{"id":192328,"date":"2026-06-01T07:38:17","date_gmt":"2026-06-01T07:38:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/192328\/"},"modified":"2026-06-01T07:38:17","modified_gmt":"2026-06-01T07:38:17","slug":"varro-vooglaid-soltumatuse-loosungi-all-kasvatab-valitsus-kontrolli-err-i-ule-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/192328\/","title":{"rendered":"Varro Vooglaid: s\u00f5ltumatuse loosungi all kasvatab valitsus kontrolli ERR-i \u00fcle | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Kuni rahvusringh\u00e4\u00e4lingu n\u00f5ukogu nn ekspertliikmete ametisse seadmine on valitsuskoalitsiooni kontrolli all, ei kasvata nende arvu suurendamine ERR-i s\u00f5ltumatust karvav\u00f5rdki. Kui koalitsioon saab m\u00e4\u00e4rata n\u00f5ukogusse senisest rohkem endale meelep\u00e4raseid “eksperte”, siis muutub senisest lihtsamaks endale meelep\u00e4rase juhatuse nimetamine ja ebameeldiva juhatuse tagasikutsumine, kirjutab Varro Vooglaid.<\/p>\n

Hiljuti ilmus ERR-i portaalis riigikogu kultuurikomisjoni reformierakondlasest esimehe Liina Kersna arvamuslugu “Peame erilise hoolega tagama rahvusringh\u00e4\u00e4lingu s\u00f5ltumatuse”<\/a>. Parteilisele retoorikale iseloomulikult koosneb artikkel kaunik\u00f5lalistest lausetest, mis deklareerivad \u00f5ilsat eesm\u00e4rki, ent varjutavad omakasup\u00fc\u00fcdlikke kavatsusi.<\/p>\n

Algatuseks tasub t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata meetoditele, millega Reformierakond oma eesm\u00e4rke ellu viib. Kuna kultuuriministeerium pole erameedia vastuseisu t\u00f5ttu Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu seaduse uue redaktsiooniga edasi liikunud, v\u00f5eti riigikogu kultuurikomisjonis \u00fcle sotside eeln\u00f5u, mis puudutas naiste kaasamist ERR-i n\u00f5ukogusse. \u00dcht\u00e4kki muutus naiste ulatuslikuma kaasamise eesm\u00e4rk teisej\u00e4rguliseks ja esiplaanile t\u00f5usis p\u00fc\u00fcdlus suurendada ERR-i n\u00f5ukogus “ekspertide” osakaalu.<\/p>\n

Plaan muuta rahvusringh\u00e4\u00e4lingu seadust nii, et nn ekspertliikmeid oleks ERR-i n\u00f5ukogus \u00fche v\u00f5rra rohkem kui riigikogu fraktsioone esindavaid liikmeid, teenib Kersna s\u00f5nul eesm\u00e4rki suurendada ERR-i poliitilist s\u00f5ltumatust. Paraku j\u00e4tab Kersna t\u00e4helepanuta, et risti vastupidiselt deklareeritud eesm\u00e4rgile v\u00f5imaldaks k\u00f5nealune seadusemuudatus kasvatada j\u00f5uliselt praeguse valitsuskoalitsiooni ja ennek\u00f5ike koalitsiooni juhtparteiks oleva Reformierakonna m\u00f5ju ERR-i juhtimisele.<\/p>\n

T\u00f5siasi on see, et kuni nn ekspertliikmete nimetamine on valitsuskoalitsiooni kontrolli all, ei aita nende arvu suurendamine kuidagi ERR-i poliitilist s\u00f5ltumatust kasvatada.<\/p>\n

Teatavasti valib nn ekspertliikmete kandidaadid v\u00e4lja riigikogu kultuurikomisjon, mida juhib Kersna ise, ja nad kinnitab ametisse riigikogu t\u00e4iskogu ning m\u00f5lemas on valitsuskoalitsioonil h\u00e4\u00e4lte \u00fclekaal. Seega ei ole jutud, nagu oleks nn ekspertliikmed valitsuskoalitsioonist s\u00f5ltumatud, t\u00f5siseltv\u00f5etavad. ERR-i n\u00f5ukogu nn ekspertliikmeks ei saa \u00fckski valitsuskoalitsioonile mitte meelep\u00e4rane isik, olgu ta kui tahes suur asjatundja.<\/p>\n

Seejuures on valitsuskoalitsioon juba praegu seadnud ERR-i n\u00f5ukogusse kaks nn ekspertliiget, need on Raul Rebane ja Paavo N\u00f5gene. Kuigi ka enne nende ametisse nimetamist r\u00e4\u00e4kis Kersna naiste ulatuslikuma kaasamise olulisusest, pole kumbki neist naine. Seevastu \u00f5nnestus valitsuskoalitsioonil just t\u00e4nu Rebase ja N\u00f5geneni toetusele Rein Veidemann n\u00f5ukogu esimehe kohalt k\u00f5rvaldada ja asendada endale meelep\u00e4rasema Sulev Valneriga.<\/p>\n

