T\u00e4nap\u00e4eval tundub loomulik, et ka lapsel on inim\u00f5igused. Veel mitte v\u00e4ga ammu peeti last pigem vanema omandiks \u2013 keegi, kellega vanem, ja p\u00f5him\u00f5tteliselt iga t\u00e4iskasvanu, v\u00f5is teha, mida \u00f5igeks pidas, kirjutab Tallinna \u00dclikooli sotsiaalt\u00f6\u00f6 dotsent Ingrid Sindi.<\/p>\n
Ajalooliselt on lapsi n\u00e4htud ja koheldud teisiti, kui seda praegu \u00f5igeks peame Ka 18.\u201319. sajandi t\u00f6\u00f6stus\u00fchiskonnas oli lastel suur roll. Paraku t\u00e4hendas see, et juba 4\u20136-aastased lapsed t\u00f6\u00f6tasid n\u00e4iteks vabrikutes ja kaevandustes, sageli pikki p\u00e4evi ja ohtlikes tingimustes. K\u00e4sik\u00e4es laste t\u00f6\u00f6 piiramisega hakati arendama hariduss\u00fcsteemi. Lapse nn t\u00f6\u00f6ks sai koolisk\u00e4imine. Kuigi seda v\u00f5ib kindlasti pidada positiivseks, peituvad koolihariduse seadustamise taga ka huvitavad k\u00fcsimused.<\/p>\n
N\u00e4iteks, kas hariduse pakkumine oli eelk\u00f5ige lapse \u00f5iguste kaitse ja iga lapse arengupotentsiaali toetamine v\u00f5i pigem riigi viis kujundada kuulekaid ja produktiivseid kodanikke? V\u00f5i ehk m\u00f5lemat? Just sellised vastuolulised arengud on pannud aluse laiemale arutelule lapse positsioonist \u00fchiskonnas ning k\u00fcsimusele, mis on p\u00e4riselt lapse \u00f5igused ja tema parimad huvid.<\/p>\n
Lapse \u00f5iguste kujunemine ei toimunud iseenesest, vaid oli vastus mitmetele arengutele ja kriisidele: laste ekspluateerimine t\u00f6\u00f6stus\u00fchiskonnas, laste hooletussej\u00e4tmine ja v\u00e4\u00e4rkohtlemine ning laste massiline haavatavus 20. sajandi s\u00f5dade ajal. Need protsessid viisid arusaamani, et laps vajab eraldi kaitset. Laste \u00f5iguste liikumise alguses n\u00e4htigi last eelk\u00f5ige haavatavana ja kaitset vajavana.<\/p>\n
Lapse \u00f5iguste kujunemine on \u00fcks 20. sajandi olulisemaid rahvusvahelisi saavutusi. Selle teekonna tipuks sai 1989. aastal vastu v\u00f5etud \u00dcRO lapse \u00f5iguste konventsioon \u2013 maailma k\u00f5ige laiemalt ratifitseeritud inim\u00f5iguste leping. Eesti liitus konventsiooniga 1991. aastal. Praeguseks on sellega liitunud peaaegu k\u00f5ik maailma riigid. Viimaste riikidena ratifitseerisid selle L\u00f5una-Sudaan ja Somaalia 2015. aastal, samas kui Ameerika \u00dchendriigid ei ole konventsiooni siiani ratifitseerinud.<\/p>\n
On v\u00e4ga oluline, et konventsioon t\u00e4histas ka m\u00f5tteviisi muutust. Konventsioon ei r\u00e4\u00e4gi ainult lapse kaitsest, vaid ka sellest, et igal lapsel on \u00f5igus areneda oma t\u00e4ispotentsiaalini, olla hoitud, armastatud ja v\u00e4\u00e4rikalt koheldud ning olla kuulatud. Ja m\u00f5elge \u2013 alles \u00fcsna hiljuti j\u00f5udsime arusaamani, et ka last peab p\u00e4riselt kuulama.<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval tundub see loomulik, kuid tegelikult on lapse \u00f5igused \u00fchiskonna teadlik valik. Uuringud n\u00e4itavad, et \u00fchiskonnad k\u00f5iguvad j\u00e4tkuvalt erinevate l\u00e4henemiste vahel: vanemate \u00f5igused ehk pere autonoomia, lapse \u00f5igused ehk lapse huvide esikohale seadmine v\u00f5i nende kahe tasakaal. N\u00e4iteks kaldutakse Norras rohkem eelistama lapse \u00f5igusi, samas kui Ameerika \u00dchendriikides r\u00f5hutatakse enam vanemate \u00f5igusi. See n\u00e4itab, et lapse \u00f5igused ei ole universaalselt \u00fchtmoodi m\u00f5istetud, vaid s\u00f5ltuvad kultuurist, teadmistest, poliitikast ja v\u00e4\u00e4rtustest.<\/p>\n
Veelgi huvitavam on, et isegi riskantsetes olukordades ei muutu inimeste hoiakud alati automaatselt lapse \u00f5iguste ja huvide kasuks. See viitab sellele, et lapse \u00f5igused ei ole pelgalt iseenesestm\u00f5istetav norm, vaid vajavad pidevat teadlikkuse hoidmist ja arutelu. Siinjuures soovin r\u00f5hutada: iga kord, kui otsustame lapse eest ilma lapse osaluseta, nihkume tagasi minevikku. Ka lastekaitsep\u00e4ev tuletab meelde: laps ei ole kellegi omand \u2013 ta on inim\u00f5igustega inimene, kel on kogemused ja tunded. Ja oma h\u00e4\u00e4l.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4nap\u00e4eval tundub loomulik, et ka lapsel on inim\u00f5igused. Veel mitte v\u00e4ga ammu peeti last pigem vanema omandiks \u2013…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":192369,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,82223,82102,28,29,19,25,23,24,22,82224,20,30],"class_list":["post-192368","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ingrid-sindi","tag-lapse-oigused","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uro-lapse-oiguste-konventsioon","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116673931138346074","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/192368","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=192368"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/192368\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/192369"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=192368"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=192368"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=192368"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}