{"id":191682,"date":"2026-05-31T10:27:04","date_gmt":"2026-05-31T10:27:04","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/191682\/"},"modified":"2026-05-31T10:27:04","modified_gmt":"2026-05-31T10:27:04","slug":"rasedusaegse-liigoksendamise-taga-peitub-geneetiline-pohjus-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/191682\/","title":{"rendered":"Rasedusaegse liigoksendamise taga peitub geneetiline p\u00f5hjus | Tervis"},"content":{"rendered":"

Iiveldamine ja oksendamine on sageli raseduse tavap\u00e4rane osa ja seda kogeb enamik rasedatest. Selle k\u00f5ige raskem vorm, h\u00fcperemees ehk rasedusaegne liigoksendamine, v\u00f5ib olla aga eluohtlik seisund. N\u00fc\u00fcd selgus, et selle taga on geneetiline p\u00f5hjus.<\/p>\n

Rasedat, keda vaevab lakkamatu oksendamine, \u00e4hvardab t\u00f5sine toitainete ja vedeliku puudus, mist\u00f5ttu vajatakse sageli haiglaravi. Enamasti tekib selline liigoksendamine raseduse algul, kuid lakkab reeglina raseduse teise trimestri alguses 12.\u201316. n\u00e4dalal. Sagedamini tuleb liigoksendamist ette esimese raseduse ajal.<\/p>\n

Varasematest uuringutest on teada, et risk on suurem naistel, kelle peres on varasemalt seisundit esinenud, kuid veel hiljutise ajani olid t\u00e4psed p\u00f5hjused teadmata ja seega puudus ka p\u00f5hjuslik ravi. 2023. aastal\u00a0ajakirjas Nature avaldatud uuring\u00a0n\u00e4itas, et rasedusaegse iivelduse peamine p\u00f5hjustaja on peamiselt loote ja platsenta toodetud hormoon GDF15, mis m\u00f5jutab ka \u00fcldist keha energiataset ja s\u00f6\u00f6giisu. Iivelduse tugevus s\u00f5ltub aga sellest, kui tundlik ema selle hormooni suhtes on.<\/p>\n

Toona leiti, et madalama GDF15 tasemega seotud geenivariandid suurendavad raske oksendamise riski ning leidude p\u00f5hjal pakuti, et GDF15 taseme m\u00f5jutamine v\u00f5iks olla \u00fcks v\u00f5imalikke uusi raviviise. N\u00fc\u00fcd on toonane uuring saanud j\u00e4tku.\u00a0Uus Tartu \u00dclikooli genoomika instituudiga koost\u00f6\u00f6s valminud uuring<\/a>\u00a0kinnitab, et seisundil on tugev bioloogiline ja geneetiline taust.<\/p>\n

Tegemist on seni suurima uuringuga, kus anal\u00fc\u00fcsiti enam kui 10 000 haigusjuhu ja \u00fcle 460 000 kontrollisiku geneetilisi andmeid Euroopa, Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika p\u00e4ritolu populatsioonidest.\u00a0<\/p>\n

Lisaks varem leitud GDF15 hormoonile leiti veel \u00fcheksa rasedusaegse liigoksendamisega seotud geeni, millest kuus on t\u00e4iesti uued. Need geenid on seotud hormoonide, ainevahetuse, s\u00f6\u00f6giisu, iivelduse ning aju kohanemisv\u00f5imega. Genoomse epidemioloogia professori, uuringu kaasautori Triin Laisa s\u00f5nul seostusid mitmed tuvastatud geenivariandid ka raseduse kulgemisega laiemalt, n\u00e4iteks rasedusaegse kaalut\u00f5usu, raseduse kestuse, s\u00fcnnikaalu ja preeklampsia riskiga.<\/p>\n

Saadud tulemused avavad uusi teid haiguse bioloogiliste mehhanismide m\u00f5istmiseks ning t\u00f5husamate raviv\u00f5imaluste leidmiseks tulevikus. “N\u00e4iteks uuritakse, kas diabeediravim metformiin v\u00f5iks enne rasedust manustades v\u00e4hendada kaasnevat iiveldust, m\u00f5jutades GDF15 hormooni taset ja organismi tundlikkust selle suhtes,” selgitab Laisk tulemuste olulisust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Iiveldamine ja oksendamine on sageli raseduse tavap\u00e4rane osa ja seda kogeb enamik rasedatest. Selle k\u00f5ige raskem vorm, h\u00fcperemees…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":191683,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,1863,21,82143,28,29,19,25,82144,2424,23,24,22,20,30],"class_list":["post-191682","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-geenid","tag-headlines","tag-huperemees","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rasedusaegne-oksendamine","tag-tartu-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116668717063129287","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/191682","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=191682"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/191682\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/191683"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=191682"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=191682"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=191682"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}