{"id":19133,"date":"2025-10-14T08:33:14","date_gmt":"2025-10-14T08:33:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/19133\/"},"modified":"2025-10-14T08:33:14","modified_gmt":"2025-10-14T08:33:14","slug":"hobe-kukutas-pool-sajandit-pusinud-rekordid-ees-voib-olla-megatous","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/19133\/","title":{"rendered":"H\u00f5be kukutas pool sajandit p\u00fcsinud rekordid, ees v\u00f5ib olla megat\u00f5us"},"content":{"rendered":"

H\u00f5beda hind t\u00f5usis reedel 1,9 protsenti ja l\u00f5petas n\u00e4dala 50,13 dollaril untsist. Tegemist on esimese k\u00f5igi aegade rekordiga ligi 15 aasta jooksul. Viimati saavutas h\u00f5be hinnarekordi 2011. aastal \u2013 49,52 $\/oz. Samal tasemel oli ka 1980. aasta h\u00f5bedamaania hinnatipp, milleks oli 49,45 dollarit.<\/p>\n

H\u00f5be on need hinnatipud n\u00fc\u00fcd otsustavalt \u00fcletanud. Kindlust annab asjaolu, et hind sulgus 50 dollari tasemest k\u00f5rgemal just n\u00e4dala viimasel p\u00e4eval.<\/p>\n

T\u00e4navu on h\u00f5be kallinenud dollarites juba 73,5 protsenti. Tegemist on suurima aastase t\u00f5usuga alates aastast 2010.<\/p>\n

Kirjutasin juunis, et h\u00f5beda turul on toimumas k\u00fcmnendite l\u00f5ikes v\u00e4ga olulised liikumised. Toona oli h\u00f5be just murdnud pikaajalise vastupanutaseme 35 dollari juures ning t\u00f5usis 37 dollarini. Prognoosisin, et hinnad v\u00f5ivad t\u00f5usta kiiresti 45-50 dollari vahemikku. Nii ka l\u00e4ks. Avaldasin juunis selle kohta ka video, mida on v\u00f5imalik vaadata siin:<\/p>\n

stsenaariumi. Esimese kohaselt murrab h\u00f5be 50 dollari taseme ja t\u00f5us j\u00e4tkub. Teise kohaselt tuleb korrektsioon ning 50 dollari \u00fcletamisega l\u00e4heb veel aega. Praeguseks on k\u00fcllaltki selge, et realiseerumas on esimene stsenaarium, mis v\u00f5ib viia hinna kiiresti 60-70 dollari tasemeni.<\/p>\n

Sajandi l\u00e4bimurre<\/p>\n

Kuna 50 dollari tase on olnud viimase kahe suure t\u00f5usuts\u00fckli tipuks, siis selle \u00fcletamine on m\u00e4rgilise t\u00e4hendusega. Hinnaliikumiste ja tehnilise anal\u00fc\u00fcsi poole pealt v\u00f5ib seda pidada h\u00f5bedaturu viimaste k\u00fcmnendite k\u00f5ige olulisemaks s\u00fcndmuseks.<\/p>\n

50 dollari \u00fcletamine t\u00e4hendab, et tehnilisi takistusi hinnat\u00f5usuks enam ei ole. Sarnast mustrit n\u00e4gime 2023. aasta l\u00f5pus kullaturul, millest kirjutasin aktiivselt ka kullaturu anal\u00fc\u00fcsides. T\u00e4naseks on kulla hind tollastelt tasemelt t\u00f5usnud peaaegu kahekordseks. Loe 2023. aasta detsembrikuu anal\u00fc\u00fcsi siit:<\/p>\n

Minu hinnangul on v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, et algamas on j\u00e4rsk hinnat\u00f5us, mis viib h\u00f5beda untsihinna 1-2 aasta jooksul 100 dollarini untsist. Seda toetab nii f\u00fc\u00fcsilise turu akuutne puuduj\u00e4\u00e4k, futuuriturul toimuvad liikumised, kullaturu tugevus, kulla ja h\u00f5beda hinnasuhte langus ning tehniline pilt.<\/p>\n

