{"id":192795,"date":"2026-06-01T15:49:28","date_gmt":"2026-06-01T15:49:28","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/192795\/"},"modified":"2026-06-01T15:49:28","modified_gmt":"2026-06-01T15:49:28","slug":"artis-teeb-eriprogrammiga-labiloike-naitleja-daniel-day-lewise-karjaarist-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/192795\/","title":{"rendered":"Artis teeb eriprogrammiga l\u00e4bil\u00f5ike n\u00e4itleja Daniel Day-Lewise karj\u00e4\u00e4rist | Film"},"content":{"rendered":"

4. kuni 19. juunini j\u00f5uab Tallinnas kino Artise ekraanile Daniel Day-Lewise eriprogramm, mille raames j\u00f5uab vaatajate ette kaheksa filmi n\u00e4itleja eri loomeperioodidest.<\/p>\n

Eriprogrammi raames j\u00f5uavad vaatajate ette:<\/p>\n

“Minu vasak jalg” (“My Left Foot”)
Lavastaja:\u00a0Jim Sheridan<\/p>\n

1989. aastal valminud “Minu vasak jalg” p\u00f5hineb iiri kirjaniku ja kunstniku Christy Browni t\u00f5estis\u00fcndinud lool. Raske ajuhalvatusega s\u00fcndinud Christy suudab kontrollida vaid oma vasakut jalga, kuid ema toetuse ja erakordse tahtej\u00f5u abil \u00f5pib ta kirjutama, maalima ja end maailmale kuuldavaks tegema.<\/p>\n

“Minu vasak jalg” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Film t\u00f5i Daniel Day-Lewisele tema esimese Oscari parima meespeaosa eest ning Brenda Frickerile Oscari parima naisk\u00f5rvalosa eest.<\/p>\n

“Viimane mohikaanlane” (“The Last of the Mohicans”)
Lavastaja:\u00a0Michael Mann<\/p>\n

18. sajandi P\u00f5hja-Ameerikas, Prantsuse ja indiaanlaste s\u00f5ja ajal, satub mohikaanlaste seas kasvanud Hawkeye Briti koloneli t\u00fctarde kaitsjaks. Teekond l\u00e4bi s\u00f5ja ja metsiku maastiku muutub elluj\u00e4\u00e4mislooks, kus armastus, lojaalsus ja k\u00e4ttemaks p\u00f5imuvad suurejooneliseks seikluseks.<\/p>\n

“Viimane mohikaanlane” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Michael Manni 1992. aastal valminud film v\u00f5itis Oscari parima heli eest.<\/p>\n

“Isa nimel”\u00a0(“In the Name of the Father”)
Lavastaja:\u00a0Jim Sheridan<\/p>\n

T\u00f5sielul p\u00f5hinev draama j\u00e4lgib Gerry Conlonit, noort iirlast, kes m\u00f5istetakse koos teistega s\u00fc\u00fcdi kuriteos, mida ta toime ei pannud. Vanglas kujuneb tema ja isa Giuseppe suhe filmi emotsionaalseks keskpunktiks, samal ajal kui Gerry p\u00fc\u00fcab t\u00f5de p\u00e4evavalgele tuua.<\/p>\n

“Isa nimel” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

1993. aastal valminud film kandideeris seitsmele Oscarile, sealhulgas parima filmi, lavastaja ja meespeaosa kategoorias.<\/p>\n

“New Yorgi j\u00f5ugud” (“Gangs of New York”)
Lavastaja:\u00a0Martin Scorsese<\/p>\n

1863. aasta New Yorgis naaseb Amsterdam Vallon oma lapsep\u00f5lve linnaossa, et maksta k\u00e4tte isa tapmise eest. Tema sihtm\u00e4rgiks on hirmu\u00e4ratav William Cutting ehk Lihuniku-Bill, kelle v\u00f5im ja v\u00e4givald m\u00e4\u00e4ravad kogu linnaosa saatuse.<\/p>\n

“New Yorgi j\u00f5ugud” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Martin Scorsese 2002. aasta suurfilm kandideeris k\u00fcmnele Oscarile, sealhulgas parima filmi, lavastaja ja Daniel Day-Lewise meespeaosa eest.<\/p>\n

