P\u00f5hja-K\u00fcprose T\u00fcrgi vabariik on rahvusvahelise tunnustuseta riik, mida tunnustab vaid T\u00fcrgi vabariik. Ometi on see de facto eksisteeriv riik, millel oma territoorium ja juhtorganid. 19. oktoobril, mil Eestis valitakse kohalikke omavalitsusi, langetavad p\u00f5hjak\u00fcproslased otsuse oma tulevase presidendi isikus. Eelseisvad valimised on otsustuskohaks: kas P\u00f5hja-K\u00fcpros liigub edasi kahe eraldiseisva riigi teed v\u00f5i p\u00fc\u00fctakse saavutada kokkulepet K\u00fcprose vabariigiga f\u00f6deratsiooni loomiseks, mis annab p\u00f5hjale autonoomia.<\/p>\n
K\u00fcprose vabariik ja sellest eraldunud P\u00f5hja-K\u00fcpros on aastak\u00fcmneid proovinud pidada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi kujunenud vastasseisu lahendamiseks. 2017. aastal katkenud k\u00f5neluste j\u00e4rel on P\u00f5hja-K\u00fcprose president Ersin Tatar loobunud edasistest katsetest. Seet\u00f5ttu m\u00e4\u00e4ravad l\u00e4henevad presidendivalimised oluliselt saare edasise tuleviku \u2013 kas j\u00e4tkatakse isolatsiooni ja T\u00fcrgile l\u00e4henemist v\u00f5i naastakse uuesti teise osapoolega lahenduste otsimise juurde. Samas pole \u00fchegi pakutud lahenduse saavutamine lihtne ning pooled pole valmis suuri kompromisse tegema.<\/p>\n
Pool sajandit pingeid<\/p>\n K\u00fcprosel on kreeklaste ja t\u00fcrklaste ajalugu p\u00f5imunud juba 16. sajandist, mil saar Osmanite v\u00f5imu alla l\u00e4ks. 19. sajandi teises pooles asus saart valitsema Briti impeerium, kuid rahvustevahelisi pingeid see ei leevendanud. Kreeklased soovisid liituda Kreeka emamaaga (enosis, kr unioon), t\u00fcrklased aga saare rahvuste alusel kaheks jagada (taksim, trg jagamine). Need erimeelsused viisid 1950. aastatel v\u00e4givaldsete kokkup\u00f5rgeteni ja peaaegu kodus\u00f5jani.<\/p>\n K\u00fcpros iseseisvus 1960. aastal. Vastloodud vabariik ei tohtinud liituda \u00fchegi teise riigiga. Pingete leevendamiseks m\u00e4\u00e4rati presidendi positsioon kreeklastele ja asepresidendi roll t\u00fcrklastele, m\u00f5lemad ametikohad olid veto\u00f5igusega. S\u00f5jakirvest selline lahendus siiski maha ei matnud.<\/p>\n 1967. aastal toimus Kreekas s\u00f5jav\u00e4eline riigip\u00f6\u00f6re, mille j\u00e4rel valitses riiki kuni 1974. aastani nn kolonelide diktatuur. Sama s\u00f5jav\u00e4ehunta korraldas 1974. aastal riigip\u00f6\u00f6rde ka K\u00fcprosel, et saar Kreekaga \u00fchendada. Ateena keeldus Ankara n\u00f5udmisest K\u00fcprose iseseisvust austada. See viis T\u00fcrgi invasiooni, Kreeka s\u00f5jav\u00e4ehunta v\u00f5imu lagunemise ja tsiviilvalitsuse sisseseadmiseni. J\u00e4rgnesid tulemusteta l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised t\u00fcrklaste ja kreeklaste vahel, kuni 1983. aastal kuulutati v\u00e4lja P\u00f5hja-K\u00fcprose T\u00fcrgi vabariik, mida tunnustab senini vaid Ankara. Kahe saareosa vahelt kulgeb \u00dcRO kontrollitav kokkup\u00f5rgete takistamiseks loodud puhvertsoon ehk nn roheline joon.