F\u00fc\u00fcsilise h\u00f5beda turg on t\u00e4navu viiendat aastat j\u00e4rjest suures puuduj\u00e4\u00e4gis \u2013 see t\u00e4hendab, et kaevanduste tootmine ei suuda n\u00f5udlusega sammu pidada. Sellest kirjutasin pikemalt juba 2024. aasta veebruaris<\/a>, mil h\u00f5be kauples veel 22 dollaril untsist.<\/p>\n

H\u00f5be on oluliseks tooraineks paljudes erinevates valdkondades, eelk\u00f5ige kasvavas tehnoloogiasektoris. See on nafta j\u00e4rel enim kasutusalasid omav toormaterjal. Eriti v\u00e4\u00e4rtuslik on h\u00f5be oma elektrijuhtivuse t\u00f5ttu elektroonikat\u00f6\u00f6stuse jaoks. Kuna maailmas on toimumas laialdane elektrifitseerimine ning tehnoloogia- ja p\u00e4ikeseenergia sektori n\u00f5udlus on samuti kasvamas, on h\u00f5bedast saanud globaalses majanduses v\u00f5tmet\u00e4htsusega metall.<\/p>\n

Kulla ja h\u00f5beda hinnsuhe langeb edasi<\/p>\n

Kulla ja h\u00f5beda hinnasuhe on kiiresti langemas \u2013 see juhtub tavaliselt v\u00e4\u00e4rismetallide t\u00f5usuts\u00fckli keskel. Hinnasuhe n\u00e4itab, mitu untsi h\u00f5bedat tuleb v\u00e4lja k\u00e4ia \u00fche untsi kulla eest. Tavap\u00e4raselt algab v\u00e4\u00e4rismetallide t\u00f5usuts\u00fckkel kulla kiire hinnat\u00f5usuga, millele h\u00f5be esimestel aastatel alla j\u00e4\u00e4b. Seda t\u00f5usuts\u00fckli faasi n\u00e4gime 2022. aasta s\u00fcgisest kuni 2025. aasta aprillini.<\/p>\n

Ts\u00fckli keskfaasis hakkab h\u00f5be reeglina aga kulla tootlust \u00fcletama. Selle t\u00f5usuts\u00fckli faasi tunnistajateks me just praegu olemegi. Antud protsess on lahti seletatud ka \u00fclal v\u00e4lja toodud videos.<\/p>\n

Minu hinnangul liigub kulla ja h\u00f5beda hinnasuhe n\u00fc\u00fcd kiiresti alla ning j\u00f5uab juba l\u00e4hiaastatel 50-60 juurde. Kui kuld kaupleb selleks ajaks 5000 dollari juures untsist, siis hinnasuhe 50 t\u00e4hendaks 100-dollarist h\u00f5beda untsihinda. Hetkel on hinnasuhe 79 juures. Veel aprillis oli see 110.<\/p>\n

Pikaajaliselt (4-10 aastat) ootan aga hinnasuhte veelgi suuremat kukkumist. Kui vaadata viimase sajandi v\u00e4\u00e4rismetallide t\u00f5usuts\u00fckleid, siis tavap\u00e4raselt on see suhe langenud t\u00f5usuts\u00fckli l\u00f5puks 20-30 vahemikku (nii 1980. aastal kui ka 2011. aastal). Spekulatiivne n\u00e4ide \u2013 kui kuld peaks t\u00f5usuts\u00fckli l\u00f5puks kauplema 10 000 dollaril ning kulla ja h\u00f5beda hinnasuhe on 20, siis maksab unts h\u00f5bedat 500 dollarit.<\/p>\n

T\u00e4psemad h\u00f5beda hinnasihid panen paika edasistes anal\u00fc\u00fcsides.<\/p>\n

