{"id":1925,"date":"2025-09-22T11:14:30","date_gmt":"2025-09-22T11:14:30","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/1925\/"},"modified":"2025-09-22T11:14:30","modified_gmt":"2025-09-22T11:14:30","slug":"peeter-kaasik-metsavendadest-saksa-okupatsiooni-ajal-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/1925\/","title":{"rendered":"Peeter Kaasik: metsavendadest Saksa okupatsiooni ajal | Arvamus"},"content":{"rendered":"
\n

“1941. aastal oli rida Vaguja, Araste ja Kurevere k\u00fcla elanikke varjanud end “metsvendade” bandes, kuhu kuulus kuni 30 meest. Kui sakslased kuulutasid 1943. aastal v\u00e4lja mobilisatsiooni, l\u00e4ksid paljud neist “metsavendadest” j\u00e4lle p\u00f5randa alla, ei soovinud teenida Saksa armees. Punaarmee tuleku j\u00e4rel j\u00e4tkasid nad enda varjamist, sest ei soovinud teenida Punaarmees.” (Aleksander Resev)<\/p>\n<\/blockquote>\n

Praegu defineeritakse metsavendi enamasti kui mehi ja naisi, kes varjasid end poliitilistel p\u00f5hjustel sovetiv\u00f5imu eest ning kellest paljud haarasid relva v\u00f5itluseks Eesti vabaduse eest. Metsavendlus (k\u00fcll erinevate nimede all) on aastasadade pikkune traditsioon varjata end v\u00f5\u00f5rvallutajate ja\/v\u00f5i r\u00fc\u00fcstes\u00f5dade eest metsas, soosaartel, rabades jm asustamata paikades.<\/p>\n

P\u00e4rast P\u00f5hjas\u00f5da XVIII sajandi alguses j\u00e4i Eesti ala Euroopa suurtest s\u00f5dadest k\u00fcll paarisajaks aastaks k\u00f5rvale, kuid varjamise traditsioon ei kadunud kuhugi. Ka s\u00f5dadevaesel ajal oli varjajaid arvukalt: nende seas \u00e4rakaranud p\u00e4risoriseid talupoegi v\u00f5i muul moel v\u00f5imudega (ja m\u00f5isaga) vastuollu l\u00e4inud inimesi, k\u00f5ige rohkem ilmselt neid, kes hoidsid k\u00f5rvale nekrutikohustusest.<\/p>\n

Viimane traditsioon oli eluj\u00f5uline ka XX sajandi keskel, millele viitab sissejuhatav tsitaat Eesti NSV siseasjade rahvakomissari Aleksander Resevi ettekandest 1945. aasta jaanuaris. \u00dchtlasi annab see ettekanne tunnistust, et oli arvukalt neidki, kes varjasid end nii sovetiv\u00f5imu kui ka Saksa okupatsiooni ajal. Viimased pole ajalookirjandusse seni suuremat j\u00e4lge j\u00e4tnud. T\u00e4nasel vastupanuv\u00f5itluse p\u00e4eval tasubki meenutada, et ka Saksa okupatsiooni aegne metsavendlus on osa vastupanust okupatsiooniv\u00f5imu(de)le.<\/p>\n

Mobilisatsioon Saksa armeesse oli metsavendluse peamine p\u00f5hjustaja<\/p>\n

Massiline varjamine Eestis algas 1941. aasta juunik\u00fc\u00fcditamise ajal. S\u00f5ja puhkemisel NSV Liidu ja Saksamaa vahel lisandusid veel Punaarmee mobilisatsioonist k\u00f5rvalehoidjad ja muidu s\u00f5jap\u00f5genikud.<\/p>\n