<\/p>\n J\u00e4rgnevate aastak\u00fcmnete jooksul on toimunud mitmeid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, kuid k\u00f5ik on l\u00f5ppenud tulutult. Viimased l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised kestsid 2015\u20132017 ning peale nende nurjumist v\u00f5ttis 2020. aastal P\u00f5hja-K\u00fcprose president Ersin Tatar suuna kahe riigi lahenduse poole. Sellele vaatamata sai K\u00fcprose vabariik 2004. aastal liituda Euroopa Liiduga. De iure laieneb see kogu saarele, kuid de facto see separatistliku P\u00f5hja-K\u00fcprose puhul ei kehti.<\/p>\n Tasav\u00e4gised presidendivalimised<\/p>\n 19. oktoobri presidendivalimistele on esitatud mitmeid kandidaate. Peamisteks vastasteks on ametisolev president Ersin Tatar ja opositsiooniliider Tufan Erh\u00fcrman. Viimaste k\u00fcsitluste<\/a> j\u00e4rgi toetab esimest vastavalt 43, teist 47,6 protsenti. Seet\u00f5ttu on t\u00f5en\u00e4oline, et tuleb valimiste teine voor. Tatarit toetavad natsionalistlikud ja konservatiivsed Rahvusliku \u00dchtsuse partei (Ulusal Birlik Partisi), Demokraatlik partei (Demokrat Parti), Taass\u00fcnni partei (Yeniden Do\u011fu\u015f Partisi), kellel on 50-kohalises parlamendis kokku 29 kohta. Erh\u00fcrmani taga seisab vasaktsentristlik ja progressiivne Vabariiklik T\u00fcrgi partei (Cumhuriyet\u00e7i T\u00fcrk Partisi), kellel on seadusandlikus kogus 18 kohta.\u00a0<\/p>\n Kandidaatide peamiseks erinevuseks<\/a> on nende seisukoht P\u00f5hja-K\u00fcprose tuleviku suhtes. Ametisolev president Tatar toetab n-\u00f6 kahe riigi lahendust, kuid Erh\u00fcrman f\u00f6deratsiooni ja K\u00fcprose taas\u00fchendamist. Ersin Tatar on r\u00f5hunud valijate ajaloolisele traumale ja k\u00fcproset\u00fcrklaste ebav\u00f5rdsele kohtlemisele, mist\u00f5ttu on tema hinnangul saare taas\u00fchendamine juba t\u00fcrklaste julgeoleku p\u00e4rast v\u00f5imatu.<\/p>\n Ametisolev president Tatar toetab n-\u00f6 kahe riigi lahendust, kuid Erh\u00fcrman f\u00f6deratsiooni ja K\u00fcprose taas\u00fchendamist.<\/p>\n<\/blockquote>\n Tufan Erh\u00fcrman valimislubaduseks on parandada P\u00f5hja-K\u00fcprose majanduslikku olukorda ning taas\u00fchendada territoorium maailmaga. Selle kriisi lahendusena n\u00e4eb ta f\u00f6deratsiooni loomist, kus on nii kreeklased kui t\u00fcrklased oma v\u00f5imalike osariikide n\u00e4ol v\u00f5rdsed partnerid. Oma kampaanias on ta s\u00fc\u00fcdistanud Tatarit p\u00f5hjusel, et viimane pole piisavalt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud inim\u00f5iguste rikkumisele K\u00fcprose vabariigis. Nimelt ei anta automaatselt kodakondust lastele, kes on s\u00fcndinud segaabieludest, kus \u00fcks vanem on K\u00fcprose kodanik ning teine mitte. 