“Veri hakkab voolama” (“There Will Be Blood”)
Lavastaja:\u00a0Paul Thomas Anderson<\/p>\n

20. sajandi alguse Ameerikas t\u00f5useb Daniel Plainview vaesest kaevurist halastamatuks naftamagnaadiks. Kui ta avastab California v\u00e4ikelinna all peituvad naftavarud, algab v\u00f5imu, usu ja ahnuse kokkup\u00f5rge, mis muudab tema edu j\u00e4rjest s\u00fcngemaks.<\/p>\n

“Veri hakkab voolama” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

2007. aastal valminud “Veri hakkab voolama” t\u00f5i Daniel Day-Lewisele teise Oscari parima meespeaosa eest.<\/p>\n

“Lincoln”
Lavastaja:\u00a0Steven Spielberg<\/p>\n

Steven Spielbergi 2012. aastal valminud “Lincoln” ei p\u00fc\u00fca katta kogu presidendi elu, vaid keskendub Ameerika kodus\u00f5ja l\u00f5pu ja orjanduse kaotamise otsustavatele p\u00e4evadele. Filmi keskmes on poliitiline v\u00f5itlus, kus iga h\u00e4\u00e4l, kompromiss ja otsus v\u00f5ib muuta riigi tulevikku.<\/p>\n

“Lincoln” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Daniel Day-Lewis v\u00f5itis Abraham Lincolni kehastamise eest oma kolmanda parima meespeaosa Oscari, olles esimene n\u00e4itleja, kes on selle auhinna kolm korda v\u00f5itnud.<\/p>\n

“N\u00e4htamatu niit” (“Phantom Thread”)
Lavastaja:\u00a0Paul Thomas Anderson<\/p>\n

1950ndate Londoni moemaailmas elab kuulus kleididisainer Reynolds Woodcock rangelt kontrollitud ja esteetiliselt t\u00e4iuslikku elu. K\u00f5ik muutub, kui ta kohtab Almat, noort naist, kellest saab tema muusa, armastatu ja tasakaalu k\u00f5igutav j\u00f5ud.<\/p>\n

“N\u00e4htamatu niit” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

2017. aastal valminud “N\u00e4htamatu niit” kandideeris kuuele Oscarile ning v\u00f5itis auhinna parima kost\u00fc\u00fcmidisaini eest.<\/p>\n

“Anemoon” (“Anemone”)
Lavastaja:\u00a0Ronan Day-Lewis<\/p>\n

Kaheksa aastat p\u00e4rast n\u00e4itlemisest taandumist naaseb Daniel Day-Lewis ekraanile oma poja Ronan Day-Lewise lavastajadeb\u00fc\u00fcdis. Filmi keskmes on \u00fchiskonnast eraldunud endine s\u00f5dur Ray Stoker, kelle \u00fcksildase rutiini l\u00f5hub venna ootamatu saabumine ja abipalve.<\/p>\n

“Anemoon” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Day-Lewis on lisaks peaosale ka 2025. aastal valminud “Anemooni” \u00fcks stsenariste ja produtsente.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"4. kuni 19. juunini j\u00f5uab Tallinnas kino Artise ekraanile Daniel Day-Lewise eriprogramm, mille raames j\u00f5uab vaatajate ette kaheksa…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":192796,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[82330,78842,6999,82331,37,33,35,173,34,36,82321,82329,82325,82327,7647,82317,31121,140,52922,82323,82326,82318,82320,4379,82319,82322,16076,82328,46565,46566,82324],"class_list":["post-192795","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-anemone","tag-anemoon","tag-artis","tag-daneil-day-lewis","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-gangs-of-new-york","tag-in-the-name-of-the-father","tag-isa-nimel","tag-jim-sheridan","tag-kino-artis","tag-lincoln","tag-martin-scorsese","tag-meelelahutus","tag-michael-mann","tag-minu-vasak-jalg","tag-my-left-foot","tag-nahtamatu-niit","tag-new-yorgi-jougud","tag-paul-thomas-anderson","tag-phantom-thread","tag-ronan-day-lewis","tag-steven-spielberg","tag-the-last-of-the-mohicans","tag-there-will-be-blood","tag-veri-hakkab-voolama","tag-viimane-mohikaanlane"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/192795","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=192795"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/192795\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/192796"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=192795"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=192795"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=192795"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}