Varjamine ei l\u00f5ppenud p\u00e4rast rinde \u00fcleminekut ja vahetu lahingutegevuse l\u00f5ppu. Uued varjajad olid esmalt aastatel 1940\u20131941 sovetiv\u00f5imuga koost\u00f6\u00f6le asunud isikud, kes olid erinevatel p\u00f5hjustel Eestisse maha j\u00e4\u00e4nud. Rahva toetuse puudumisel ei olnud neil pikka asu ning politsei ja omakaitse p\u00fc\u00fcdis nad j\u00e4rgmiste kuude jooksul kinni.<\/p>\n

Aktiivset kommunistlikku vastupanuliikumist Eestis ei tekkinud ning ka N\u00f5ukogude tagalast saadetud partisanid-diversandid ei suutnud partisaniliikumisele elu sisse puhuda. Oli \u00fcksikuid kommuniste, kellel \u00f5nnestus end pikka aega varjata ja m\u00f5ni j\u00e4igi tabamata, kuid need juhtumid olid pigem erandid. Seda seltskonda siinkohal metsavendadena ja osana rahvuslikust vastupanuliikumisest ei k\u00e4sitleta.<\/p>\n

Saksa okupatsiooni aegne metsavendlus kui omaette n\u00e4htus kujunes v\u00e4lja 1943. aastal. Oli teisigi p\u00f5hjuseid, kuid valdava enamuse uutest metsavendadest moodustasid Saksa mobilisatsioonidest ja muudest sundv\u00e4rbamistest (nt kohustuslik t\u00f6\u00f6teenistus, hiljem omakaitseteenistus) k\u00f5rvalehoidvad mehed.<\/p>\n

Varjamatu mobilisatsiooniga alustati Eestis 1943. aasta novembris, kui v\u00e4kke v\u00f5eti 1925. aastak\u00e4ik ja detsembris anti samasugune korraldus 1924. aastak\u00e4igule. Kuid see polnud sugugi esimene mobilisatsioon. Varjatud mobilisatsiooniga alustati juba 1943. aasta kevadel Saksamaale t\u00f6\u00f6teenistusse kutsumise egiidi all, kuid anti valida, kas astuda “vabatahtlikult” Eesti SS-leegioni v\u00f5i leiti mingi muu rakendus s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuses v\u00f5i s\u00f5jav\u00e4e abiteenistuses.<\/p>\n

<\/p>\n

\u00dcldmobilisatsioon kuulutati v\u00e4lja 1944. aasta jaanuari l\u00f5pus aastak\u00e4ikudele 1904\u20131923. Pannes juurde ajapikenduse saanute lisandumise ja 1944. aasta suvel 1926. aastak\u00e4igu mobiliseerimise ning 1927. aastak\u00e4igu kutsumise lennu- ja merev\u00e4ev\u00e4e abiteenistusse, mobiliseeriti kokku ca 50 000 meest. Lisaks tehti omakaitseteenistus 1944. aasta alguses kohustuslikuks kogu t\u00e4iskasvanud meesoost elanikkonnale kuni 60. eluaastani varasema 1943. aasta s\u00fcgisel kehtestatud 45. eluaasta asemel.<\/p>\n

M\u00f5istagi oli arvukalt neid, kes sugugi ei soovinud Hitleri eest verd valada, \u00fcksk\u00f5ik kui rahvuslikku r\u00fc\u00fcsse need rahvusvahelise \u00f5iguse vastased aktsioonid \u00fcritati maskeerida. Juba 1943. aasta varjatud mobilisatsioon\/t\u00f6\u00f6teenistusse v\u00f5tmine t\u00f5i kaasa massilise Soome p\u00f5genemise, kuid oli ka arvukalt mehi, kes end Eestis varjasid.<\/p>\n

Metsavendade ja p\u00f5genike ridasid t\u00e4iendasid nii hilisemad mobilisatsioonid kui ka Saksa armee eesti v\u00e4eosadest deserteerinud mehed. Kokku oli Saksa v\u00e4eteenistusest (ja t\u00f6\u00f6teenistuskohustusest) l\u00fchemat v\u00f5i pikemat aega k\u00f5rvale hoidnud meeste arv arvatavasti viiekohaline.<\/p>\n

