\n
![\"Illustratsioon:](\"https:\/\/www.muurileht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2025\/10\/rsz_1img_0234.jpg\")
<\/a>
\n <\/p>\n
Illustratsioon: Johanna Adojaan<\/p>\n
\n
<\/p>\n
Kui uskuda viimase aja (konservatiivset) meediat, siis Eestis on korraga k\u00e4imas kolm kriisi: 1) Venemaa tegevusest tingitud julgeolekukriis; 2) hinnat\u00f5us ja maksuralli; 3) s\u00fcndimuse langus. Kui esimese kahe puhul on mure igati m\u00f5istetav ning v\u00f5imalik on leida konsensus \u00fcle poliitilise v\u00e4lja, siis s\u00fcndimata lapsi puudutav debatt on paraku s\u00fcgavalt ideoloogiline. Liberaalsem leer peab k\u00fcsimusep\u00fcstitust maitsetuks naiste \u00f5igustesse sekkumiseks, konservatiivid n\u00f5uavad samas maa t\u00e4itmist lastega ka juhul, kui see toob endaga kaasa naiste haridustee katkemise ja paneb pausile nende karj\u00e4\u00e4ri. Teisis\u00f5nu, teema on eos laetud.\u00a0<\/p>\n
Kui v\u00f5tsin ette sotsiaalministeeriumi augustis avalikustatud raporti \u201eLaste saamise ja kasvatamise toetamine: anal\u00fc\u00fcs ja ettepanekud\u201d<\/a>, lootsin sisimas, et leian apoliitilise, ideoloogiliselt kallutamata teksti. Paraku see ootus t\u00e4ielikult ei realiseerunud. Kuigi toetuti \u00fcldiselt statistilistele andmetele ja k\u00fcsitlustele, j\u00e4id raporti koostajatel kriitiliselt lahkamata uurimust suunavad sisemised eelarvamused ja filosoofiline l\u00e4htekoht.<\/p>\n Kapitalismi iibeparadoks<\/p>\n P\u00f5hjendusi selleks, miks t\u00e4pselt on vaja suuremat s\u00fcndimust, leiame vaid raporti eess\u00f5nast (lk 5) \u00fche lausena iibedebati klassikalises vormis: \u201esotsiaal- ja pensionis\u00fcsteemide j\u00e4tkusuutlikkus, \u00fchiskonna ja majanduse eluj\u00f5ulisus\u201d. See reedab, et uuringut koostades on vaikivalt aktsepteeritud neoliberaalset arusaama, mille kohaselt on turumajanduse toimimiseks vajalik pidev tootmise ja tarbimise kasv. Selleks on omakorda vajalik tarbijate arvu loomulik suurenemine (v\u00f5i siis toote eluea kunstlik l\u00fchendamine v\u00f5i \u00fcletarbimise soodustamine jne).<\/p>\n Ungari rahvusvaheliste suhete instituudi makromajanduse teadur Philip Pilkington on selle \u201ekapitalismi iibeparadoksi\u201d 2022. aasta artiklis<\/a> v\u00e4ga tabavalt s\u00f5nastanud: kogutavate tulude\/maksude kasv vajab pidevat tarbimise\/tarbijate kasvu, kuid viimane toob elukalliduse ja muude eluprioriteetide tekkimise t\u00f5ttu kaasa iibe languse. Siin ilmneb ka uuringu eelarvamuslik l\u00e4htekoht: \u00fcritatakse leida viise, kuidas \u201etoota\u201d rohkem tarbijaid, mitte ei k\u00fcsita, kas (ja kuidas) annaks maandada tarbimismajanduse korraldusest tulenevaid s\u00fcsteemide toimepidevuse riske. Viimane ei ole eos v\u00f5imatu, n\u00e4iteks on majandusteadlased Charles Goodhart ja Manoj Pradhan toonud oma 2020. aasta monograafias<\/a> v\u00e4lja mitmeid alternatiivseid lahendusi vananevale \u00fchiskonnale.