Kaspar M\u00e4nd on v\u00e4ga mitmek\u00fclgne dirigent, kes tunneb end koduselt nii teatri orkestriaugus kui n\u00fc\u00fcdismuusikaansambli, vokaalkollektiivi v\u00f5i s\u00fcmfooniaorkestri ees. Temas kohtuvad \u00fclim p\u00f5hjalikkus ja vaheldusvajadus, tohutu energia ja t\u00f6\u00f6tahe. Tal on ohtralt ideid ja ka pealehakkamist, et neid ideid ellu viia. Praegusel eluperioodil koondub Kaspar M\u00e4nni professionaalne t\u00e4helepanu eelk\u00f5ige dirigendit\u00f6\u00f6le Rahvus\u00adooperis Estonia ja Ludensemble’i kunstilisele eestvedamisele.<\/p>\n
Kas sa oled alati olnud uue muusika huviline?<\/p>\n
Jah, see huvi on mul olnud algusest peale. Minu meelest tehakse klassikalises muusikas ja \u00fcldse muusikamaastikul kuidagi liiga suurt vahet selles, et on muusikaliteratuur, millega me k\u00f5ik tegeleme, ja siis on veel eraldi kategooria\u00a0 “n\u00fc\u00fcdismuusika”. Kui me vaatame kunsti v\u00f5i filmi v\u00f5i muid \u017eanreid, siis see ei ole \u00fcldse eriline teema, et\u00a0wow!, see on siin mingi n\u00fc\u00fcdisasi, vaid see on t\u00e4iesti elementaarne osa tervikust.<\/p>\n
Ma olen lasteaiast saadik k\u00e4inud VHKs, sealne keskkond soosis loomingulisi tegevusi ja muusika oli tihedalt igap\u00e4evaelu osa. Kui n\u00fc\u00fcd meenutada, siis puutusime seal kokku ka elavate heliloojatega, esitasime kooli kollektiividega n\u00e4iteks Mart Siimeri ja Ren\u00e9 Eespere uudisteoseid. Ja \u00fcks minu klassi\u00f5de \u00f5ppis heliloomingut. Minu meelest on see elementaarne, et kui su klassikaaslane on helilooja, siis sa tunned selle vastu huvi ja ka esitad tema muusikat. Sest me oleme samas keskkonnas, meil on sarnased m\u00f5tted, toitume samamoodi. See keskkond peaks ju resoneerima, peaks olema loomulik, et see pakub huvi ja k\u00f5netab. Ja ma usun, et k\u00f5netab ka, aga m\u00f5nel lihtsalt ei ole harjumust seda kuulata v\u00f5i t\u00e4hele panna.<\/p>\n
Ma \u00fcritan iga n\u00e4dal leida m\u00f5ne uue helilooja, keda ma pole veel kohanud, ja kuulata temalt midagi. Nii palju on ansambleid ja heliloojaid ning nii palju on head muusikat, et k\u00f5igeni ei j\u00f5ua, kuid tohutult huvitav on avastada uusi tegijaid. Mulle tundub, et ehk oleme me koolides natuke liiga kinni pedagoogilises repertuaaris. Muidugi on ka see v\u00e4ga oluline, ma ei \u00fctle \u00fcldse, et see ei oleks t\u00e4htis. Aga \u00fclimalt t\u00e4htis on tajuda ka meie kaasaega, k\u00e4ia pidevalt \u00fchte sammu sellega, mis toimub t\u00e4na \u2014 sest mis saaks muidu homme?<\/p>\n
Olen kohanud olukordi, kus \u00f5ppej\u00f5ud on \u00f6elnud mingi v\u00f5\u00f5ra, n\u00e4iteks m\u00f5ne uue muusika teose kohta, et ei oska seda \u00f5petada. Kas \u00f5petaja ei peakski \u00f5petama lihtsalt pilli k\u00e4sitsemist, sedasama tehnikat, millega ta esitab ka traditsioonilist repertuaari? N\u00fc\u00fcdismuusika jaoks ei ole ju vaja mingit teist pilli kusagilt kastist v\u00e4lja v\u00f5tta.<\/p>\n