Paberturul on ilmnemas m\u00f5rad<\/p>\n

H\u00f5beda paberturul on samal ajal ilmnemas m\u00f5rad. K\u00f5ige populaarsema h\u00f5beda b\u00f6rsil kaubeldava fondi SLV osakute laenamise intressim\u00e4\u00e4r on viimastel p\u00e4evadel j\u00e4rsult \u00fclespoole h\u00fcpanud. Kui septembri keskel oli see 1,5 protsenti, siis reedeks t\u00f5usis see 12 protsendini.<\/p>\n

SLV osakuid laenavad peamiselt investeerimispangad ja teised investorid, kes panustavad h\u00f5beda hinna langusele. N\u00fc\u00fcd, mil laenamise intressim\u00e4\u00e4rad on n\u00f5nda k\u00f5rged, v\u00f5ivad paljud investorid olla sunnitud oma langusele panustavatest positsioonidest loobuma. \u00dchtlasi v\u00f5ib see s\u00fctitada turul v\u00e4ga j\u00e4rske ja suuri liikumisi, sest niinimetatud l\u00fchikeste positsioonide (langusele panustavad positsioonid) likvideerimiseks tuleb investoril varem maha m\u00fc\u00fcdud h\u00f5be tagasi osta. See v\u00f5ib hinnat\u00f5usule veel t\u00e4iendavalt hoogu anda.<\/p>\n

\"B\u00f6rsil <\/p>\n

Futuuriturul toimuv viitab selgelt ka puuduj\u00e4\u00e4gile f\u00fc\u00fcsilisel turul. Detsembrikuu h\u00f5beda futuur kallines reedel vaid 0,2 protsenti, mis teeb untsi hinnaks 47,2 dollarit, samal ajal kui turu spot-hind (hetkehind) t\u00f5usis 1,9 protsenti. Seda, et futuurid kauplevad hetkehinnast niiv\u00f5rd palju madalamal (backwardation) juhtub h\u00f5beda turul v\u00e4ga harva \u2013 viimati n\u00e4gime sellist olukorda 2020. aasta koroonakriisi ajal.<\/p>\n

See n\u00e4itab, et turuosalised on n\u00f5us h\u00f5beda koheseks k\u00e4ttesaamiseks maksma tunduvalt k\u00f5rgemat hinda. Samuti viitab see sellele, et investorite usaldus tulevikus arveldatavate paberlepingute vastu on j\u00e4rsult v\u00e4henenud. Kui h\u00f5beda hind peaks siit kiiresti edasi t\u00f5usma, n\u00e4eme paberturul veelgi tugevamaid stressiindikaatoreid. Samuti v\u00f5ime potentsiaalselt n\u00e4ha, kuidas paberturu hinnad f\u00fc\u00fcsilise metalli hindadest eralduvad. Hoian lugejaid edasiste arengutega kursis.<\/p>\n

<\/p>\n

\n 13.10.2025\n <\/p>\n

\n Tippinvestorid: dollari allak\u00e4ik s\u00fcveneb ning kulla hind t\u00f5useb edasi\n <\/p>\n

<\/a> <\/p>\n

\n 09.10.2025\n <\/p>\n

\n Graafikud: kellele ja kui palju USA v\u00f5lgu on?\n <\/p>\n

<\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"H\u00f5beda hind t\u00f5usis reedel 1,9 protsenti ja l\u00f5petas n\u00e4dala 50,13 dollaril untsist. Tegemist on esimese k\u00f5igi aegade rekordiga…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":19134,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,780,781,672,778,777,779,65],"class_list":{"0":"post-19133","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-investeerimine","16":"tag-kasulik","17":"tag-majandus","18":"tag-maksud","19":"tag-pension","20":"tag-seadused","21":"tag-turundus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19133","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19133"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19133\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19134"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19133"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19133"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19133"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}