Mobiliseeritud eestlased Balti jaamas 17. augustil 1944. Autor\/allikas: Ilja P\u00e4hn, TM F 1038:37, Tartu Linnamuuseum, http:\/\/www.muis.ee\/museaalview\/1356051<\/p>\n

Suhtumine Saksa okupatsiooni aegsetesse metsavendadesse<\/p>\n

M\u00f5iste “metsavend” juurdus k\u00f5nekeelde tollaste propagandaasutuste suunamisel ja enam-v\u00e4hem paralleelselt Saksa okupatsiooni aegse metsavendluse v\u00e4ljakujunemisega. Enne teist maailmas\u00f5da oli sellel pigem negatiivne t\u00e4hendus.<\/p>\n

1941. aasta s\u00f5jasuvel kasutati terminit “metsavend” k\u00fcll kohati vastupanuv\u00f5itleja s\u00fcnon\u00fc\u00fcmina, kuid see polnud \u00fcldkasutatav. Rohkem kasutati “partisani” m\u00f5istet. Saksa okupatsiooniv\u00f5imude silmis oli viimasel aga negatiivne t\u00e4hendus ning seostus pigem vastaspoole kommunistlike partisanidega. \u00d5igemini \u00fcritati v\u00e4ltida ka partisani m\u00f5istet ning kasutada s\u00f5na “bandiit”. S\u00f5na “partisan” ei kadunud n\u00f5ukogudevastaste v\u00f5itlejate puhul k\u00fcll kirjas\u00f5nast t\u00e4ielikult, kuid “metsavend” t\u00f5rjus selle j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4lja.<\/p>\n

\u00dchtlasi laienes suunatud propaganda k\u00e4igus metsavenna m\u00f5iste t\u00e4hendus. Kui algselt t\u00e4hendas see vaid vastupanuv\u00f5itlejat, siis hiljemalt 1942. aastast neidki, kes end 1941. aasta s\u00f5jasuvel sovetiv\u00f5imu eest lihtsalt varjasid.<\/p>\n

<\/p>\n

M\u00f5istagi hakati rahvasuus metsavenna \u00fcldm\u00f5istet kasutama ka Saksa v\u00f5imude eest varjajate kohta. See omakorda valmistas propagandistidele meeleh\u00e4rmi. N\u00e4iteks 5. augustil 1943 avaldati ajalehes Eesti S\u00f5na rahvavalgustuslik artikkel “Metsavendlus”, mis lisas teatud p\u00e4evakohaseid aspekte ja \u00fchtlasi \u00fcritas lugejatele selgeks teha, kui kohatu on selline s\u00f5nakasutus Saksa sundv\u00e4rbamistest k\u00f5rvalehoidjate kohta, kus viimased pannakse \u00fchte patta suves\u00f5ja kangelastega.<\/p>\n

\u00dcsnagi tabavalt v\u00f5tab tollase m\u00f5ttemalli kokku Saksa-aegse metsavenna Haljend Vasseri m\u00e4lestuskatke, milles isa \u00f5petab poega, et see end Saksa mobilisatsioonist k\u00f5rvale hoiaks: “Poig, \u00e4ra poliitikasse oma nina topi \u2013 kui kaks suurrahvast s\u00f5divad, hoia end eemale.”<\/p>\n

Aastatel 1941\u20131943 toimunud v\u00e4rbamiste asjus oli suhtumine, et suurriikide vahelisse s\u00f5tta ei j\u00e4\u00e4 v\u00e4ikerahvad kunagi hiljaks ja parem kui sinna oma nina \u00fcldse ei topiks, \u00fcsnagi laialt levinud ning elanikkonna suhtumine metsavendadesse oli kui mitte just positiivne, siis v\u00e4hemalt neutraalne ja m\u00f5istev.<\/p>\n