On t\u00e4iesti loomulik, et \u00fckski inimene ei saa vallata kogu repertuaari, \u00f6elda, et ma \u00f5ppisin muusika \u00e4ra ja et n\u00fc\u00fcd on mul see selge. Ka p\u00f5hirepertuaari puhul sa l\u00e4hened ikkagi iga kord uuesti sellele materjalile, avastad midagi uut ja ilmselt teed midagi ka teisiti. See on ju normaalne, see ongi interpretatsioonikunsti olemus. Muidugi on igati aus ja ka avardav l\u00e4henemine, kui \u00f5petaja \u00fctleb, et ta ei tunne seda muusikat, ja hakkab siis seda koos \u00f5pilasega avastama. Minu meelest ongi k\u00f5ige olulisem saada koolist kaasa need nipid ja v\u00f5tted, kuidas \u00fcldse teosele l\u00e4heneda. Kui ongi t\u00e4iesti tundmatu partituur, kui ei ole sellega enne kokku puutunud, v\u00f5ib-olla ongi see \u00e4sja loodud. Vaatad, et seal on nii palju noote, et ei saa midagi aru, et see ei hakkagi kuidagi k\u00f5rvas k\u00f5lama\u2026 Kuidas sa sellega siis pihta hakkad? \u00d5nneks olid minu \u00f5petajad \u2014 nii Hirvo Surva kui enne teda J\u00fcri-Ruut Kangur \u2014 m\u00f5lemad sellised, kes \u00fctlesid, et hakkame siis koos vaatama, mis siin on ja kuidas v\u00f5iks sellele l\u00e4heneda. Valisime mingi tee ja kui see ei toiminud, siis proovisime teistmoodi\u2026 Sedaviisi koos muusikat avastada oli v\u00e4ga-v\u00e4ga huvitav. Ja tehniline ABC kehtib \u00fcldiselt igal pool. Mingid standardid toimivad ikka samamoodi, taktim\u00f5\u00f5dud ja d\u00fcnaamikad ja k\u00f5ik see osa, mida peab ju ikka j\u00e4lgima. Eks jah, palju tuleb ise avastada ja huvi tunda, aga minu meelest see ei tohiks inimesi hirmutada, seal just l\u00e4hebki asi huvitavaks. Kogu aeg peabki huvitav olema, muidu t\u00fc\u00fctab ju \u00e4ra.<\/p>\n
Kui mulle tundub, et pidevalt minnakse mingit h\u00e4sti turvalist teed m\u00f6\u00f6da, faktuurik\u00e4sitlus on sama, teatavad potentsiaalid on j\u00e4etud kasutamata, siis see k\u00f5ik v\u00f5ib olla v\u00e4ga ilus, aga seda ei jaksa enam vastu v\u00f5tta ja tekib teatav v\u00e4simus. N\u00e4iteks kui koorimuusikas on v\u00f5etud imeilus tekst, mis on neljah\u00e4\u00e4lses seades silp silbi haaval akordide alla seatud, siis mul on t\u00f5esti kahju \u2014 ma pole kunagi pidanud muusika puhul teksti k\u00f5ige olulisemaks, ma ei tee koorimuusikat teksti p\u00e4rast. Ma saan aru, et tekst on meeleolu ja muusika aluseks, aga mind paelub just muusika, mis selle k\u00f5ige \u00fcmber tekib. Vahel tundub mulle, et koorimuusika on natuke sinna vakku kinni j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n
Kas orkestrimuusikas on ka sarnaseid probleeme?<\/p>\n
Ei, orkestrimuusikas on minu meelest asi ikkagi m\u00e4rksa p\u00f5nevam.<\/p>\n
Ma olen varemgi kuulnud mainekaid dirigente imestamas, et miks heliloojad, kes kirjutavad nii suurep\u00e4raseid teoseid orkestritele ja keelpillikvartettidele, ei kirjuta samamoodi kooridele.<\/p>\n