2004. aasta j\u00e4rel, mil K\u00fcpros Euroopa Liiduga liitus, hakkasid paljud p\u00f5hjak\u00fcproslased taotlema l\u00f5unalt kodakondsust. Alates 2007. aastast blokeeriti k\u00f5ik sellised taotlused. Nn segaabielude probleem leevenes m\u00f5nev\u00f5rra 2024. aasta algul, kui p\u00f5hjak\u00fcproslaste kodakondsustaotlusi hakati taas l\u00e4bi vaatama, kuid protsess on \u00e4\u00e4rmiselt b\u00fcrokraatlik ja aeglane. Lisaks lubab Erh\u00fcrman alustada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Euroopa Liiduga, et tagada kaubavahetus \u00fcle n-\u00f6 rohelise eraldusjoone kahe saare osa vahel. Euroopa Liit pole seda teemat kommenteerinud.<\/p>\n Tatar on aga vastu vaielnud, et k\u00fcprosekreeklased on takistanud \u00fchinemisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ja seega pole m\u00f5tet neid j\u00e4tkata. Tema hinnangul tuleks edasi liikuda kahe riigi lahenduse suunas ehk taotleda P\u00f5hja-K\u00fcprose rahvusvahelist tunnustamist. Seda suunda toetab ka T\u00fcrgi. K\u00fcprose vabariik ja Euroopa Liit on sellele t\u00e4ielikult vastu. Euroopa Liit j\u00e4rgib \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu resolutsiooni<\/a>, mis kuulutas P\u00f5hja-K\u00fcprose iseseisvuse \u00f5igust\u00fchiseks ning toetab oma liikme K\u00fcprose vabariigi seisukohta, et saar tuleks taas\u00fchendada. Samas on ka Erh\u00fcrman \u00f6elnud, et l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel on peetud ja peetakse ka edaspidi T\u00fcrgiga n\u00f5u, sest nemad on P\u00f5hja-K\u00fcprose julgeolekugarantiiks.<\/p>\n Keerulised ja pingelised olud<\/p>\n Lisaks riigi saatusele tuleb presidendil hakata lahendama ka muid probleeme. P\u00f5hja-K\u00fcprosel on inflatsioon \u00fcle 35 protsendi, energia ja k\u00fctusehinnad on v\u00e4ga k\u00f5rged, kaubavahetus on piiratud ning selle juures j\u00e4\u00e4b miinimumpalk<\/a> umbes 900 euro juurde. Maailmapanga andmetel<\/a> on p\u00f5hjak\u00fcproslaste elatustase m\u00e4rgatavalt langenud. Rohelise joone kaudu k\u00e4iv kaubandus moodustab vaid 10<\/a> protsenti<\/a> P\u00f5hja-K\u00fcprose kaubandusest. Paljud noored lahkuvad riigist T\u00fcrki, Euroopa Liitu v\u00f5i Austraaliasse. Kuigi Erh\u00fcrman pakub lahenduseks f\u00f6deratsiooni, tunnevad k\u00fcproset\u00fcrklased end ohustatuna kreeklaste domineerimisest ning hirm suver\u00e4\u00e4nsuseta j\u00e4\u00e4mise ees on suur. Samas on iseseisvudes oht j\u00e4\u00e4da k\u00f5igest \u00fcheks T\u00fcrgi provintsiks.<\/p>\n Paljud k\u00fcproset\u00fcrklased on juba pikemat aega kartnud, et T\u00fcrgi soovib suurendada poliitilise islami m\u00f5ju.