Mis olid konkreetsete inimeste k\u00f5rvalehoidmise p\u00f5hjused, seda tagantj\u00e4rgi enam kindlaks ei tee. Arvatavasti oli arvukalt neidki, kes hakkasid end varjama rahvusliku vastupanuliikumise (v\u00f5i pigem passiivse opositsiooni) \u00fcleskutsete peale.<\/p>\n

Rahvuslased l\u00e4htusid Atlandi Hartas deklaratiivselt lubatud rahvaste enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5igusest ning vaenlasena n\u00e4hti m\u00f5lemat kuritegelikku re\u017eiimi, nii NSV Liitu kui ka Saksamaad. Terve 1943. aasta v\u00e4ltel oli rahvuslike j\u00f5udude \u00fcleskutsete p\u00f5hisisu boikoteerida Saksa armee v\u00e4rbamisi.<\/p>\n

Tuues paralleelina n\u00e4iteks olukorra Leedus, siis seal ei peetudki \u00fcldmobilisatsiooni elanikkonna vastuseisu t\u00f5ttu v\u00f5imalikuks. 1944. aasta alguses, kui Punaarmee oli j\u00f5udnud Leedu piirini, avaldas rahvuslik vastupanuliikumine l\u00f5puks valmisolekut mobilisatsiooni mingil kujul toetada. Algseid mobilisatsiooniplaane anal\u00fc\u00fcsides v\u00f5ib oletada, et sakslased eeldasid ka Eestis kui mitte mobilisatsiooni l\u00e4bikukkumist, siis v\u00e4hemalt massilist k\u00f5rvalehoidmist.<\/p>\n

P\u00f6\u00f6rdeliseks kujunes raadiointervjuu J\u00fcri Uluotsaga. Uluots, olles formaalselt peaminister presidendi kohustes ning \u00fcks v\u00e4heseid n\u00f5ukogude repressioonide k\u00fc\u00fcsist p\u00e4\u00e4senud juhtivatest poliitikutest, oli seni hoidnud madalat profiili ja v\u00e4ltinud avalikke kontakte Saksa v\u00f5imudega. 7. veebruaril 1944 oli intervjuu raadioeetris ning ilmus seej\u00e4rel tr\u00fckituna suuremates ajalehtedes, j\u00f5udes enamike Eesti inimesteni.<\/p>\n

<\/p>\n

Tegemist oli Uluotsa esimese avaliku poliitilise avaldusega Saksa okupatsiooni ajal ning selles kutsus ta \u00fcles mobilisatsiooni toetama. See ei t\u00e4hendanud otseselt kursi muutust, vaid vihjet, et olukorras, kus Punaarmee on juba taas Eestisse tunginud, tuleb eestlastel toetada reaalset, mitte illusoorset j\u00f5udu. Esmane on bol\u0161evikud tagasi t\u00f5rjuda ning k\u00fcll sakslastega j\u00f5utakse hiljem kompromissile ka Eesti Vabariigi j\u00e4rjepidevuse asjus.<\/p>\n

Kiirelt orienteerus \u00fcmber ka p\u00f5randaalune rahvuslik opositsioon ning 1944. aasta kevadel organiseerunud Eesti Vabariigi Rahvuskomitee v\u00f5ttis Uluotsa seisukohad oma tegevuse aluseks. Uluotsa raadioesinemise m\u00f5ju \u00fcldmobilisatsiooni \u00f5nnestumisele oli ilmne ning kokku tuli ligi 40 000 meest, mida oli palju rohkem, kui julgeti loota, aga see ei t\u00e4henda, et k\u00f5rvalehoidjaid poleks olnud. Samuti deserteeris arvukalt mehi hiljem v\u00e4eosadest.<\/p>\n

