\u201eRaport kajastab eesm\u00e4rke seisuga 2025, Enne ENMAKi uuendamist,\u201c toonitab Batluk.<\/p>\n
![\"P\u00f5hjamaade](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/e9e14bbf-01ab-4b13-92e2-5e5d225f5b06.jpg\")
<\/p>\n
Rohep\u00f6\u00f6re ei s\u00f5ltu ainult tehnoloogiast<\/p>\n
Lisaks keskkonna- ja energiak\u00fcsimustele n\u00e4hakse omaette riskina \u00fchiskonna valmisolekut muutusteks. Uuring r\u00f5hutab, et rohep\u00f6\u00f6re ei s\u00f5ltu ainult tehnoloogiatest v\u00f5i poliitilistest otsustest, vaid ka inimeste teadlikkusest, oskustest ja valmisolekust uusi lahendusi omaks v\u00f5tta. \u201ePMN Eesti esindusel on oluline roll usalduse, teadlikkuse ja praktiliste oskuste kasvatamisel, et rohep\u00f6\u00f6re oleks \u00fchiskonna jaoks \u00f5iglane ja kaasav,\u201c s\u00f5nab Batluk. <\/p>\n
Muu hulgas suunab uuring t\u00e4helepanu valdkondadele, kus vajadus koost\u00f6\u00f6 j\u00e4rele on k\u00f5ige suurem ning kus P\u00f5hjamaade kogemus v\u00f5iks Balti riikidele enim v\u00e4\u00e4rtust luua. \u201eN\u00e4iteks toodi esile vajadus teadmussiirde, \u00fchiste investeeringumudelite, kriisivalmiduse, energiat\u00f5hususe ja ringmajanduse lahenduste j\u00e4rele.\u201c<\/p>\n
Uuringust selgub seegi, et P\u00f5hjamaade Ministrite N\u00f5ukogul on olemas valmisolek tegutseda valdkondades, kus vajadus piirkondliku koost\u00f6\u00f6 j\u00e4rele on k\u00f5ige suurem. \u201eUuring kinnitab, et P\u00f5hjamaade Ministrite N\u00f5ukogul on olemasolevate toetusmeetmete, strateegiate ja tegevusplaanide n\u00e4ol tugev valmisolek tegutseda taastuvenergia, kliimakohanemise, kriisivalmiduse ja \u00fchiskonna ettevalmistamise valdkondades,\u201c s\u00f5nab Batluk.<\/p>\n
K\u00e4itumuslik muutus v\u00f5ib saada sama oluliseks kui tehnoloogiline muutus<\/p>\n
Uuring toob \u00fche t\u00f5sise v\u00e4ljakutsena esile inimeste k\u00e4itumisharjumuste muutumise tempo. \u201e\u00dcks keerulisemaid takistusi on see, et inimeste igap\u00e4evaharjumused muutuvad aeglasemalt kui tehnoloogiad ja poliitikad \u2013 madal keskkonnateadlikkus ja v\u00e4hene valmisolek k\u00e4itumist muuta pidurdavad kestlike lahenduste laiemat kasutuselev\u00f5ttu,\u201c m\u00e4rgib Batluk.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul ei piisa sellest, et inimesed lihtsalt lepiksid muutustega. \u201eEesm\u00e4rk on, et inimesed mitte lihtsalt ei lepiks muudatustega, vaid v\u00f5taksid need p\u00e4riselt omaks ja planeeriksid ka oma ja oma laste tuleviku elu nendest p\u00f5him\u00f5tetest l\u00e4htuvalt, v\u00f5i nendega suurel m\u00e4\u00e4ral arvestades.\u201c<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsi tulemusena m\u00e4\u00e4ratleti neli strateegilist fookusvaldkonda: energiasiire, ressursit\u00f5husus ja ringmajandus, kestlik liikuvus ja transpordis\u00fcsteem ning piirkonna vastupidavus. Ka Noore s\u00f5nul kattuvad uuringu p\u00f5hisuunad suures osas Eesti riiklike prioriteetidega.<\/p>\n
