m\u00e4rkis Politico.<\/a><\/p>\nM\u00e9lenchon saab suure osa oma toetusest t\u00f6\u00f6lisklassi ja immigrantide kogukondadest ning tema kriitikud on teda hukka m\u00f5istnud antisemitismi ja poliitika “brutaliseerimise” p\u00e4rast. Kuigi 2027. aasta teise vooru j\u00f5udmine oleks tema jaoks suur edu, ennustab enamik k\u00fcsitlusi, et ta kaotaks siis Bardellale \u00fclekaalukalt.<\/p>\n
Valimismaastik on juba praegu Prantsuse tsentri jaoks hirmutav, t\u00f5des Politico. “Paljud inimesed usuvad, et kui nad peaksid valima Alistamatu Prantsusmaa ja Rahvusliku Liidu vahel … oleks see \u00f5udusunen\u00e4gu. Ja ma olen n\u00f5us,” \u00fctles konservatiiv \u00c9douard Philippe, keda peetakse v\u00f5imalikuks peavooluparteide \u00fchiskandidaadiks.<\/p>\n
Liberaalse presidendi Emmanuel Macroni justiitsminister G\u00e9rald Darmanin hoiatas samuti, et M\u00e9lenchonist saab n\u00fc\u00fcd parempopulistide peamine v\u00e4ljakutsuja. “Selleks, et seda mitte n\u00e4ha, peab … kandma silmaklappe,” \u00fctles ta.<\/p>\n
\u0160okeerivad k\u00fcsitlustulemused<\/p>\n
Eelmisel n\u00e4dalal raputasid kahe k\u00fcsitluse tulemused Prantsusmaa poliitikat. Esimene, mille viis l\u00e4bi Odoxa, n\u00e4itas, et M\u00e9lenchon jagas Bardella j\u00e4rel teist kohta koos paremtsentristliku endise peaministri Philippe’iga. Teine k\u00fcsitlus, mille viis l\u00e4bi Toluna-Harris Interactive, n\u00e4itas, et M\u00e9lenchon j\u00f5uaks valimiste teises vooru, kui keskv\u00e4ljal kandideeriks liiga palju kandidaate, sealhulgas Philippe ja teine \u200b\u200bMacroni endine peaminister Gabriel Attal.<\/p>\n
Samas t\u00f5des Politico, et seni pole siiski veel m\u00e4rke sellest, et v\u00f5imalus presidendivalimistel konkurentsist v\u00e4lja langeda oleks pannud tsentrij\u00f5ude \u00fche kandidaadi \u00fcmber koonduma. Paremtsentristlik Philippe on Attaliga tihedas konkurentsis ja kumbki neist ei n\u00e4ita mingeid m\u00e4rke, et nad tahaksid alla anda.<\/p>\n
“V\u00f5istlus Gabriel Attaliga v\u00f5ib olla saatuslik,” \u00fctles Sciences Po instituudi poliitiline anal\u00fc\u00fctik Bruno Cautr\u00e8s. “Kui Attal s\u00fcgiseks ei taandu, v\u00f5ib see suurendada vasakpoolsete usku, et nad t\u00f5esti suudavad parempopulistide vastu teise vooru p\u00e4\u00e4seda,” lisas ta.<\/p>\n
Tagasituleja<\/p>\n
M\u00e9lenchoni jaoks t\u00e4hendavad \u00fcleriigiliste k\u00fcsitluste tulemused dramaatilist tagasitulekut p\u00e4rast seda, kui teda p\u00e4rast m\u00e4rtsikuiseid kohalikke valimisi juba suuresti maha kandma hakati. Arvamusk\u00fcsitlused on korduvalt n\u00e4idanud, et 74-aastane radikaalne vasakpoolne on \u00fcks Prantsuse ebas\u00fcmpaatsemaid poliitikuid.<\/p>\n
Kuid M\u00e9lenchon on oma energilise kampaania eest p\u00e4lvinud konkurentide vastumeelse imetluse p\u00e4rast seda, kui ta mais teatas, et kandideerib j\u00e4rgmise aasta presidendivalimistel.<\/p>\n
Nii kirjutas n\u00e4iteks kirjutas \u00c9ric Zemmouri \u00e4\u00e4rmusparempoolse Reconquesti partei endine pressiesindaja Stanislas Rigault: “Raske on mitte tunnistada, et M\u00e9lenchon on ilmselt paremini kui keegi teine \u200b\u200baru saanud, milline n\u00e4eb v\u00e4lja t\u00e4nap\u00e4evane presidendikampaania.”<\/p>\n
M\u00e9lenchoni ja Bardella v\u00f5i ehk ka Marine Le Peni \u2013 kui tal lubatakse kandideerida \u2013 vaheline v\u00f5imalik vastasseis on midagi, mida m\u00f5lemad leerid \u00fcritavad \u00fcles puhuda.<\/p>\n