Eestis on enamuses harrastuskoorid ja kui tahta, et lugu h\u00e4sti v\u00e4lja tuleks, et seda ka teist ja kolmandat korda esitataks, v\u00f5i et lugu ka laulupeole p\u00e4\u00e4seks, siis tuleb sellega arvestada. Teisest k\u00fcljest peaks repertuaar ju lauljaid arendama ja koorikultuuri \u00fcldiselt edasi viima. Suuremad v\u00e4ljakutsed on ikka inspireerivad ja arendavad. Muidugi, harrastuskoori puhul tuleb arvestada ka, et inimesed tegelevad sellega oma p\u00f5hit\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt \u00fchel-kahel \u00f5htul n\u00e4dalas. T\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00f5pul proovi minnes ei ole vast k\u00f5igil seda mahvi v\u00f5i visadust, et mingi hullu ajug\u00fcmnastikaga tegeleda, nii et ma saan aru, kui nad t\u00f5esti tahavad selle ilusa meloodia ja harmoonia k\u00e4tte saada, mis annaks neile mingi m\u00f5nusa tasakaalupunkti. See on t\u00e4iesti inimlik. Eks erinevaid asju ole vaja. \u00dcldiselt ma arvan siiski, et oleks kihvt, kui koorimuusikas v\u00f5taks koorile l\u00e4henemine mingi teise suuna. Loomulikult on seda tehtud, neid n\u00e4iteid on, aga \u00fcldiselt on see k\u00f5ik j\u00e4\u00e4nud kusagile turvalisse tsooni.<\/p>\n
Ei pea ka tegelema tingimata ajug\u00fcmnastikaga, koorimuusikale saab l\u00e4heneda v\u00e4ga erineval moel. Koor on minu meelest ikka v\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne instrument.<\/p>\n
On, on! Seda enam et koorid v\u00f5iksid k\u00f5lada ju ka natukene erinevalt, arvestades et igal pool on erinevad h\u00e4\u00e4led. See on minu jaoks huvitav, seda mulle meeldib kuulata. Ega ma n\u00fc\u00fcd koorimaastikuga pidevalt enam kokku puutu, aga n\u00e4iteks HUIK! on mulle ju v\u00e4ga-v\u00e4ga kallis koor. Ma m\u00e4letan, kuidas mulle meeldis selle koori k\u00f5la siis, kui me alustasime. See oli segakoor, mille liikmete keskmine vanus j\u00e4i 26\u201327 aasta kanti. Noored k\u00fcpsed h\u00e4\u00e4led, kellel on juba\u00a0power\u00a0olemas, aga ikka sellist noorusv\u00e4rsket rohelist v\u00e4rvi ka juures, mis on minu meelest h\u00e4sti tore. K\u00fcmme aastat hiljem, k\u00fcmme aastat vanemana k\u00f5lavad nad juba hoopis teistmoodi, aga ikka v\u00e4ga h\u00e4sti: Ode P\u00fcrg, koori praegune dirigent, teeb \u00fclihead t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
Kust sul selline algatusenergia tuleb?<\/p>\n
Segakooriga HUIK! oli t\u00f5esti nii, et kuna ma \u00f5ppisin koorijuhtimist, siis praktiline olukord lihtsalt tingis selle, et sai see koor k\u00e4ima t\u00f5mmatud. L\u00f5pueksami tegin VHK kammerkooriga ja kuna enamik meie klassist laulis, leidsime, et ei l\u00e4hegi laiali, vaid j\u00e4tkame seda tegevust. Meil oli hea kambavaim, nii et tekkis v\u00e4ga \u00fchtne tuumik, mida tegelikult on tajuda t\u00e4naseni, kuigi minu ajast on seal praegu alles ainult paar\u00a0 lauljat. Nii tore on vaadata, et see koor on eluj\u00f5uline, ajab oma asja, aga seal on minu jaoks siiski ka midagi t\u00e4iesti \u00e4ratuntavat. Praegu neid kuulates tunnen end natuke nagu vanaisa: ise ei vastuta enam millegi eest, kutsutakse s\u00fcnnip\u00e4evale, pakutakse kooki ja p\u00e4rast on pidu. Kuulan neid vahel kontserdil ja m\u00f5tlen, kui lahe, et see on olemas.<\/p>\n
