime Otsa koolis v\u00f5i konservatooriumis, elasime \u00fchikates, me olime nii harjunud nii kasinalt elama. Eks mingil hetkel tundus jah, et v\u00f5ib-olla oleks varem pidanud hakkama pudrum\u00e4ed ja piimaj\u00f5ed voolama, aga siis saad aru, et seis on nii ja me ise peame selle siin korda tegema. Ime oli see, et me vabaks saime,” tunnistas Roose.<\/p>\n

Roose meenutas, et juba lapsep\u00f5lvest saati oli tema kodus hoiak, et s\u00fcgaval vene ajal ei antud t\u00e4ielikult alla. “Sa saad aru mingist v\u00e4iksest \u00fctlemisest v\u00f5i mitte\u00fctlemisest, mida tegelikult m\u00f5eldakse v\u00f5i millele seistakse vastu. Me n\u00e4iteks ei vaadanud vene filme kodus, sest oli teada, et seal oli nii palju valet, me ei tahtnud n\u00e4ha seda. Neid n\u00fcansse on veel,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Austus rahvuskultuuri vastu<\/p>\n

Regilaul k\u00e4is kokku elulaadiga, mida enam ei eksisteeri. “Kui sa lased ta l\u00e4bi kunstifiltri v\u00f5i paned ta sellisesse garneeringusse, kus ta on iseseisvalt olemas, aga tal on mingi kaasaegne asi \u00fcmber, nii nagu k\u00f5ige tuntavamalt on teinud Veljo Tormis, siis on tal selline j\u00f5ud. Regilaulu v\u00f5lu on see, et ta on v\u00e4ga lihtne, tavaliselt v\u00e4ikse ulatusega, monotoonne, milles samas on see meditatsioon ja maagia,” kirjeldas Roose.<\/p>\n

Ta meenutas, kuidas Veljo Tormis sattus Kihnu pulma, kuulis seal ehedal moel regilaulu ning sai sellest inspiratsiooni. “Veljo suutis minna selle asja tuumani, et sa v\u00f5tad selle regilaulu ja l\u00e4htud temast ning paned selle sinna kunstilisse kost\u00fc\u00fcmi. See toob selle regilaulu t\u00e4nasel p\u00e4eval rahvale nii k\u00e4tte, et v\u00e4ga suur hulk saavad sellest naudingut ja m\u00f5istavad teda. Selle kohta on hea n\u00e4ide, kuidas see, mis meile on nii rahvuslik ja omane, v\u00f5ib just rahvusvaheliselt v\u00e4ga palju loorbereid l\u00f5igata. Kui meie koorid said hakata k\u00e4ima festivalidel, hakkasid nad seal saama igasugu preemiaid. Siis olevat Heino Kaljuste olnud see, kes \u00fctles, et ega meie koorid nii h\u00e4sti ei laula, see on ikka Veljo Tormis, kes meile need preemiad toob,” r\u00e4\u00e4kis Roose.<\/p>\n

Riina Roose Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Roose on suur laulupeo populariseerija ja kuigi laulupidu sai alguse saksa traditsioonist, on see j\u00e4rjest saksa temaatikast eraldunud. “Me ei laula seal ehedat regilaulu, aga ega regilaul ei olegi kontserdi asi. Veljo Tormise laule me laulame seal ammu. 1969. aastal, kui oli sada aastat esimesest laulupeost, telliti Tormiselt laulupeo kantaat Hando Runneli tekstile,” m\u00e4rkis Roose. Laulupeo traditsioon sai t\u00e4navu 200 aastat vanaks. See sai alguse \u0161veitsi laulukultuurist, mis on osa saksa kultuuriruumist. Aastal 1825 toimus \u00fche \u0160veitsi m\u00e4e otsas suur kogunemine ja laulmine. Riina Roosel oli \u00f5nne sinna m\u00e4e otsa m\u00f5ned aastad tagasi ise ka j\u00f5uda.<\/p>\n

Suure osa oma elust on Roose t\u00f6\u00f6tanud noortega. Kuigi kurdetakse, et noored ei tunne enam eesti heliloojaid, pole olukord tema arvates nii lootusetu midagi. “Mart Saart peaks igal juhul teadma, sest tema on meie rahvusliku muusika \u00fcks alustala. Ma arvan, et t\u00e4nu selle aasta suurele laulupeole sai v\u00e4ga suur hulk inimesi teda paremini teadma v\u00f5i \u00fcle\u00fcldse teadma, sest isegi mudilaskoorid laulsid Mart Saart,” t\u00f5i Roose n\u00e4ite. Ta lisas, et Saar oli esimene, kes vana rahvalaulu uude arran\u017eeeringusse pani<\/p>\n