Kavandatav seadusemuudatus v\u00f5imaldaks aga valitsuskoalitsioonil, mille toetus on langenud vaid 12 protsendini<\/a> parteilise eelistusega valimis\u00f5iguslikest kodanikest, m\u00e4\u00e4rata vahetult enne tuleva aasta m\u00e4rtsis toimuvaid riigikogu valimisi viieks aastaks ametisse veel kolm nn ekspertliiget, kasvatades sedasi oluliselt endale meelep\u00e4raste isikute osakaalu n\u00f5ukogus.<\/p>\n

Esiteks aitaks selline lahendus saavutada n\u00f5ukogus absoluutse enamuse, sest valitsuskoalitsiooni kuuluvate parteide fraktsioonide esindajaid ja valitsuskoalitsiooni nimetatud nn ekspertliikmeid oleks 13-liikmelises n\u00f5ukogus kokku seitse. Kuna n\u00f5ukogu otsused v\u00f5etaksegi reeglina vastu koosseisu h\u00e4\u00e4lteenamusega, saaks sedasi asuda ERR-i n\u00f5ukogus ellu viima samasugust teerullipoliitikat, nagu oleme viimased kolm aastat n\u00e4inud riigikogus.<\/p>\n

Lisaks on aga m\u00f5juv\u00f5imu kasvatamine n\u00f5ukogus oluline teadmises, et veel enne praeguse riigikogu koosseisu volituste l\u00f5ppu nimetab n\u00f5ukogu ERR-ile uue juhatuse, sest senise juhatuse volitused l\u00f5pevad vahetult p\u00e4rast riigikogu valimisi 2027. aasta mais.<\/p>\n

Kolme uue nn ekspertliikme nimetamine aitab valitsuskoalitsioonile tagada uue juhatuse ametisse nimetamiseks vajaliku toetuse, sest rahvusringh\u00e4\u00e4lingu seaduse kohaselt on selleks vaja n\u00f5ukogu v\u00e4hemalt kahekolmandikulist h\u00e4\u00e4lteenamust ehk 13-liikmelise n\u00f5ukogu puhul v\u00e4hemalt \u00fcheksa liikme poolth\u00e4\u00e4lt.<\/p>\n

Nimelt v\u00f5ib valitsuskoalitsioon endale meelep\u00e4rase juhatuse nimetamisel suure t\u00f5en\u00e4osusega arvestada ka endisest koalitsiooniparteist sotside esindaja Raimond Kaljulaidi ja n\u00f5ukogu esimeheks \u00fclendatud Sulev Valneri toetusega. Sedasi oleks v\u00f5imalik vajalikud \u00fcheksa h\u00e4\u00e4lt kokku saada, ilma et peaks \u00fclej\u00e4\u00e4nud n\u00f5ukogu liikmete, see t\u00e4hendab kolme opositsioonierakonna fraktsiooni esindaja ja Veidemanni arvamust arvesse v\u00f5tma.<\/p>\n

“M\u00f5istagi oleks Reformierakonnale kasulik s\u00e4ilitada oma inimeste kaudu m\u00f5ju ERR-i juhtimise \u00fcle ka p\u00e4rast v\u00f5imult taandumist.”<\/p>\n

Niisugune lahendus oleks praeguse peaministripartei vaatest seda ahvatlevam, et uus juhatus saaks ametisse nimetatud kogu j\u00e4rgmise riigikogu koosseisu ametiajaks, lausa aasta v\u00f5rra kauemakski. Jutt k\u00e4ib perioodist, mil v\u00e4gagi t\u00f5en\u00e4oliselt pole Reformierakond ja Eesti 200 enam valitsuses ning neist viimasel puudub esindatus isegi riigikogus ja seega ka ERR-i n\u00f5ukogus. M\u00f5istagi oleks Reformierakonnale kasulik s\u00e4ilitada oma inimeste kaudu m\u00f5ju ERR-i juhtimise \u00fcle ka p\u00e4rast v\u00f5imult taandumist, muu hulgas p\u00f5hjusel, et see parandaks v\u00f5imule naasmise v\u00e4ljavaateid.<\/p>\n