<\/p>\n Uuringus \u00fcritatakse leida viise, kuidas \u201etoota\u201d rohkem tarbijaid, mitte ei k\u00fcsita, kas (ja kuidas) annaks maandada tarbimismajanduse korraldusest tulenevaid s\u00fcsteemide toimepidevuse riske.<\/p>\n<\/blockquote>\n Just siit avaneb ka raporti teine n\u00f5rkus: keskendutakse s\u00fcndimuse soodustamisele ehk s\u00fcndimuskordaja suurenemisele. Fookus on kvantiteedil, mitte kvaliteedil \u2013 oluliseks peetakse just teatava eluss\u00fcndide arvu saavutamist, kuid v\u00e4lja on j\u00e4etud kogu sotsiaalne ja riiklik tugi, et tagada lapse parim v\u00f5imalik areng. Seet\u00f5ttu anal\u00fc\u00fcsitakse raportis selliseid leevendusmeetmeid nagu vanemah\u00fcvitise s\u00fcsteemi t\u00e4iustamine (lk 50), perede majandusliku toimetuleku toetamine (lk 53), eluaseme k\u00e4ttesaadavuse soodustamine (lk 59), t\u00f6\u00f6 ja pereelu \u00fchildamine (lk 61) jne. Olulised aspektid, nagu raseduseelne (finants)n\u00f5ustamine, lapsehoolduspuhkuse arvestamine pensionistaa\u017ei, s\u00fcnnitusv\u00e4givallaga v\u00f5itlemine<\/a>, alimentidest k\u00f5rvalehiilijate t\u00f5husam vastutusele v\u00f5tmine v\u00f5i taskukohase huvihariduse v\u00f5imaldamine, raportis ei kajastu. Teisis\u00f5nu on oluline vaid s\u00fcndide arv, kasvamine inimeseks on j\u00e4etud mainimata.<\/p>\n Samuti langevad taolised anal\u00fc\u00fcsid paraku s\u00fcnnitajate objektistamisse: p\u00f5hik\u00fcsimus on selles, kuidas panna naine s\u00fcnnitama (ja v\u00f5imalikult varakult), mitte kuidas luua heaolu ja stabiilsust, mis laseks lapsesaamise soovil realiseeruda iseenesest. See on n\u00e4htav asjaolus, et raportis nimetatakse lapsi \u201eavalikuks h\u00fcveks\u201d (lk 19), kirutakse individualismi ja valikuvabadust (lk 21; 31\u201333) ning kiidetakse 1960.\u20131980. aastate abielude p\u00fcsimist ja selle positiivset m\u00f5ju s\u00fcndimusele (lk 20\u201321), mainimata kordagi toonast lahutusega kaasnenud stigmat ja perev\u00e4givalla normaliseeritust. Lisaks j\u00f5utakse \u00fcsna \u00fcllatavale j\u00e4reldusele, et kodu ja laste \u00fclalpidamisega kaasneva koormuse v\u00f5rdsem jaotumine vanemate vahel ei oma positiivset m\u00f5ju s\u00fcndimusele (lk 28), j\u00e4ttes mainimata vaieldamatu positiivse m\u00f5ju naise heaolule. Keda see v\u00f5rd\u00f5iguslikkus ikka huvitab, kui see ei too kaasa s\u00fcndimuse kasvu.<\/p>\n Eugeenika hallid varjud<\/p>\n Eraldi probleemina peab v\u00e4lja tooma anal\u00fc\u00fcsi sisemised vastuolud. Kui lastesaamise ajastamise peat\u00fckis (lk 15\u201317) r\u00f5hutatakse, et oluline on tuua esmas\u00fcnnitajate vanust alla, soovitades hakata s\u00fcnnitama juba 23-aastaselt, kui on plaanis saada kolm last, siis hiljem tuuakse esile, et t\u00e4nap\u00e4eval s\u00f5ltuvad heaolu ja toimetulek haridusest ja positsioonist t\u00f6\u00f6turul (lk 22). Siin tekib ebak\u00f5la. 23-aastane inimene on kas l\u00f5petamas bakalaureuse\u00f5pet v\u00f5i suundumas magistrantuuri, t\u00f5en\u00e4oliselt ei oma enda vara ja ilmselt pole tal ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt h\u00e4sti tasustatud ametit. Lapse saamine v\u00f5ib m\u00f5jutada negatiivselt nii tema edasist haridusk\u00e4iku kui ka ametialast arengut, kuna see l\u00fclitab noore haridus- ja t\u00f6\u00f6turult sisuliselt kolmeks aastaks v\u00e4lja.