Aprillis esietendus Endla teatris Ringo Ramuli lavastus “R\u00f5dul”, mis r\u00e4\u00e4gib v\u00e4ikestest inimestest suures ja pingelises maailmas. Kuigi teose tegevus toimub r\u00f5dudel, ulatuvad selle teemad m\u00e4rksa kaugemale \u2013 \u00fcksinduse, t\u00e4helepanematuse ja inimestevahelise m\u00f5istmise k\u00fcsimusteni. Need on teemad, mis l\u00e4bivad ka Ramuli varasemat loomingut.<\/p>\n
Lavastaja s\u00f5nul sai “R\u00f5dul” alguse \u00fchest kujundist, mis j\u00e4i talle meelde juba varasema lavastuse “Eeter” loomise ajal. R\u00f5du hakkas talle paistma omamoodi v\u00e4ikese lavana, kus inimesed elavad oma elu teiste silme all, kuid sageli \u00fcksteist m\u00e4rkamata. Sellest t\u00e4helepanekust kasvas v\u00e4lja terve maailm.<\/p>\n
“Need maailmad on \u00fcksteise k\u00f5rval, aga sageli me tegutseme r\u00f5dudel nii, et me ei pane t\u00e4hele, mida keegi teine minu k\u00f5rvalr\u00f5dul teeb,” lausus ta.<\/p>\n
Huvi inimeste siseilmade vastu<\/p>\n
Inimeste argielu ja siseilmad on Ramulit huvitanud juba pikemat aega. N\u00e4iteks Ekspeditsiooni lavastuse “Eeter” aluseks olid raadiosaadetesse helistanud inimeste k\u00f5ned.<\/p>\n
Lavaloo idee s\u00fcndis ajal, mil ta veetis palju aega autoroolis ning kuulas raadioprogramme, kus kuulajad said otse-eetrisse helistada. Nende lugude kaudu tekkis Ramulil tunne, et ta p\u00e4\u00e4seb korraks inimeste kodudesse ja m\u00f5ttemaailma. Neis k\u00f5nedes on korraga nii unistusi, pettumusi, viha kui ka r\u00f5\u00f5mu. Just see tekitas temas soovi nende lugudega s\u00fcgavamalt tegelda.<\/p>\n
Lavastaja usub, et paljud helistajad kasutavad raadiot v\u00f5imalusena olla kuulatud ajal, mil neile tundub, et nende arvamus ei loe.<\/p>\n
“Siis neil on see h\u00e4\u00e4letoru, mis kannab nende m\u00f5tted sadade tuhandete inimeste kodudesse. Ma arvan k\u00fcll, et nad ikkagi arvavad ja usuvad, et kui nad saavad selle laiemale auditooriumile kommunikeerida, siis \u00e4kki midagi muutub ja keegi kuuleb neid,” arutles ta.<\/p>\n
Ramulil ei ole vastust sellele, kuidas teha nii, et erinevad inimesed \u00fchiskonnas paremini l\u00e4bi saaksid, kuid ta usub, et suurem valmisolek \u00fcksteist kuulata, olla avatum ja tundlikum, muudaks palju.<\/p>\n
“Isegi kui ma tunnen, et \u00f5igus on minul ja minu vastas istub keegi, kes arvab, et \u00f5igus on temal, siis see ei t\u00e4henda, et me peame \u00fcksteist l\u00f6\u00f6ma hakkama v\u00f5i uksest v\u00e4lja marssima, vaid meil on ikkagi v\u00f5imalik leida mingi \u00fchisosa,” lausus ta.<\/p>\n
Teater t\u00f5mbas juba maast madalast <\/p>\n
Teatrini j\u00f5udis Ramul juba v\u00e4ga noorelt. “Nii kaua kui ma ennast m\u00e4letan, olen ma kuidagi alati olnud v\u00e4ga lummatud teatrist ja m\u00f5elnud juba lapsest saadik, et ma tahaksin sellega tegeleda,” meenutas ta.<\/p>\n
Kuigi mingil perioodil paelus teda hoopis filmitegemine ning s\u00f5pradega valmis terve rida amat\u00f6\u00f6rfilme, j\u00e4i teater l\u00f5puks peale. Seda, mis teda teatri juures noore poisina n\u00f5nda lummas, Ramul selgitada ei oska.<\/p>\n
“Ma m\u00e4letan lihtsalt seda magusat tunnet oma kehas ja ajus, kui ma olin teatris v\u00f5i l\u00e4ksin teatrisse. Ma ootasin neid p\u00e4evi, neid \u00f5htuid, neid hommikuid, kus sai minna teatrit vaatama. Aga mis seal t\u00e4pselt oli, mis k\u00f6itis, seda on keeruline \u00f6elda, aga midagi v\u00e4ga tugevat ja t\u00f5mbavat selles oli.”<\/p>\n