<\/p>\n<\/blockquote>\n Sel aastal on lahvatanud ka k\u00fcproset\u00fcrklaste protestid<\/a> pead t\u00f5stva T\u00fcrgi islamiseerimise surve vastu. Paljud k\u00fcproset\u00fcrklased on juba pikemat aega kartnud, et T\u00fcrgi soovib suurendada poliitilise islami m\u00f5ju. Protestid said alguse 2025. aasta aprillis, kui v\u00f5imud t\u00fchistasid keskkoolides hid\u017eaabi kandmise keelu, kuid teiste religioonide s\u00fcmbolite puhul j\u00e4i keeld p\u00fcsima. Seet\u00f5ttu kogunesid tuhanded inimesed t\u00e4navatele, et avaldada ilmaliku riigi toetuseks meelt. Isegi president Ersin Tatari abikaasa on sotsiaalmeedias meeleavaldajatele toetust \u00fcles<\/a> n\u00e4idanud. T\u00fcrgi president Recep Tayyip Erdo\u011fan on protestid hukka m\u00f5istnud ning isegi \u00e4hvardanud<\/a>, et moslemite \u00f5iguste vastased viivad end T\u00fcrgi vastasleeri.<\/p>\n V\u00e4lisriikide reaktsioonid<\/p>\n T\u00fcrgi president Erdo\u011fan toetab P\u00f5hja-K\u00fcprose presidenti Tatarit ja on \u00f6elnud, et rahvusvaheline \u00fcldsus peab leppima reaalse olukorraga ja tunnustama kahe riigi lahendust. T\u00fcrgi invasiooni 51. aastap\u00e4eval P\u00f5hja-K\u00fcprost k\u00fclastades \u00fctles Erdo\u011fan, et k\u00fcproset\u00fcrklaste aastak\u00fcmneid talutud eba\u00f5iglus peab l\u00f5ppema. 2025. aasta septembri alguses teatas T\u00fcrgi, et viib saarele v\u00e4gesid juurde, suurendades seda arvu 40 000-lt 100 000-le. Kuigi otsust p\u00f5hjendati Iisraeli tegevusega, siis tegelikult soovib Ankara ilmselt n\u00e4idata, et n\u00e4eb P\u00f5hja-K\u00fcprost p\u00fcsiva operatiivbaasina. See on seotud ka T\u00fcrgi pretensioonidega vaidlusaluste vete \u00fcle. Seega on Ankara lisaks Kreekale ja K\u00fcprosele kaasanud saart puudutavasse teemasse L\u00e4his-Ida ja Iisraeli. T\u00fcrgi on s\u00fc\u00fcdistanud K\u00fcprose vabariiki Iisraelile tugipunkti pakkumises, Iisrael seevastu on nimetanud P\u00f5hja-K\u00fcprost \u201cT\u00fcrgi uppumatuks lennukikandjaks\u201d.<\/p>\n Nii Kreeka, K\u00fcpros, USA kui Euroopa Liit on T\u00fcrgi v\u00e4gede saatmise hukka m\u00f5istnud. K\u00fcpros on kutsunud Euroopa Liitu \u00fcles P\u00f5hja-K\u00fcprose ettev\u00f5tete ja isikute vastu sanktsioone kehtestama. Sellele lisaks on Euroopa Komisjon avaldanud muret, et T\u00fcrgi surve n\u00f5rgestab P\u00f5hja-K\u00fcprose meediavabadust ning Euroopa Parlament m\u00f5istis hiljuti hukka<\/a> P\u00f5hja-K\u00fcprosel viie K\u00fcprose vabariigi kodaniku vahistamise s\u00fc\u00fcdistatuna spionaa\u017eis.<\/p>\n 2025. aasta septembri alguses teatas T\u00fcrgi, et viib saarele v\u00e4gesid juurde, suurendades seda arvu 40 000-lt 100 000-le.<\/p>\n<\/blockquote>\n K\u00fcpros pole loobunud saare taas\u00fchendamise plaanidest. K\u00fcprose vabariik \u00fcritab p\u00f5hjak\u00fcproslasi meelitada enda poolele t\u00f6\u00f6pakkumistega. Lisaks on hakatud keelduma rohelise joone \u00fcletamisel P\u00f5hja-K\u00fcprose isikutunnistuste aktsepteerimisest ning n\u00f5udma enda registreerimist K\u00fcprose vabariigis, millega sisuliselt n\u00f5utakse p\u00f5hjak\u00fcproslastelt selle riigiv\u00f5imu tunnustamist. Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis on v\u00f5rrelnud<\/a> T\u00fcrgi invasiooni K\u00fcprosel Venemaa sissetungiga Ukrainasse. Mitsotakis \u00fctles, et T\u00fcrgi invasiooni ei saa unustada ning Kreeka ei lepi j\u00f5uga muudetud piiridega.