<\/p>\n Kui kasutada raportis endas v\u00e4lja toodud heaolu m\u00f5istet, siis s\u00fcnnitamine nooremas eas on otsene isiklikule toimetulekule jalga tulistamine. Seda t\u00f5endavad ka mitmed uuringud. Tel Avivi \u00fclikooli sotsioloogiaprofessor Tamar Kricheli-Katz toob oma\u00a0 artiklis esile<\/a>, et emadusega ei kaasne ainult halvem palk, vaid aeglustub ka karj\u00e4\u00e4riredelil liikumine ning lisanduvad mitmed muud diskrimineerivad aspektid. N\u00e4htus on nii levinud, et m\u00f5istest \u201eemadustrahv\u201d on saanud sotsioloogiline kli\u0161ee.<\/p>\n Teine varjatud aspekt, mis vahepeal pinnale lipsab, on raporti soov edendada s\u00fcndimust mitte k\u00f5igi Eestis elavate inimeste, vaid teatava grupi seas. Kuigi anal\u00fc\u00fcsis suudetakse valdavalt hoida neutraalset joont, kasutades s\u00f5na \u201e\u00fchiskond\u201d, tuuakse ikkagi vahepeal esile 1) vajadust soodustada just eestlaste tagasir\u00e4nnet (lk 12); 2) sisser\u00e4nde vastuv\u00f5etamatust lahendusena, kuna see ei toeta eesti keele ja kultuuri s\u00e4ilimist, ignoreerides t\u00e4ielikult l\u00f5imumispoliitika pakutavaid v\u00f5imalusi (lk 13); 3) \u00fcldist eestluse p\u00fcsimist (lk 33). See l\u00e4henemine on problemaatiline, kuna eelistab kindla rahvastikugrupi arvulist nuumamist.<\/p>\n Kui uskuda seda raportit, siis minu tulevane laps ei ole soovitud, kuna ta ei taga eestluse p\u00fcsimist ega ole ka t\u00f5upuhas eestlane, olles samal ajal \u201et\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslik\u201d Eesti kodanik ning suure t\u00f5en\u00e4osusega ka eesti keele kandja.<\/p>\n<\/blockquote>\n V\u00f5tke teadmiseks, et teksti, mida praegu loete, kirjutas venelane, kellele eesti keel on teine emakeel ning kes on s\u00fcnnij\u00e4rgne Eesti Vabariigi kodanik. Kui uskuda seda raportit, siis minu tulevane laps ei ole soovitud, kuna ta ei taga eestluse p\u00fcsimist ega ole ka t\u00f5upuhas eestlane, olles samal ajal \u201et\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslik\u201d Eesti kodanik ning suure t\u00f5en\u00e4osusega ka eesti keele kandja. Kui riigi eesm\u00e4rkideks on \u00fchiskonna j\u00e4tkusuutlik p\u00fcsimine ning pensioni- ja sotsiaals\u00fcsteemide toimepidevus \u2013 nagu oli toodud v\u00e4lja raporti eess\u00f5nas \u2013, siis vajalik on k\u00f5igi eestimaalaste ehk rahva arvu suurendamine s\u00f5ltumata rahvusest ja keeleoskusest, kuna maksusid tasuvad k\u00f5ik \u00fchtmoodi ja l\u00f5imuda on siiski v\u00f5imalik (n\u00e4ide: teksti autor). Kui eelistatakse vaid eestlaste kui rahvuse arvu kasvatamist, siis minusuguse \u201emuulase\u201d paljunemine ei ole teretulnud. Selle l\u00e4henemise nimi on sotsiaalteadlaste seas eugeenika, mitte rahvastikupoliitika.<\/p>\n\n
<\/a><\/p>\n\n