P\u00e4rast keskkooli proovis ta sisse saada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli, kuid see ei \u00f5nnestunud. Aasta hiljem astus ta Tartu \u00dclikooli Viljandi kultuuriakadeemiasse, mida peab tagantj\u00e4rele \u00f5igeks valikuks. “Ma olen v\u00e4ga \u00f5nnelik ja t\u00e4nulik, et ma just sinna sattusin.”<\/p>\n
Oma professionaalset teatriteed alustas Ramul Ugala teatris, kus ta oli koosseisuline n\u00e4itleja ja lavastaja aastatel 2016\u20132025.<\/p>\n
“Seal olen veetnud v\u00e4ga ilusaid inspireerivaid hetki. Ma olen seal v\u00e4ga palju \u00f5ppinud. Mul on seal v\u00f5imaldatud teha t\u00f6id, mida ma olen tahtnud teha, ma ei ole pidanud seal tegema midagi tellimuse peale, vaid mul on olnud v\u00e4ga \u00f5nnelikud ja \u00f5petlikud ajad,” meenutas ta endist koduteatrit hea s\u00f5naga.<\/p>\n
T\u00e4na t\u00f6\u00f6tab Ramul vabakutselisena ning tema t\u00f6id saab n\u00e4ha teatrites \u00fcle Eesti. “Mul on n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalus kokku puutuda n\u00e4itlejatega, kellega ma ei ole varem kokku puutunud, t\u00f6\u00f6tada erinevates majades erinevate inimestega, luua uusi tutvusi ja \u00f5ppida uusi inimesi tundma,” selgitas ta, kuidas vabakutselisus tema kui looja teed on muutnud.<\/p>\n
Tulevikus loodab ta ka filmikunsti juurde tagasi j\u00f5uda. “Eks n\u00e4is millal ja kas, aga ma loodan, et mingi hetk ma saan ka seda huvi soojendada.”<\/p>\n
Eelistab v\u00e4rsket dramaturgiat <\/p>\n
Ramul ei lavasta klassikalisi n\u00e4idendeid. “Mitte et ma ei usaldaks neid v\u00f5i need ei rahuldaks mind. Ma \u00fcldse ei v\u00e4lista, et ma mingi hetk tegelen mingi klassikalisema tekstiga,” r\u00f5hutas ta.<\/p>\n
Selle asemel s\u00fcnnivad tema lavastused enamasti spetsiaalselt konkreetse projekti jaoks loodud materjalidest. “Siis ma saan olla algusest peale selle s\u00fcnni juures ja seda suunata sinnapoole, kus mulle tundub k\u00f5ige \u00f5igem, ausam ja huvitavam. Seet\u00f5ttu on nii l\u00e4inud,” selgitas ta.<\/p>\n
Kuid see ei t\u00e4henda, et klassika tema t\u00f6\u00f6desse \u00fcldse ei j\u00f5ua. “N\u00e4iteks kui tegime Roos Lisette Parmasega Ugalas suvelavastust “Me peale \u00fclalt paistsid j\u00e4lle t\u00e4hed”, siis selle aluseks oli justkui klassikaline tekst, Dante “Jumalik kom\u00f6\u00f6dia”, aga me siis suunasime seda sinna, kuhu meile endale parasjagu k\u00f5ige olulisem tundus.”<\/p>\n
Valus kogemus lavastusega “Ants, Ants, Ants”<\/p>\n
2024. aasta kevadel j\u00f5udis Ramuli k\u00e4e all Tartu Uues Teatris lavale lavastus “Ants, Ants, Ants”, mis t\u00f5ukus autsaider-muusiku Ants Laidami lauludest ning pidi olema uurimus autsaiderite p\u00fc\u00fcdlustest. Vahetult enne esietendust j\u00f5udis aga avalikkuse ette info Laidami v\u00e4givaldse k\u00e4itumise kohta perekonnas. Nii j\u00f5udis lugu lavale vaid \u00fchel \u00f5htul.<\/p>\n
“See oli k\u00f5ige rohkem sisemine surve meie endi poolt, sest see lavastus muutus kardinaalselt p\u00e4rast selle info v\u00e4ljatulekut ka meie endi jaoks, seal tekkisid hoopis muud t\u00e4henduskihid, mida me ei olnud m\u00f5elnud. See ei olnud see lavastus, mida me tegime. Seal ei olnud muud varianti, kui see \u00e4ra l\u00f5petada,” selgitas Ramul.<\/p>\n
“Muidugi oli kurb, aga kurb oli ka kogu selle loo asjaosaliste p\u00e4rast, mitte meie [p\u00e4rast]. Meie tegime ju teatrit, aga see elutraagika on l\u00f5puks palju suurem kui see teatritegijate traagika sellel hetkel,” lausus ta.<\/p>\n