<\/p>\n Samas k\u00fcsitluste<\/a> j\u00e4rgi ei peeta ei T\u00fcrgis ega Kreekas K\u00fcprose k\u00fcsimust sugugi suurimaks probleemiks kahe riigi omavahelistes suhetes \u2013 selleks on hoopis Egeuse meri ja Ida-Vahemeri, mida peab problemaatiliseks ligi 60 protsenti m\u00f5lemast rahvast. Kontrastina, vaid 11 protsenti kreeklastest ja 13 protsenti t\u00fcrklastest peab K\u00fcprose saatust k\u00f5ige olulisemaks t\u00fcli\u00f5unaks. F\u00f6deratsiooni ideed pooldab Kreekas 57 protsenti k\u00fcsitletutest, T\u00fcrgis on see seisukoht 43 protsendiga napilt enamuses kahe riigi lahenduse ees. Samal ajal toetab teise uuringu<\/a> j\u00e4rgi 48 protsenti T\u00fcrgis k\u00fcsitletuid P\u00f5hja-K\u00fcprose liitmist T\u00fcrgiga. K\u00fcprosel<\/a> on f\u00f6deratsiooni pooldajaid vaid 27 protsenti rahvast, \u00fcle 57 protsendi pooldab \u00fche riigi lahendust. Ametlikult ei soovi aga ei K\u00fcpros, P\u00f5hja-K\u00fcpros, Kreeka ega T\u00fcrgi saare liitumist \u00fchegi teise riigiga.<\/p>\n Selge on, et T\u00fcrgi on huvitatud kahe eraldiseisva riigi loomisest. De facto iseseisev P\u00f5hja-K\u00fcpros teenib K\u00fcprose saare \u00fcmbruses nn sinise kodumaa doktriini eesm\u00e4rke \u2013 see on 2006. aastal v\u00e4lja k\u00e4idud geopoliitiline doktriin, mis esitab T\u00fcrgi majandusvete laiendamise n\u00f5udeid Mustal merel, Egeuses ja Vahemeres.\u00a0Kreeka ja K\u00fcpros pole T\u00fcrgi ekspansionistlikust plaanist huvitatud, mist\u00f5ttu seistakse kahe riigi lahenduse vastu.<\/p>\n Lisaks oleks kahe riigi tunnustamine kaudselt ka 1974. aasta T\u00fcrgi invasiooni aktsepteerimine. See v\u00f5ib anda paljudele riikidele, sh T\u00fcrgile, signaali, et s\u00f5jalise sekkumisega saab enda ambitsioone ellu viia.<\/p>\n Mis edasi?<\/p>\n Tulevasi presidendivalimisi peetakse K\u00fcprose tuleviku jaoks \u00e4\u00e4rmiselt oluliseks. Samas on Ersin Tatar olnud v\u00f5imul 2020. aastast ning kahe riigi lahenduse ega P\u00f5hja-K\u00fcprose rahvusvahelise tunnustamise saavutamiseks pole kaugemale liigutud. Erh\u00fcrami f\u00f6deratsiooni lahendus n\u00e4ib aga tupikteena, mida aastak\u00fcmneid v\u00e4ldanud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega pole \u00f5nnestunud saavutada. Alternatiivina on s\u00f5ltumatu kandidaat Mehmet Hasg\u00fcleri pakkunud idee p\u00f6\u00f6rduda tagasi esialgse K\u00fcprose vabariigi juurde. See sobiks k\u00fcll k\u00fcprosekreeklastele, kuid mitte t\u00fcrklastele.