Viimastel aastatel on M\u00e9lenchon korduvalt r\u00f5hutanud, et l\u00f5puks on tegemist “meie nende vastu” v\u00f5itlusega parempopulistide vastu, kuna traditsioonilised parem- ja vasaktsentristlikud parteid lagunevad.<\/p>\n
Spektri teises otsas \u00fctlesid Rahvusliku Liidu liikmed, et Bardella on veendunud, et ta seisab presidendivalimiste teises voorus silmitsi M\u00e9lenchoni v\u00f5i m\u00f5ne teise vasakpoolse kandidaadiga.<\/p>\n
Nii Le Peni leer kui ka M\u00e9lenchon on juba asunud v\u00f5itlusse, alustades internetis vaidlusi majanduse \u00fcle. Parempoolsed kritiseerivad vasak\u00e4\u00e4rmuslaste “uue Prantsusmaa” kontseptsiooni, mis nende s\u00f5nul seab uue p\u00f5lvkonna, kellest paljud on sisser\u00e4ndaja taustaga, vastasseisu p\u00f5lise prantsuse p\u00e4ritoluga inimestega.<\/p>\n
V\u00e4ljaj\u00e4etud<\/p>\n
M\u00f5\u00f5dukate vasakpoolsete jaoks on M\u00e9lenchoni t\u00f5us pannud h\u00e4irekellad helisema, arvestades, et on v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4oline, et ta alistab praegused parempopulistliku favoriidi. K\u00fcsitlused on n\u00e4idanud, et Bardella toetus valimiste teises voorus oleks M\u00e9lenchoniga konkureerides \u00fcle 70 protsendi. Eelmisel n\u00e4dalal l\u00e4bi viidud Toluna-Harris Interactive’i k\u00fcsitlus n\u00e4itas, et Bardella v\u00f5idaks M\u00e9lenchoni 68 protsendiga h\u00e4\u00e4ltest.<\/p>\n
“M\u00e9lenchon tahab olla vasakpoolsete kalmistu kuningas,” \u00fctles \u00fcks Sotsialistliku Partei ametnik, kes palus j\u00e4\u00e4da anon\u00fc\u00fcmseks. “Me peame t\u00f5esti end kokku v\u00f5tma,” lisas ta.<\/p>\n
Kuid vasaktsentristid pole varem kunagi oma “j\u00f5udude koondamisest” kaugemale j\u00f5udnud, m\u00e4rkis Politico. Mais sattus Sotsialistlik Partei peaaegu kokkuvarisemise \u00e4\u00e4rele, kui kolmandik selle juhtkonnast lahkus pingete t\u00f5ttu partei juhi Olivier Faure’i ja tema peamise liitlase Boris Vallaud’ vahel.<\/p>\n
\u00dcks vasakpoolsete tugevamaid presidendikandidaate, Euroopa Parlamendi liige Rapha\u00ebl Glucksmann, p\u00fc\u00fcdis eelmisel n\u00e4dalal toetust koguda raamatuesitluse ja mitmete intervjuudega. Kuid teda on n\u00f5rgestanud kahtlused tema suutlikkuse suhtes presidendikampaaniat teha ja lekkinud sisedokument, milles soovitati tal v\u00e4ltida vaeste valijate poole p\u00f6\u00f6rdumist.<\/p>\n
Poliitanal\u00fc\u00fctiku Cautr\u00e8si s\u00f5nul, kes on uurinud M\u00e9lenchoni mitmeid presidendikampaaniaid, on vasak\u00e4\u00e4rmuslik juht k\u00fcll l\u00f5hestav, kuid v\u00f5ib meeldida ka laiemale publikule.<\/p>\n
“M\u00e9lenchon meeldib vasakpoolsetele, sest ta on vastanduv, ta ei tee kapitalismile j\u00e4releandmisi, kuid tema isiksuses on ka teisi k\u00fclgi \u2013 ta on ajalooga h\u00e4sti kursis ja n\u00e4eb suuremat pilti,” \u00fctles Cautr\u00e8s. “Ta pehmendab oma kuvandit… ta teab, kuidas presidendikampaaniat juhtida,” lisas Cautr\u00e8s.<\/p>\n
Philippe esitas v\u00e4ljakutse<\/p>\n
Kuid M\u00e9lenchoni populaarsuse t\u00f5usu p\u00e4rast pole mures ainult m\u00f5\u00f5dukad vasakpoolsed. Ka paremtsentrism on ohus.<\/p>\n
2022. aasta presidendivalimistel v\u00f5itis M\u00e9lenchon esimeses voorus ligi 22 protsenti h\u00e4\u00e4ltest. Odoxa viimases k\u00fcsitluses ennustati Bardellale esimese vooru v\u00f5itu 32 protsendiga, Philippe’i toetaks 17 ja M\u00e9lenchoni 16 protsenti valijatest.<\/p>\n