Tollaseid metsavendi rahva hulgas otseselt k\u00fcll reeturiteks (v\u00f5i bandiitideks) ei nimetatud, kuid suhtumine oli negatiivne (v\u00f5i ebalev), ning see kuvand n\u00e4ib neid saatvat siiamaani. N\u00e4iteks j\u00e4rgnenud uue N\u00f5ukogude okupatsiooni ajal aastatel 1947\u20131949 metsavendade koostatud manifestis “Metsavendluse ideoloogilised alused” suhtutakse mobilisatsioonist k\u00f5rvalehoidnutesse k\u00fcll m\u00f5istvalt, kuid \u00fchtlasi n\u00e4itena v\u00f5itlusest ilma ideoloogia ja eesm\u00e4rkideta, mis mitte kuhugi viia ei saa.<\/p>\n

\u00dcsna tabavalt v\u00f5ttis asja olemuse kokku legendaarne metsavend Alfred K\u00e4\u00e4rmann:<\/p>\n

\n

“…juhul, kui nad k\u00e4tte saadi, istusid nad m\u00f5ne n\u00e4dala vangis kuni v\u00e4eossa saatmiseni. Saksa v\u00f5imud neid karmilt ei karistanud, sest rahvusvahelise \u00f5iguse kohaselt ei v\u00f5inud okupeeritud maal sundmobilisatsiooni v\u00e4lja kuulutada. Eesti politsei ja omakaitse mehed aga selliseid oma nahka hoidvaid metsavendi ei puutunud. Olid nad ju omad poisid, kes polnud ohtlikud. Nende seas oli ka relvastatud mehi, kuid r\u00f6\u00f6vimisi nad toime ei pannud, sest neil polnud selleks mingit vajadust. S\u00fc\u00fca, peavarju ja viina said nad oma kodudest ja taludest, kus nad vahel ka t\u00f6\u00f6d tegid. Pealegi ei rakendanud Saksa okupatsiooniv\u00f5imud metsavendade omaste ja abistajate vastu mingeid karistusi.”<\/p>\n<\/blockquote>\n

K\u00e4\u00e4rmann k\u00fcll lihtsustab olukorda m\u00f5neti, kuid \u00fcldistavalt nii oligi. V\u00e4hemalt 1944. aasta \u00fcldmobilisatsioon loeti kordal\u00e4inuks ning kodurahu huvides ja metsavendade radikaliseerumise v\u00e4ltimiseks ei j\u00e4rgnenud t\u00f5sisemaid repressioone ega silmatorkavat metsavendade abistajate\/pereliikmete kimbutamist. Saksa v\u00f5imude silmis t\u00e4hendasid varjajad k\u00fcll ebameeldivusi ja halba eeskuju, aga kuna neid peeti passiivseteks ja apoliitilisteks, siis leiti, et nende j\u00e4litamisega pole p\u00f5hjust \u00fcle pingutada.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tteks<\/p>\n

Alates 1944. aasta algusest oli metsavendadesse suhtumine kahetine. Paljuski vene rahvusest elanikega Petserimaal, kus mobilisatsioonist k\u00f5rvalehoidjaid oli k\u00f5ige rohkem, n\u00e4itaski see kohalike elanike \u00fcldisemat meeleolu. Mujal Eestis v\u00f5is metsavendade suhtes kohata k\u00fcll m\u00f5istvat suhtumist, kuid eelk\u00f5ige maal k\u00fclakogukonnas ei pruugitud k\u00f5rvalehoidmisele vaadata sugugi hea pilguga, eriti kui suures osas majapidamistest teenis keegi s\u00f5jav\u00e4es.<\/p>\n

Ei tasu ka unustada, et k\u00f5rvalehoidjate p\u00fc\u00fcdmist pidid p\u00f5hiliselt korraldama sisuliselt oma valla mehed omakaitseteenistuse raames, mis tekitas kindlasti lisapingeid nii p\u00fc\u00fcdjatele kui ka varjajatele.<\/p>\n

Nii oli maapiirkondades \u00fcldisem suhtumine “j\u00e4nese polgu meestesse” mitte niiv\u00f5rd vaenulik kui teatud p\u00f5lgusevarjundiga, sest mingit arusaadavat sihti nende tegevuses ei n\u00e4htud v\u00f5i halvemal juhul t\u00f5lgendati seda Punaarmee ootusena, mis p\u00e4\u00e4staks nad sihitust metsaelust.<\/p>\n