<\/p>\n M\u00f5nes m\u00f5ttes sarnaneb olukord justkui Iisraeli-Palestiina keerulise seisuga, kus samuti pole \u00fchelgi v\u00e4ljak\u00e4idud lahendusel enamuse toetust. V\u00f5i ehk veelgi enam P\u00f5hja-Iirimaa konfliktile (The Troubles), kus 30 aastat kestnud konflikti j\u00e4rel j\u00e4i saar poliitilistel, usulistel ja rahvuslikel alustel eraldatuks, kuid sel juhul ametlikult. K\u00fcprose puhul n\u00e4ib aga f\u00f6deratsioon saavutamatu, kahe riigi lahenduseks puudub rahvusvaheline toetus, Kreeka ja\/v\u00f5i T\u00fcrgiga liitumisest pole saare elanikud enam huvitatud ning esialgne \u00fchine K\u00fcprose vabariik ei paku k\u00fcproset\u00fcrklastele turvatunnet ega usaldust. Emma-kumma rahvuse saarelt pagendamine on ka t\u00e4iesti m\u00f5eldamatu ja ebainimlik. Seda ideed ei toeta ametlikult ka \u00fckski erakond kummalgi pool rohelist joont.<\/p>\n Samas on suurem osa K\u00fcprose parteide maailmavaateks nn k\u00fcprosekreeklaste natsionalism (vrd k\u00fcprose natsionalism, mis toetab saare \u00fchist identiteeti), lootes taas\u00fchinemisele, kus kreeklastel oleks niikuinii valimistel \u00fclekaal. Lisaks on veel (mandri)kreeka natsionalismi toetav parem\u00e4\u00e4rmuslik ELAM, millel olid tugevad sidemed 2020. aastal keelustatud Kreeka neofa\u0161istliku partei Kuldse Koidikuga, kuid pole oma visioonis v\u00e4ljendanud selget seisukohta t\u00fcrklaste v\u00f5imaliku saatuse kohta. P\u00f5hja-K\u00fcprosel on parlamendis enim erakondi, kes pooldavad kahe riigi lahendust, kuid \u00fcldisel poliitilisel maastikul on rohkem \u00fchinemist pooldavaid parteisid. Lisaks on Natsionalistlik Demokraatia partei (Milliyet\u00e7i Demokrasi Partisi), mille ideoloogiaks on \u00e4\u00e4rmuslik t\u00fcrgi natsionalism, kuid erakond pole parlamendis esindatud.<\/p>\n M\u00f5ned poliitilised j\u00f5ud on v\u00e4lja k\u00e4inud \u201c\u00dchendatud K\u00fcprose f\u00f6deratsiooni\u201d variandi, kus m\u00f5lemal osariigil oleks omad parlamendid ja autonoomia ning kus v\u00e4lis-, julgeoleku- ja energiapoliitikat \u00fchise valitsuse tasemel aetaks. Pakutud on ka osariikide vahel roteeruvat presidendi institutsiooni varianti, mis v\u00e4listaks v\u00e4hemuses olevate k\u00fcproset\u00fcrklastest \u00fcles\u00f5itmise.<\/p>\n Kuigi k\u00fcprosekreeklaste n\u00f5ue p\u00f5hjaregiooni taas\u00fchendamisest \u00fclej\u00e4\u00e4nud riigiga ei vii t\u00f5en\u00e4oliselt l\u00e4hiajal tulemusteni, ei saa nad sellest seisukohast loobuda. <\/p>\n<\/blockquote>\n K\u00fcprose vabariik ei saa leppida kahe riigi lahendusega, sest see on vastuolus p\u00f5hiseadusega ja t\u00e4hendaks nende silmis sisuliselt okupatsiooniga n\u00f5ustumist. Lisaks kardavad k\u00fcprosekreeklased, et jagamise tunnustamine seaks saare alatiseks T\u00fcrgi m\u00f5ju alla. Seet\u00f5ttu n\u00e4haksegi v\u00f5imaliku variandina vaid taas\u00fchendamist. Ka rahvusvaheline \u00fcldsus tunnustab vaid K\u00fcprose vabariiki ning hetkel ei paista, et see seisukoht oleks l\u00e4hiajal muutumas. Rahvusvaheline \u00fcldsus n\u00f5ustuks kahe riigi lahendusega vaid siis, kui m\u00f5lemad saareosad selles osas kokkuleppele j\u00f5uaks, aga see eeldab, et nii Ankara kui Ateena ei hakka kaikaid kodaratesse loopima.