Kuidas tekkis sul m\u00f5te asutada oma esimene orkester?<\/p>\n
Enne Uue T\u00e4nava Orkestriga alustamist olin sellele kaua m\u00f5elnud, arutasime s\u00f5prade orkestrantidega, et siin me oleme, \u00f5pime muusikaakadeemias, aga kui paljud meist on Beethoveni s\u00fcmfooniaid m\u00e4nginud? \u00d5pin neid partituuri lugemises ja vehin kahe klaveriga, aga reaalselt ma ei ole \u00fchtegi Beethoveni s\u00fcmfooniat dirigeerinud, mis on ometi orkestrimuusika A ja O! Seega leidsin, et kuulge, nii ei saa ju, teeme \u00e4ra, noh. Mingi isiklik kokkupuude peaks sellega ikka olema. V\u00f5tsime eesm\u00e4rgiks \u00fche aastaga k\u00f5ik \u00fcheksa s\u00fcmfooniat ette kanda. Esmasp\u00e4eva\u00f5htuti olid proovid \u2014 kolm proovi \u2014, neljandal esmasp\u00e4eval oli kontsert. See valem toimis p\u00e4ris h\u00e4sti, alguses olime k\u00fcll k\u00f5vasti ajah\u00e4das, aga ajapikku said k\u00f5ik aru, et aeg l\u00e4heb ruttu ja tuleb keskenduda. Eks praegu uuesti tehes teeks palju asju teistmoodi, aga see oli v\u00e4ga kasulik ja p\u00f5nev periood just selle v\u00f5imaluse poolest k\u00f5iki neid s\u00fcmfooniaid niimoodi j\u00e4rjest uurida.<\/p>\n
J\u00e4rgmiseks tuli kohe soov teha Mendelssohni, kes mulle v\u00e4ga meeldib, aga keda \u00fcsna v\u00e4he m\u00e4ngitakse. Oma olemuselt on ta minu meelest h\u00e4sti laulev, seal on sellist \u00f5hulisust, elus\u00e4rin on sees, mingi elaan. Mina oleksin j\u00e4rgmiseks kohe Haydni s\u00fcmfooniaid ka teinud, sama malli j\u00e4rgi, aga m\u00e4ngijatel oli juba palju tegemist kutselistes orkestrites, m\u00f5ni oli juba kontsertmeister. Ei saanud tahta, et nad entusiasmist veel seda asja edasi teeksid. Oleks v\u00f5ib-olla endal ka olnud \u00e4ge aeg-ajalt\u00a0 orkestris teist oboed m\u00e4ngida, k\u00f5ik asjad ei vajanudki tingimata dirigenti, aga no see j\u00e4i siis tegemata. Eks paistab, kas kunagi teen \u2014 ma ei ole veel otseselt seda m\u00f5tet maha matnud.<\/p>\n
Sulle on vist iseloomulik struktuurne planeerimine, s\u00fcvitsi m\u00f5tlemine. Sa ei l\u00e4he niisama pealiskaudselt millegagi tiiba ripsutama, ikka on konkreetne plaan ja eesm\u00e4rgip\u00e4rane liikumine.<\/p>\n
Tervikud mulle k\u00fcll v\u00e4ga meeldivad. Seda Beethoveni hooaega planeerides pakkus\u00a0 mulle t\u00f5esti huvi ikkagi k\u00f5ik s\u00fcmfooniad ette kanda, samuti Mendelssohni ja Brahmsi asjad ja Wagneri “S\u00f5rmus”\u2026 Mitte et mul oleks suurushullustus, aga mind huvitab just selliste tervikvormide m\u00f5istmine. Wagneri “Valk\u00fc\u00fcri” lavastust n\u00e4ha v\u00f5ib olla megaelamus, aga kui sa tead, et see on tetraloogia teine osa, siis on see sama, nagu l\u00e4heksid vaatama filmi “The Lord of the Rings” teist osa, teadmata, mis s\u00fcnnib esimeses \u2014\u00a0 elamus j\u00e4\u00e4b poolikuks. Mulle pakuvad j\u00e4rjest rohkem huvi suuremad ja pikemad kaared v\u00f5i vormid. N\u00e4iteks Ludensemble’i Eesti muusika p\u00e4evade kontserdil oli mul k\u00fcll \u00fclihea meel saada tuttavaks kolme heliloojaga, kelle muusikat me varem polnud esitanud, aga minu meelest see 10-minutine formaat ei toimi mitte \u00fchegi osapoole puhul. Helilooja ei saa oma m\u00f5tteid l\u00f5puni arendada, tunned, et kulminatsioon l\u00e4heneb, kui juba pead hakkama m\u00f5tlema topeltjoontele teose l\u00f5pus, ja interpreetidel on samamoodi. Minu meelest on palju huvitavam teha selliseid 30\u201340-minutisi kaari; mitte et ajaline m\u00e4\u00e4rang oleks k\u00f5ige t\u00e4htsam, lihtsalt on pikemad m\u00f5tted.