Roose tunneb, et kui ta on siia maale s\u00fcndinud, ei saa tal olla ainult n\u00f5udmisi, vaid ka kohustused maa ja rahvaga seoses. “Voldemar Panso \u00fctles, et kui sa \u00e4kki j\u00f5uad mingile \u00e4ratundmisele, siis oskad r\u00f5\u00f5mu tunda ka novembri pimedusest. Fred J\u00fcssi on k\u00fcll \u00f6elnud, et rahva meel on muutlik, aga ma ikkagi tahaks v\u00e4ga rahvast usaldada ja tahaks usaldada ka noori. Ma arvan, et meie kohus ongi noortele seda teadmist edasi viia nii, et nad tunneksid huvi. Kui nad \u00fcldse huvi ei tunne, siis \u00e4kki see on meie enda viga. Me oleme j\u00e4tnud tegemata selle,” t\u00f5des muusikajuht. Ta tunnistas, et t\u00e4nap\u00e4eval tuleb inimestele v\u00e4ga palju liiga kergelt k\u00e4tte ja me ei pinguta enam ega oskagi midagi tahta. “Inimesed ei ole endale midagi v\u00e4lja v\u00f5idelnud. Tuleb tekitada seda huvi ja peab olema tahe. Ma proovin teha, mis minu v\u00f5imuses,” \u00fctles Roose.<\/p>\n

Riina Roose ja Joonas Hellerma Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Roose j\u00e4lgib hoolega, kuidas eesti keelt r\u00e4\u00e4gitakse ja seda kirjutatakse. “Kui meil on niisugused kokkulepped olnud, kuidas keel on rikkam ja n\u00f5tkem, siis me v\u00f5iks seda kasutada. Meil on nii ilus tervitus: “tere”, mis t\u00e4hendab tervise soovi. V\u00f5i ka “head aega”, “k\u00f5ike head”, “n\u00e4gemist”. Meil on “h\u00fcva”. Me vahel \u00fctleme, et me oleme pahurad ja turris, aga need soovid on meil ju k\u00f5ik seotud heaga. Millegip\u00e4rast viskame selle nurka ja tsautame ja davaitame ja okeitame. See on kehv. Kui meie neid s\u00f5nu ei kasuta, siis kes veel. Siis need h\u00e4\u00e4buvadki \u00e4ra. Fred J\u00fcssi \u00fctles, et k\u00f5ige t\u00e4htsam on see, kuidas sa suhtud oma emakeelde,” r\u00e4\u00e4kis Roose.<\/p>\n

Raamatuaasta puhul t\u00f5i Roose selle aasta alguses v\u00e4lja hariva lavastuse “Alguses oli laul”, kus antakse \u00fclevaade eesti kirjakeele kujunemisest. Kui Roose meie tr\u00fckis\u00f5na ajalukku s\u00fcvenes, tuli v\u00e4lja, et muusika ja laul l\u00e4kski kogu aeg ees ja s\u00f5na tuli j\u00e4rele. “\u00dcksk\u00f5ik, mis teema ette v\u00f5tta, meie kultuur on nii rikas. Kasv\u00f5i see sama kirjakultuuri areng on teinud l\u00e4bi niisugused k\u00e4\u00e4nakud ja pakub nii palju naudingut, kui sellesse s\u00fcveneda,” \u00fctles ta. Eriti toob ta esile noori, kes lavastuses s\u00fc\u00fcvisid t\u00e4ielikult teemasse ja tegid oma t\u00f6\u00f6d parimal tasemel. “Tuleb v\u00e4ga noortesse uskuda, muidu ei saaks \u00f5petajat\u00f6\u00f6d ka teha,” s\u00f5nas Roose.<\/p>\n

T\u00fcki seisukohast oli suur avastus see, et kuulsa keelemehe Heinrich Stahli \u00fcks neljaosalisest k\u00e4si- ja koduraamatust tr\u00fckiti Tallinnas ja sellest sai esimene eestikeelne Eestis tr\u00fckitud raamat, mis sisaldas ka noote.<\/p>\n

Kultuurisoovitus. “Soovitan mitut raamatut. Esimene on Voldemar Panso “Naljakas inimene”. See on Loomingu Raamatukogu uus tr\u00fckk kuldsarjas, mis on v\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne, eelmised ongi mul kulunud v\u00f5i kapsaks loetud. Seda ma soovitan k\u00f5igile koos Voldemar Panso teise raamatuga “Portreed minus ja minu \u00fcmber”. Need on v\u00e4ga vaimukad, iga inimene v\u00f5ib siit midagi leida. Ma ikka \u00fctlen, et kui on vaja minna kuhugi r\u00e4\u00e4kima v\u00f5i m\u00f5tteid ammutama, siis sealt saab alati ideid. See, kuidas Panso maalib ka nendest inimestest, kellest ta midagi ei tea, s\u00f5naga sellised portreed, n\u00e4itab selle mehe suurust ja v\u00f5imekust teha s\u00f5na elavaks. Kuna Voldemar Pansot aeti alailma segamini Gustav Ernesaksaga, siis on mul siin veel Ernesaksa raamat “Nii ajaratas ringi k\u00e4ib”, mis on samav\u00e4\u00e4rne. Kui neid portreid ei oleks, mis tema siia on pannud, siis me ei teaks paljusid asju eesti kultuuriloos,” soovitas Riina Roose.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"13. oktoobril t\u00e4histati lisaks Linnateatri uue maja avamisele ka eesti ballettmeistri ja pikaaegse tantsupedagoogi Helmi Tohvelmani 125. s\u00fcnniaastap\u00e4eva.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":19115,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,9873,25,9874,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-19114","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-plekktrumm","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-riina-roose","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19114","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19114"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19114\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19115"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19114"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19114"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19114"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}