Ramul \u00fctles, et juhtum \u00f5petas talle veelgi suuremat t\u00e4helepanelikkust ja s\u00fcvenemist.\u00a0“Aga ma ikkagi tahaks v\u00e4ita, et me tegime ka seda, me ei suhtunud sellesse kuidagi pealiskaudselt. V\u00f5ib-olla me ka kommunikeerisime seda sel hetkel valesti, v\u00f5is j\u00e4\u00e4da mulje, nagu me tegeleksime \u00fche inimesega, aga me tegelikult tegelesime tema loominguga ja see mulje v\u00f5is olla selles m\u00f5ttes vale,” lisas ta.<\/p>\n
K\u00f5hklus saadab iga uue t\u00f6\u00f6 juures<\/p>\n
Ramul tunnistas, et noore loojana m\u00f5jutas kriitika teda rohkem kui praegu. Aja jooksul on ta \u00f5ppinud tagasisidet rahulikumalt v\u00f5tma, kuigi peab seda endiselt oluliseks. Tema s\u00f5nul on iga reaktsioon v\u00e4\u00e4rtuslik, olgu see p\u00f5hjalik kriitika v\u00f5i juhuslik kommentaar p\u00e4rast etendust.<\/p>\n
“Igasugune mulje on vajalik. Mitte et ma n\u00fc\u00fcd m\u00f5tleksin, et ahhaa, ta kirjutas ja arvas nii, j\u00e4relikult ma tegin midagi valesti, aga igasugune mulje, peegeldus v\u00f5i tagasiside on mulle huvitav ja edasiviiv. See ei pea olema ainult kriitiku oma, see v\u00f5ib olla ka m\u00f5ne inimese oma, kes astub t\u00e4naval vastu ja midagi \u00fctleb, v\u00f5i m\u00f5ne l\u00e4hedase oma,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
K\u00f5hklus saadab teda aga j\u00e4tkuvalt iga uue t\u00f6\u00f6 juures. “K\u00f5hklus saadab mind kogu aeg. Aga loomulikult siis kui [lavastuslik] valik on tehtud, siis ma tegelen ja usun sellesse, mis ei t\u00e4henda, et seal ei ole k\u00f5hklusmomente.”<\/p>\n
Praegu valmistab Ramul Eesti Noorsooteatris ette Alessandro Baricco romaanil p\u00f5hinevat lavastust “Ookean meri”. Lavastaja r\u00e4\u00e4kis, et see teos on teda saatnud aastaid ning n\u00fc\u00fcd tundus \u00f5ige aeg selle juurde tagasi p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n
“See on poeetiline lugu inimestest, kes on saabunud \u00fchte v\u00f5\u00f5rastemajja ja k\u00f5igil neil inimestel on mingisugune oma eksistentsiaalne probleem, millele nad \u00fcritavad lahendust leida ja millest \u00fcritavad vabaks saada. Selles metaf\u00fc\u00fcsilises v\u00f5\u00f5rastemajas hakkavad nad sellega tegelema,” avas ta.<\/p>\n
Ramuli s\u00f5nutsi on see lugu sellest, kuidas inimesed p\u00fc\u00fcavad hakkama saada ja teha rahu millegagi, millega tundub, et ei ole v\u00f5imalik rahu teha. “Inimestest, kes p\u00fc\u00fcavad m\u00f5ista midagi m\u00f5istetamatut, piiritleda midagi piiritlematut ja seisavad vastamisi l\u00f5putu m\u00e4\u00e4ramatusega.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aprillis esietendus Endla teatris Ringo Ramuli lavastus “R\u00f5dul”, mis r\u00e4\u00e4gib v\u00e4ikestest inimestest suures ja pingelises maailmas. Kuigi teose…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":192734,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,14687,23,24,22,20,30],"class_list":["post-192733","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-ringo-ramul","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116675362289983223","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/192733","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=192733"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/192733\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/192734"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=192733"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=192733"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=192733"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}