<\/p>\n
Kuulajana tundsin samuti teatavat ahistust, eriti siis, kui k\u00f5ik lood olid \u00fchepikkused v\u00f5i \u00fches tempos. Selline saatuse ettem\u00e4\u00e4ratus piirab kaasaminemise v\u00f5imalusi.<\/p>\n
Eks t\u00f5de selgub ju alles kontserdisaalis ja kontserdiolukorras ruumilis-k\u00f5lalise kogemusega \u2014 et kuidas mingi asi end maha laeb v\u00f5i uut energiat saab. Meile surutakse v\u00e4ga peale seda kolmeminutist raadioeetri formaati, ometi tundub mulle, et tegelikult inimesed ei suuda niimoodi keskenduda, lugu saab enne otsa, kui me s\u00fcveneda j\u00f5uame. Mind pigem t\u00fc\u00fctab see, kui sul on 20 sekundit sissejuhatust, siis saad p\u00f5hiasja k\u00e4tte, tead, et seda tuleb kolm korda veel \u2014 ja ongi l\u00e4bi. See ei toida vaimu. Kui me kogu aeg justkui graanulite kaupa asju ette anname, siis inimene l\u00f5puks muutubki kanaks. Ja ma usun, et see ei ole ainult muusikute teema \u2014 ka tavakuulajat ei maksaks alahinnata. Pikema vormi v\u00f5i suurema terviku haaramine on inimese alateadlik vajadus, see on nagu lugude jutustamine. Selline klipp siit, jupp sealt on lihtsalt koormav. Aga ma arvan, et k\u00fcll see tuleb. Mulle tundub, et vaikselt hakkavad asjad sinna\u00a0slow fashion’i poole tagasi minema.<\/p>\n
Milles on sinu arvates eesti heliloojate tugevus?<\/p>\n
Ma ei ole sellele niimoodi m\u00f5elnud, sest nad on nii erinevad, aga vist mingi seos loodusega, nende k\u00f5laruum on kuidagi orgaaniline. Teosed kooruvad lahti justkui orgaanilise protsessina, jutustamisoskus ja vormitaju on v\u00e4ga head.<\/p>\n
Minu meelest on see heliloojapoolne s\u00fcvenemine ja vastutustunne, hoolitsus iga \u00fcksiku heli eest, see, kuidas helilooja ise kuulab. Sisseminemise muusika, kus kuulatakse \u00fclem- ja alamhelisid ja nende suhteid ega kardeta vaikust.<\/p>\n
V\u00e4ga n\u00f5us. Ma m\u00f5tlen, et tahes v\u00f5i tahtmata, aga see arvop\u00e4rdilik m\u00f5tlemine kandub ikkagi v\u00e4ga tugevalt ka teistele \u00fcle.<\/p>\n
Kuidas tekkis Ludens Ensemble? V\u00f5i on see Ludensemble?<\/p>\n
M\u00f5lemad nimevariandid on \u00f5iged. Meie \u00fctleme \u00fche hinget\u00f5mbega: Lud\u00adensemble, sest\u00a0ens\u00a0on \u00fchendav silp esimese s\u00f5na l\u00f5pust ja teise algusest.\u00a0Ludens\u00a0nagu Huizinga raamatus “Homo ludens” \u2014 m\u00e4ngiv inimene. Meie p\u00f5hiliseks l\u00e4htepunktiks ongi just m\u00e4ngulisus, pilli ju ka m\u00e4ngitakse. Selline hesselik m\u00e4ng.<\/p>\n
Selline m\u00e4ngulust ja v\u00e4rske energia paistab teist t\u00f5esti v\u00e4lja. Minu meelest on h\u00e4sti oluline ka haridusteel seda r\u00f5\u00f5mu alles hoida ja edasi kanda.<\/p>\n