Philippe’i probleem on aga see, et suur osa tema energiast kulub konkurentsi t\u00f5rjumisele konservatiivse partei Les R\u00e9publicains juhi Bruno Retailleau ja h\u00fcperaktiivse tsentristi Attali poolt, kes teatas eelmisel kuul, et kandideerib presidendivalimistel.<\/p>\n
Viimasel ajal keskendus Philippe’i ja Attali vaheline rivaalitsemine \u2013 m\u00f5nev\u00f5rra veidral kombel \u2013 sellele, kas nad oleksid valmis oma seisukohti \u00fchises debatis kaitsma ja kumb neist sarnaneb rohkem endise presidendi Jacques Chiraciga.<\/p>\n
“Poliitilises tsentris on asjad keerulised, sest selle juhid on liiga h\u00f5ivatud \u00fcksteise r\u00fcndamisega,” \u00fctles Macronile l\u00e4hedal seisev isik. “Olen \u200b\u200bpalju kuulnud sellest, kes nad on… ja mitte piisavalt riigi v\u00f5i uute ideede kohta,” lisas anon\u00fc\u00fcmsust palunud allikas.<\/p>\n
Nii Attali kui Philippe’i toetajad on \u00f6elnud, et kaks meest \u2013 m\u00f5lemad on olnud Macroni ajal peaministrid \u2013 j\u00f5uavad l\u00f5puks kokkuleppele ja \u00fchinevad \u00fche kandidaadi taha. Kuid on m\u00e4rke, et l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised ei pruugi olla p\u00e4ris nii lihtsad, t\u00f5des Politico.<\/p>\n
Neljap\u00e4eval antud pressikonverentsil tunnistas Attali n\u00f5unik v\u00f5imalust, et tema \u00fclemus v\u00f5iks v\u00f5istluses l\u00f5puni p\u00fcsida, kui oht M\u00e9lenchoni eduks taandub. “See muudaks m\u00e4ngu,” \u00fctles n\u00f5unik.<\/p>\n
Sama tunnistas ka Philippe’i leer: “Peame t\u00f6\u00f6tama eeldusel, et v\u00f5ib-olla \u00fcks v\u00f5i teine \u200b\u200bei tagane,” \u00fctles Philippe’i liitlane.<\/p>\n
Presidendivalimisteni on j\u00e4\u00e4nud veidi alla aasta, seega on tsentrij\u00f5ududel erimeelsuste lahendamiseks veel aega. Kuid vahepeal tegelevad \u00e4\u00e4rmusparempoolsed ja \u00e4\u00e4rmusvasakpoolsed oma positsioonide kindlustamisega, m\u00e4rkis Politico.<\/p>\n
Prantsusmaa presidendivalimiste esimene voor peetakse 2027. aasta aprilli keskel ning teine voor kahe enim h\u00e4\u00e4li saanud kandidaadi vahel kaks n\u00e4dalat hiljem.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Marine Le Peni juhitava parempopulistliku ja immigratsioonivastasest Rahvusliku Liidu (Rassemblement national, RN) kandidaat Jordan Bardella on juba pikka…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":192288,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[15223,26,27,59206,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,82205,19,25,82206,23,24,22,20,30],"class_list":["post-192287","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-bardella","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-edouard-philippe","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-melenchon","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-prantsuse-presidendivalimised","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116673498537441019","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/192287","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=192287"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/192287\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/192288"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=192287"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=192287"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=192287"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}