Selle vaatenurga j\u00e4rgi v\u00f5is neid tinglikult panna \u00fchte patta N\u00f5ukogude partisanide ja diversantidega. Viimastesse oli aga rahva suhtumine \u00fcldiselt v\u00e4ga vaenulik kuni Saksa okupatsiooni l\u00f5puni.<\/p>\n

N\u00f5ukogude lendleht, mis kutsub politseis ja omakaitses teenivaid eestlasi, mitte j\u00e4litama end Saksa v\u00f5imude eest varjavaid inimesi. Autor\/allikas: RM _ 1866 Ar1 190:1, Virumaa Muuseumid SA, http:\/\/www.muis.ee\/museaalview\/2756391<\/p>\n

Tollased metsavennad ei m\u00f5jutanud tagantj\u00e4rgi tarkusena kuigiv\u00f5rd s\u00fcndmuste k\u00e4iku Saksa okupatsiooni ajal ei heas ega halvas m\u00f5ttes. Pigem oli nende tegevus (v\u00f5i tegevusetus) kantud aastasadade pikkusest traditsioonist end v\u00f5imude ja s\u00f5jategevuse eest varjata.<\/p>\n

Kui kostub v\u00e4iteid, et “\u00f5iged” metsavennad nad polnud, siis ootaks paremaid argumente kui apoliitilisus, selge sihi puudumine ning v\u00e4hene aktiivsus. K\u00f5rvalehoidmine teenistusest okupatsiooniarmees polnud kindlasti apoliitiline akt. Ettekujutus, et k\u00f5ikidel metsavendadel oli nii 1941. aasta suves\u00f5jas kui ka s\u00f5jaj\u00e4rgsel ajal kindel siht silme ees, on pigem praegune soovm\u00f5tlemine. Suves\u00f5jas aktiivselt v\u00f5idelnud metsavendade k\u00f5rval oli ka palju passiivseid varjajad ning s\u00f5jaj\u00e4rgsel ajal oli neid juba suurem enamus, nii et pole m\u00f5tet sedasama ette heita Saksa okupatsiooni aegsetele metsavendadele.<\/p>\n

Siinkohal v\u00f5iks r\u00f5hutadagi metsavendluse j\u00e4rjepidevust s\u00f5ltumata okupatsiooniv\u00f5imust ja tulla p\u00f5gusalt tagasi sissejuhatuses esitatud Aleksander Resevi tsitaadi juurde. Kui seda ettekannet t\u00e4helepanelikult lugeda, siis osa sellest seltskonnast, keda konkreetselt antud dokumendis kirjeldatakse, varjasid end nii Saksa kui ka N\u00f5ukogude okupatsiooni ajal ning m\u00f5nev\u00f5rra hiljem kujunes neist k\u00f5ige t\u00f5siseltv\u00f5etavama vastupanuorganisatsiooni Relvastatud V\u00f5itluse Liidu tuumik eesotsas Endel Redlichiga. Nimetada neid mehi apoliitilisteks “nahahoidjateks” on igal juhul kohatu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“1941. aastal oli rida Vaguja, Araste ja Kurevere k\u00fcla elanikke varjanud end “metsvendade” bandes, kuhu kuulus kuni 30…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1926,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[286,2039,26,27,37,33,35,2037,34,36,31,32,21,28,29,2035,19,431,105,1238,2038,25,2034,23,24,22,20,2036,30],"class_list":{"0":"post-1925","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ajalugu","9":"tag-alfred-kaarmann","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-eesti-malu-instituut","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-metsavennad","24":"tag-news","25":"tag-noukogude-liit","26":"tag-noukogude-okupatsioon","27":"tag-okupatsioon","28":"tag-peeter-kaasik","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-saksa-okupatsioon","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-vastupanuvoitluse-paev","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1925","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1925"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1925\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1926"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1925"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1925"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1925"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}