V\u00e4ga tore, et see niimoodi ka kuulajale paistab. Seda tasub endale ikka vahel meelde tuletada, miks selle ala peale \u00fcldse mindi, ja meeles pidada just seda m\u00e4ngur\u00f5\u00f5mu. M\u00f5te n\u00fc\u00fcdismuusika kollektiivist tiksus mul kuklas juba k\u00fcmme aastat varem, kui ma \u00f5ppisin Pariisi Konservatooriumis. Tahtsin v\u00e4ga just nimelt Pariisi \u00f5ppima minna, sest seal on n\u00fc\u00fcdismuusika v\u00e4ga fookuses. Hiljem r\u00e4\u00e4kis minu professor Zsolt Nagy, n\u00fc\u00fcdismuusika guru, kes oli omal ajal ka nt P\u00e9ter E\u00f6tv\u00f6si assistent, et mind v\u00f5eti vastu ainult sellep\u00e4rast, et olin oma motivatsioonikirjas n\u00e4idanud \u00fcles suurt huvi just n\u00fc\u00fcdismuusika vastu.\u00a0<\/p>\n
Pariisis oli ikka v\u00e4ga lahe! Kohe sinna j\u00f5udes sukeldusin t\u00e4iesti teistsugusesse maailma, esimesed lood olid Donatonid, Boulezid jt. Partituurid, millest ei oska esmapilgul mitte midagi arvata. Siis vaatadki, kuidas sellega pihta hakata ja mis sellega edasi teha. K\u00f5rvale tudeerisin ka vanemat ja traditsioonilisemat muusikat, nagu n\u00e4iteks Stravinski “Kevadp\u00fchitsus”, mis oli selleks hetkeks juba ikkagi sada aastat vana teos.<\/p>\n
Pariisi Konservatooriumis on p\u00e4ris ekstreemsed n\u00f5udmised nii interpreedile kui dirigendile, partituuri lugemises jne. Neid ei huvita, millised on su isiklikud maksimaalsed v\u00f5imed, vaid milline inimkonna v\u00f5imekuse piir \u00fcle\u00fcldse on. Muusikateooria l\u00f5pueksam kestis 12 tundi, \u00f5pilased lukustati \u00fckshaaval klassiruumidesse, klaver teibiti kinni ja seal me siis pidime \u00fcksi oma \u00fclesandeid lahendama, l\u00f5unav\u00f5ileib kaasas. Mina andsin ikkagi \u00fcheksandal tunnil alla, ma ei suutnud rohkem.<\/p>\n
Aga p\u00f5him\u00f5tteliselt l\u00e4hevad nad asjaga ikkagi maksimumini ja see mulle t\u00f5esti v\u00e4ga meeldib. Kordagi ei r\u00e4\u00e4gitud inspiratsioonist, k\u00f5ik taandatakse teatud parameetritele; orkestratsioon on s\u00fcsteem, pillim\u00e4ng on s\u00fcsteem, k\u00f5ik on s\u00fcsteem. Loomulikult on selle k\u00f5ige juures ka palju hinge ja poeetilisust, aga nad kuidagi v\u00e4ga h\u00e4sti lammutavad k\u00f5ik asjad osakesteks ja panevad siis j\u00e4lle kokku. Ma ei olnud kunagi nii p\u00f5hjalikku trenni saanud ja see oli tohutult p\u00f5nev. No ja selle k\u00f5ige juures oli sealsamas k\u00f5rval Ensemble Intercontemporain ja k\u00f5ik need kontserdid, sai\u00a0live’is Boulezi n\u00e4ha ja kuula\u2026 Siis ma m\u00f5tlesin, et voh, seda asja on meil siin ka vaja. NYYD Ensemble tolleks ajaks enam ei tegutsenud, YXUS Ensemble toimetas, aga harvem ja ilma dirigendita, ja just sellist natuke suuremat\u00a0sinfonietta’t ei olnud. Siin on ka see probleem, et kui ei ole ansamblit, siis heliloojad ei kirjuta sellele koosseisule. Ja kui heliloojad ei kirjuta, siis on v\u00e4he t\u00f5en\u00e4oline, et midagi saaks j\u00f5uda Intercontemporaini v\u00f5i Ensemble Moderni lauale. Siiski l\u00e4ks k\u00fcmme aastat, enne kui sai midagi reaalselt ette v\u00f5tta, sest tagasi tulles sain siin kohe ooperimajja t\u00f6\u00f6le, tulid Uue T\u00e4nava Orkester ja muud p\u00f5nevad projektid, aga see idee oli kogu aeg ikkagi olemas.<\/p>\n