<\/p>\n Patiseisu \u00fcletamine tundub raske, kui mitte v\u00f5imatu. Selleks oleks tarvis m\u00f5lema poole j\u00e4releandmisi ja p\u00f5ikp\u00e4isusest loobumist. K\u00fcproset\u00fcrklaste jaoks t\u00e4hendaks f\u00f6deratsioonita taas\u00fchinemine sisuliselt alguspunkti naasmist, mis on aga seotud ajaloolise traumaga. Isegi f\u00f6deratsioonis oleks kreeklastel endiselt ligi 80-protsendine enamus, mis v\u00f5imaldaks t\u00fcrklaste huvide allasurumist. P\u00f5hja-K\u00fcpros on majanduslikult tihedalt seotud T\u00fcrgiga ning sealt tulevad toetused ja investeeringud motiveerivad pigem eraldatust. N\u00e4iteks eraldas<\/a> T\u00fcrgi P\u00f5hja-K\u00fcprosele 2025. aastaks umbes 336 miljonit eurot \u2013 \u00fcle 800 euro elaniku kohta, kui v\u00f5tta aluseks ametlik rahvaloendus. K\u00fcprose p\u00f5hjaosa on poliitiliselt T\u00fcrgi m\u00f5ju all, mist\u00f5ttu ei saa selle juhtkond minna Ankaraga vastuollu. F\u00f6deratsioon v\u00f5i taas\u00fchinemine t\u00e4hendaks ka pool sajandit kujunenud identiteedi kadumist v\u00f5i muutumist.<\/p>\n Euroopa Liidu liikmena ei kuulu K\u00fcpros T\u00fcrgi vastuseisu t\u00f5ttu NATO-sse. See takistab aga saarel kahe strateegilise partneri (EL-i ja NATO) koost\u00f6\u00f6d, mis muudab P\u00f5hja-K\u00fcprose saatuse veelgi olulisemaks. Kuigi k\u00fcprosekreeklaste n\u00f5ue p\u00f5hjaregiooni taas\u00fchendamisest \u00fclej\u00e4\u00e4nud riigiga ei vii t\u00f5en\u00e4oliselt l\u00e4hiajal tulemusteni, ei saa nad sellest seisukohast loobuda. Seet\u00f5ttu on eesootavad presidendivalimised otsustava t\u00e4htsusega. Need n\u00e4itavad, kas P\u00f5hja-K\u00fcpros j\u00e4tkab isolatsioonis v\u00f5i liigub taas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste laua taha, mille v\u00f5imalikke tulemusi rahvusvaheline \u00fcldsus parema meelega tunnustaks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00f5hja-K\u00fcprose T\u00fcrgi vabariik on rahvusvahelise tunnustuseta riik, mida tunnustab vaid T\u00fcrgi vabariik. Ometi on see de facto eksisteeriv…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":19213,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,112,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,5843,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-19212","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-valispoliitika","29":"tag-viimased-uudised","30":"tag-world","31":"tag-world-news","32":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19212","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19212"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19212\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19213"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19212"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19212"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19212"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n
\n
\n
\n