Paraku ei p\u00f6\u00f6ra Kersna neile asjaoludele oma kommentaaris v\u00e4himatki t\u00e4helepanu, justkui need ei olekski olulised. Ometi on need mitte lihtsalt olulised, vaid keskse t\u00e4htsusega. See vastuolu viibki j\u00e4relduseni, et ERR-i juhtimise s\u00f5ltumatuse suurendamise asemel on kavandatava seadusemuudatuse tegelikuks taustaks p\u00fc\u00fcdlus kasvatada valitsuskoalitsiooni ja ennek\u00f5ike Reformierakonna m\u00f5ju ERR-i juhtimise \u00fcle.<\/p>\n

Kui Kersna ja teised valitsuskoalitsiooni esindajad selliseid varjatud p\u00fc\u00fcdlusi eitavad, on neil selles avalikkuse veenmiseks \u00fcks v\u00e4ga lihtne ja k\u00e4ep\u00e4rane v\u00f5imalus. Nimelt v\u00f5iks k\u00f5nealuse seadusemuudatuse j\u00f5ustumise kavandada mitte riigikogu valimiste eelsesse, vaid sellele j\u00e4rgnevasse aega, n\u00e4iteks 2027. aasta juunisse.<\/p>\n

Sellisel juhul j\u00e4\u00e4ks t\u00e4iendavate nn ekspertliikmete n\u00f5ukogusse m\u00e4\u00e4ramine juba uue valitsuskoalitsiooni otsustada ning ka uus juhatus tuleks nimetada olemasoleva n\u00f5ukogu koosseisu pinnalt, ilma endale n\u00f5ukogusse t\u00e4ielikku \u00fclekaalu tagavat ja kompromisside vajadust v\u00e4listavat lisaj\u00f5udu toomata. Kui omakasup\u00fc\u00fcdlikke kavatsusi ei ole, siis ei tohiks ju olla ka suurt vahet, kas seadusemuudatus j\u00f5ustub m\u00f5ned kuud varem v\u00f5i hiljem.<\/p>\n

L\u00f5petuseks kordan kolmeaastasele ERR-i n\u00f5ukogu liikmeks olemise kogemusele tuginedes, et kuni nn ekspertliikmete ametisse seadmine on valitsuskoalitsiooni kontrolli all, ei kasvata nende arvu suurendamine ERR-i s\u00f5ltumatust karvav\u00f5rdki. Vastupidi, kui koalitsioon saab m\u00e4\u00e4rata n\u00f5ukogusse senisest rohkem endale meelep\u00e4raseid “eksperte”, siis muutub senisest lihtsamaks endale meelep\u00e4rase juhatuse nimetamine ja ebameeldiva juhatuse tagasikutsumine. Seda t\u00f5siasja ei muuda \u00fckski vastupidist v\u00e4itev loosunglik iluk\u00f5ne.<\/p>\n

Samuti on raske n\u00e4ha, kuidas n\u00f5ukogusse kolme t\u00e4iendava valitsuskoalitsiooni poolt m\u00e4\u00e4ratud inimese lisandumine (v\u00f5i ka soolise mitmekesisuse n\u00f5ude kehtestamine) parandaks n\u00f5ukogu t\u00f6\u00f6protsessi ja otsuste kvaliteeti.<\/p>\n

K\u00fcll aga kaasneks n\u00f5ukogu koosseisu laiendamisega lisakulu umbes 100 000 eurot aastas. Seda raha saaks kasutada palju m\u00f5istlikumalt, n\u00e4iteks palgates mitu piirkondlikku korrespondenti. Olukorras, kus n\u00f5ukogu \u00fclalpidamise kulu on niigi ebam\u00f5istlikult suur, ulatudes aastas ligemale 350 000 euroni, oleks selle kulu h\u00fcppeline kasvatamine selgelt ebam\u00f5istlik. Kui n\u00f5ukogu liikmete arvu k\u00f5igest hoolimata suurendatakse, oleks vastutustundlik v\u00e4hemasti piirata n\u00f5ukogu liikmete tasu, et n\u00f5ukogu kogukulu ei kasvaks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuni rahvusringh\u00e4\u00e4lingu n\u00f5ukogu nn ekspertliikmete ametisse seadmine on valitsuskoalitsiooni kontrolli all, ei kasvata nende arvu suurendamine ERR-i s\u00f5ltumatust…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":192329,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[622,26,27,37,33,651,35,3061,2097,20712,34,36,31,32,21,7987,30079,28,29,11236,588,19,25,9664,643,640,23,24,22,20,1012,4219,30],"class_list":["post-192328","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-ajakirjandus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-200","tag-eesti-keel","tag-eesti-rahvusringhaaling","tag-err","tag-err-i-noukogu","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-koalitsioon","tag-kultuurikomisjon","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liina-kersna","tag-meedia","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rahvusringhaaling","tag-reformierakond","tag-riigikogu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valitsus","tag-varro-vooglaid","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/192328","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=192328"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/192328\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/192329"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=192328"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=192328"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=192328"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}