Ideaalis v\u00f5imaldab Ludensemble varieerida k\u00f5ike, sooloinstrumendist erinevate v\u00e4iksemate koosseisudeni, et oleksid esindatud enam-v\u00e4hem k\u00f5ik orkestripillid. Ja kui suured institutsioonid, ooperimajad v\u00f5i s\u00fcmfooniaorkestrid tahaksid tellida noorelt heliloojalt teose, aga tollel pole vastavat kogemust, siis kust see kogemus tuleb?\u00a0Sinfonietta\u00a0on siin ideaalne abimees, kellele komponeerides helilooja saab, k\u00fcll v\u00e4hendatud kujul, aga siiski juba t\u00e4iesti orkestraalselt m\u00f5elda, kasutada k\u00f5iki pille ja nende funktsioone. Ma ei nimetaks\u00a0sinfonietta’t kindlasti mitte vaheetapiks, see on ikka t\u00e4iesti omaette kooslus, aga tal on n-\u00f6 orkestri v\u00f5imekus pillipargi n\u00e4ol olemas.<\/p>\n
Kas su p\u00f5hifookus on praegu Ludensil?<\/p>\n
Minu igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6 m\u00f6\u00f6dub ikkagi rahvusooperis, ka t\u00e4na hommikul oli mul seal proov ja p\u00e4rast meie vestlust l\u00e4hen ma j\u00e4lle sinna. Aga Ludens on jah mul v\u00e4ga-v\u00e4ga hinges ja m\u00f5tteis, see on mulle oluline ja ma n\u00e4en, et see on oluline ka teistele. Need inimesed, kellega me koos seda teeme, on suurep\u00e4rased muusikud ja h\u00e4sti hea s\u00fcnergiaga. Nendega on \u00fclilahe koost\u00f6\u00f6d teha ja ma tunnen, et mina \u00f5pin ka neilt. Kui inimestel on omavahel hea klapp, siis tunned, et v\u00f5id nendega luurele minna. Me tunneme \u00fcksteist juba ammu. Nii et kui see m\u00f5te tuli, jagasime seda isekeskis ja k\u00f5ik tulid kohe kaasa. Me teeme ju muidu v\u00e4ga erinevaid asju, ei saa \u00f6elda, et oleksime ainult n\u00fc\u00fcdismuusikale spetsialiseerunud. Ka dirigeerimise poole pealt pakub mulle v\u00e4ga suurt rahuldust, et ma saan tegeleda erinevate asjadega. P\u00e4rast Boulezi “\u00c9clat’d” on v\u00e4ga v\u00e4rskendav n\u00e4iteks “Luikede j\u00e4rve” dirigeerida. K\u00f5ik on doseerimise k\u00fcsimus, balanss on oluline. Praegu toimetan ma k\u00fcll k\u00f5ige rohkem rahvus\u00adooperis ja Ludensis, aga n\u00e4en ennast ise ikkagi ka s\u00fcmfooniaorkestrite ees. Ma ei tahaks kindlasti elu l\u00f5puni orkestriauku peitu j\u00e4\u00e4da, v\u00f5i ka ainult n\u00fc\u00fcdisansamblite ette p\u00f6\u00f6ningutele v\u00f5i keldrisaalidesse\u2026 S\u00fcmfooniline repertuaar mind ju kunagi \u00fcldse orkestridirigeerimiseni viiski. Viimasel ajal on mul k\u00fcll orkestrikontserte olnud v\u00e4hem ja teatris rohkem tegemist, aga ma loodan, et tulevikus \u00f5nnestub ikka kuidagi see kolmainsus tekitada, et oleks omajagu neid k\u00f5iki.<\/p>\n
Teil tuleb rahvusooperis varsti esietendus.<\/p>\n
