\u201eEesti kinnisvaraturul on viimase 20 aasta jooksul toimunud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne nihe \u2013 kui buumiajal peeti normaalseks v\u00f5imalikult suure elamukrundi soetamist, siis praegu eelistavad ostjad kompaktseid ja l\u00e4bim\u00f5eldud krunte, kus asukoht, privaatsus ja m\u00f5istlik p\u00fcsikulu moodustavad parima terviku,\u201c r\u00e4\u00e4gib Uus Maa Pro maakler ja juhatuse liige Martin Vendla.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu l\u00e4hevad k\u00f5ige paremini kaubaks krundid, mille suurus j\u00e4\u00e4b vahemikku 1000-2000 m\u00b2, sest sinna mahutab Vendla s\u00f5nul normaalse suurusega maja, terrassi ja laste m\u00e4nguala ilma, et koguhind ja \u00fclalpidamine l\u00e4heks k\u00e4est. Turu muutuse taga on tema hinnangul mitu paralleelset survet. \u201eMaa hind on t\u00f5usnud, ehitushinnad<\/a> on k\u00f5rged ja finantseerimiskulugi survestab ostjat. Samal ajal ei soovi keegi elada liiga tihedas keskkonnas,\u201c \u00fctleb ta. Just seet\u00f5ttu v\u00f5idavad tema s\u00f5nul projektid, kus arendaja on suutnud v\u00e4iksemale krundile planeerida hea privaatsuse ja kvaliteetse elukeskkonna.<\/p>\n Ka Kinnisvara24 portaali otsingustatistika n\u00e4itab j\u00f5ukohase suurusega maat\u00fckkide menukust, \u00fctleb portaali tegevjuht Urmas Uibom\u00e4e. Umbes 30% krundiotsijatest seab filtri suurusevahemikuks 1000-2000 m\u00b2. K\u00f5ige rohkem selliseid krunte on saadaval Harjumaal<\/a> – 199. Samas n\u00e4iteks 8 aastat tagasi oli nii suuri krunte m\u00fc\u00fcgil vaid 37 ehk pigem osteti-m\u00fc\u00fcdi suuremaid maat\u00fckke.<\/p>\n \u00c4\u00e4rmused on j\u00e4\u00e4nud ostjata<\/p>\n K\u00f5ige keerulisemalt m\u00fc\u00fcdavaks peab Vendla praegu kaht \u00e4\u00e4rmust. \u201eLiiga v\u00e4ikese krundi puhul kannatab privaatsus, sest naaber elab sisuliselt akna taga. V\u00e4ga suure, 3000\u20135000 m\u00b2 krundi ostjaskond on samuti \u00fcpris v\u00e4ike, sest hind ja hooldusmaht kasvavad p\u00e4ris suureks,\u201c t\u00f5deb ta.<\/p>\n Vendla s\u00f5nul peegeldavad t\u00e4nased uusarendused turgu h\u00e4sti: ridaelamule pakutakse v\u00e4ikest hooviala, paarismajale 500\u20131000 m\u00b2 krunti ja eramule enamasti 1200\u20132000 m\u00b2 maat\u00fckki. Ta toob v\u00e4lja, et arendajad on l\u00e4bi arvutanud, milline suurus m\u00fc\u00fcb ja milline annab parima tasakaalu hinna, asustustiheduse ja n\u00f5udluse vahel. Tema s\u00f5nul ei ole see loogika ei ole juhuslik.<\/p>\n Praegu on Kinnisvara24 portaalis m\u00fc\u00fcgil 1260 krunti, millest 33% on suurusega 1000-2000 m\u00b2. Selliste kruntide m\u00fc\u00fcgikuulutused on aktiivsed keskmiselt 150 p\u00e4eva, kuid n\u00e4iteks \u00fcle 3000 m\u00b2 krundi m\u00fc\u00fcgiperiood kipub olema pikem, nendib Uibom\u00e4e. Samas n\u00e4iteks Tartu- ja P\u00e4rnumaal l\u00e4hevad \u00fcsna ruttu kaubaks ka suuremad maat\u00fckid. Nii on Tartu maakonnas elamumaakrundi keskmine pindala 2555 ja P\u00e4rnumaal 2641 m\u00b2 ning m\u00fc\u00fcgikuulutus aktiivne vastavalt 122 ja 152 p\u00e4eva.<\/p>\n Vaadates viimast 20 aastat, toob Vendla v\u00e4lja selge muutuse. \u201e2000ndate buumiajal hinnati maa omamist ja krunt pidi olema suur. P\u00e4rast 2008. aasta kriisi muutus ostja ratsionaalsemaks. Covid t\u00f5i korraks tagasip\u00f6\u00f6rde \u2013 sooviti rohkem ruumi ja suurt kodu\u00f5ue, kuid t\u00f5usnud euribor ja ehitushind t\u00f5id turu kiiresti pragmaatilisele rajale tagasi.\u201c<\/p>\n L\u00e4hiaastateks prognoosib Vendla senise trendi s\u00fcvenemist. \u201eJ\u00e4rgmise viie aasta jooksul liigub turg veel kompaktsemate ja l\u00e4bim\u00f5eldud kruntide suunas. V\u00f5tmek\u00fcsimus on, kas arendaja suudab v\u00e4iksemale pinnale luua sellise elukeskkonna, kus inimene tunneb end mugavalt.\u201c<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eEesti kinnisvaraturul on viimase 20 aasta jooksul toimunud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne nihe \u2013 kui buumiajal peeti normaalseks v\u00f5imalikult suure elamukrundi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":191667,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,82140,82141,34,36,31,32,10062,21,2934,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-191666","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ehitushinnad","tag-elamukrundid","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-harjumaa","tag-headlines","tag-kinnisvaraturg","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116668583276027923","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/191666","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=191666"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/191666\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/191667"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=191666"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=191666"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=191666"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}