Arekeelsete ehk lihtsustatud tekstide loomine ja kasutamine aitab teavet rohkematele inimestele edastada ja nii inimesi \u00fchiskonda kaasata. Teabe ligip\u00e4\u00e4setavus m\u00e4ngib olulist rolli hariduses ja t\u00f6\u00f6turul osalemisel, samuti digiteenuste kasutamisel, kirjutas EKI keelelise ligip\u00e4\u00e4setavuse projektijuht K\u00e4rt Room\u00e4e “Keeleminutites”.<\/p>\n
28. mail oli rahvusvaheline arekeele p\u00e4ev. P\u00e4ev, mida t\u00e4histatakse 2020. aastast, on m\u00f5eldud arekeele ehk lihtsa keele alase teadlikkuse t\u00f5stmiseks. Inglise keeles tuntakse seda kui easy read ja meie p\u00f5hjanaabrite soomlaste juures on kasutusel m\u00f5iste selkokieli. Eesti kirjakeelde j\u00f5udis termin are t\u00e4nu eesti keeleteadlasele Tiiu Ereltile praktilisest vajadusest: soome spetsialistide koolituse tarbeks Tartu \u00dclikoolis1. Arekeele puhul on tegu nii-\u00f6elda alternatiivse formaadiga, mis teeb tekstid ligip\u00e4\u00e4setavamaks neile, kel on mingil p\u00f5hjusel raskusi tavalisest tekstist arusaamisega. Nende hulka kuuluvad n\u00e4iteks keele\u00f5ppijad, toevajadusega inimesed, aga ka need, kelle lugemisoskus on lihtsalt kehvem. Nii on m\u00f5ned p\u00f5hjused p\u00fcsivamad kui teised ja need s\u00f5ltuvad m\u00f5nev\u00f5rra ka inimese vanusest ja harjumustest, n\u00e4iteks halveneb inimese vananedes tema m\u00e4lu ja m\u00f5ni inimene loeb rohkem kui teine. \u00dcldistatult v\u00f5ib \u00f6elda, et arekeelest kasu saajate arv ajas pigem suureneb.<\/p>\n
Arekeelsete ehk lihtsustatud tekstide loomine ja kasutamine aitab teavet rohkematele inimestele edastada ja nii inimesi \u00fchiskonda kaasata. Teabe ligip\u00e4\u00e4setavus m\u00e4ngib olulist rolli hariduses ja t\u00f6\u00f6turul osalemisel, samuti digiteenuste kasutamisel. See on hea ka kiireks teabeedastuseks ja t\u00e4psete juhiste andmiseks, n\u00e4iteks tervishoiu ja riigikaitse kontekstis. Ent arekeel ei puuduta vaid tarbetekste nagu igal reedel ilmuvad arekeelsed uudised ERRis: lihtsustatakse ka ilukirjandust, samuti kirjutatakse algup\u00e4raselt arekeelseid raamatuid. Arekeele tunnuste hulka kuuluvad muuhulgas lihtsam s\u00f5navara ja grammatika, n\u00e4iteks proovitakse v\u00e4ltida v\u00f5\u00f5rs\u00f5nu ja kantseliitlikke v\u00e4ljendeid, samuti p\u00f6\u00f6ratakse suuremat t\u00e4helepanu lausete pikkusele, t\u00fchja ruumi osakaalule, fondi suurusele ja teksti liigendusele ning piltide kasutamisele. Teisis\u00f5nu on t\u00e4htis nii s\u00f5na kui ka pilt, tekst ise ja selle esitus. V\u00e4hemoluline ei ole edasiantav sisu: n\u00e4iteks peaks arekeelne ilukirjandus olema eakohane ja huvipakkuv. Kui tekst k\u00f5netab, on ka lugemistahe suurem ja eduelamus kergem tulema.<\/p>\n
Arekeelega tegeleb p\u00f5hjalikumalt Eesti Keele Instituudis selle aasta aprillis alguse saanud mitmeaastane projekt “Eesti keele keelelise ligip\u00e4\u00e4setavuse suurendamine”, mis on suunatud eestikeelsete tekstide arusaadavuse parandamisele digitaalses keskkonnas. Selleks vaatame otsa muuhulgas teistes riikides ja Eestis seni tehtule ning kogume ise eesti keele andmeid juurde. Samuti uurime, mida arvavad tekstide keerukusest keele\u00f5ppijad ise ning kaasame ka keeletehnoloogilisi vahendeid ja tehisaru, et tulevikus oleks v\u00f5imalik tekste lihtsustada vastavalt keeletasemele. Projekti raames teeme koost\u00f6\u00f6d \u00fclikoolide ja muude asutustega ning l\u00e4htume teadusp\u00f5hisusest, tuues nii kokku varasemad praktilised kogemused ja teaduse seisukohad. Meie eesm\u00e4rgiks on tegeleda arekeelega Eestis senisest terviklikumalt ja s\u00fcsteemsemalt. Teema on p\u00e4evakajaline ja puudutab paljusid ning keelelise ligip\u00e4\u00e4setavuse j\u00e4rele on selge vajadus ja n\u00f5udlus.<\/p>\n
1 https:\/\/www.sirp.ee\/lihtsast-keelest-rikka-kirjanduseni\/<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Arekeelsete ehk lihtsustatud tekstide loomine ja kasutamine aitab teavet rohkematele inimestele edastada ja nii inimesi \u00fchiskonda kaasata. Teabe…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":192302,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[82208,26,27,37,33,35,13146,34,36,31,32,21,82209,13148,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-192301","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arekeel","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eki","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kart-roomae","tag-keeleminutid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116673581254798402","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/192301","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=192301"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/192301\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/192302"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=192301"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=192301"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=192301"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}