T\u00f5nis Kaumanni ooper “Charon” esietendub mai l\u00f5pus. Ma olen viimase viie aasta jooksul Kaumanni muusikaga v\u00e4ga palju kokku puutunud: filmimuusika, lasteooper “Naksitrallid” (mis on absoluutselt teistsugune kui “Charon”), orkestriteosed, fagotikontsert\u2026 V\u00f5ib vist isegi \u00f6elda, et olen viimasel ajal v\u00e4ikest viisi tema “ihudirigendiks” kujunenud. Ma n\u00e4en ka “Charonis” temale omaseid m\u00f5tteid ja nende arendusi. Ta on v\u00e4ga teadlik ja praktiline kirjutaja \u2014 kui laulja on teatavas registris, siis ta mingeid pille ei kasuta, et s\u00e4iliks l\u00e4bipaistvus, jne. T\u00f5nisel on ju ka kauaaegne isiklik kogemus lauljana, pealegi tunneb ta v\u00e4ga h\u00e4sti Estonia maja ja selle akustikat. Lisaks on ta tohutu ooperif\u00e4nn ja k\u00e4ib v\u00e4ga palju ka meie etendusi kuulamas.<\/p>\n
Kaumannil on ka selline temale ainuomane huumor.<\/p>\n
Ja see on ka \u00fcks asi, mis t\u00f5stab ta meie muusikamaastikul esile, m\u00f5jub v\u00e4rskendavalt. Temas on mingis m\u00f5ttes raimokangrolikku suhtumist, igas olukorras on mingi eluterve m\u00e4ngulisus sees, seda on v\u00e4ga vaja. Kivir\u00e4hki libreto lisab ka oma vaatevinkli asjadele, l\u00e4bi nende seoste tekib m\u00f5nusalt vaimuterav ja \u00e4rgas kombinatsioon.<\/p>\n
Mis on Ludensemble’il j\u00e4rgmisena plaanis?<\/p>\n
Maikuus m\u00e4ngib Ludens EMTA kompositsioonitudengite asju, suvel tuleb meil v\u00e4ike Eesti ringreis, kavas on Stra\u00advinski “S\u00f5duri lugu”, mida esitame originaalip\u00e4raselt r\u00e4ndteatri t\u00fckina, kaasas ka n\u00e4itleja Kaspar Velberg ja visuaalkunstnik T\u00f5nis J\u00fcrgens. Edasi kavatseme salvestada. Meid kutsuti Bergeni festivalile, tuleb ka koost\u00f6\u00f6 Eesti Kontserdi ja helilooja Maria K\u00f5rvitsaga. Ideid on veel palju, sealhulgas selliseid, kus tahaks teiste ansamblitega j\u00f5ud \u00fchendada, aga sellest k\u00f5igest on praegu veel veidi vara r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kaspar M\u00e4nd on v\u00e4ga mitmek\u00fclgne dirigent, kes tunneb end koduselt nii teatri orkestriaugus kui n\u00fc\u00fcdismuusikaansambli, vokaalkollektiivi v\u00f5i s\u00fcmfooniaorkestri…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":192290,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,39616,47670,140,144,1789,6635],"class_list":["post-192289","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kaspar-mand","tag-ludensemble","tag-meelelahutus","tag-muusika","tag-rahvusooper-estonia","tag-teater-muusika-kino"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116673522238350730","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/192289","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=192289"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/192289\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/192290"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=192289"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=192289"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=192289"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}