Energiajulgeolek ja energiasiire<\/p>\n
Energeetikavaldkonnas peab uuring k\u00f5ige olulisemaks taastuvenergia arendamist, eriti meretuuleenergia ja maismaatuule projektide kiirendamist ning energiat\u00f5hususe parandamist.<\/p>\n
Uuring r\u00f5hutab, et p\u00e4rast Balti riikide elektriv\u00f5rkude s\u00fcnkroniseerimist Mandri-Euroopa v\u00f5rguga 2025. aastal on piirkondlik koost\u00f6\u00f6 muutunud veelgi olulisemaks energiajulgeoleku ja s\u00f5ltumatuse tagamisel. Uuring n\u00e4eb v\u00f5imalust siduda ELWINDi meretuulepargid ja EstLink 3 elektri\u00fchendused \u00fchtseks L\u00e4\u00e4nemere tuuleenergia v\u00f5rgustikuks. See tugevdaks energiajulgeolekut ja v\u00f5imaldaks elektrit t\u00f5husamalt \u00fcle piiri liigutada.<\/p>\n
Karoli Noore s\u00f5nul on Eesti jaoks siiski praegu prioriteetsem maismaatuuleparkide arendamine. \u201eNeed on k\u00f5ige kiirem ja kulut\u00f5husam viis elektri hinna madalamaks toomiseks,\u201c selgitab ta.<\/p>\n
Samuti soovitab uuring luua \u00fchiseid t\u00f6\u00f6gruppe, kelle \u00fclesanne on \u00fchtlustada lubade menetlemist, keskkonnastandardeid ja v\u00f5rgutaristu planeerimist. Nimelt seisavad Balti riigid energias\u00fcsteemide \u00fcmberkujundamisel p\u00f6\u00f6rdepunktis. Eesti puhul tuuakse eraldi v\u00e4lja j\u00e4tkuv s\u00f5ltuvus p\u00f5levkivist ning vajadus kiirendada taastuvenergia ja energiasalvestuse arendamist. Samuti n\u00e4hakse olulist rolli vesinikutehnoloogiatel, energias\u00fcsteemide paindlikkuse suurendamisel ning hoonete ja t\u00f6\u00f6stuse energiat\u00f5hususe parandamisel.<\/p>\n
\u201eEnergiasiirdes on murekohaks kindlasti inimeste vastuv\u00f5tlikkus muutustele. Oleme murekohtade v\u00e4hendamiseks olnud avatud dialoogideks kohalikega ning koos tuuleenergia arendajatega leidnud erinevaid viise murede v\u00e4hendamiseks,\u201c t\u00f5deb Noor. Tema s\u00f5nul t\u00f6\u00f6tab ministeerium v\u00e4lja ka niinimetatud tuulehoo preemiat, et kohalikud omavalitsused saaksid tuuleparkidest kiiret ja otsest kasu.<\/p>\n
\u201eKuigi tuulepark on pikaajaliselt kohalikele kasulik, on k\u00fcsimus just planeeringute kiirendamises, mida preemia motiveerib,\u201c lisab ta.<\/p>\n
Ringmajandus ja ressursit\u00f5husus<\/p>\n
Ressursit\u00f5hususe ja ringmajanduse valdkonnas juhib uuring t\u00e4helepanu sellele, et Balti riikide materjalikasutus on Euroopa Liidu keskmisest k\u00f5rgem, kuid teisese toorme kasutamine majanduses endiselt madal.<\/p>\n
Eestis on k\u00fcll ringmaterjalide kasutus Euroopa Liidu k\u00f5rgemate seas, kuid samal ajal on ka toormaterjali tarbimine v\u00e4ga suur. Uuringu hinnangul on j\u00e4rgmiste aastate olulised teemad j\u00e4\u00e4tmete v\u00e4hendamine, tekstiilij\u00e4\u00e4tmete k\u00e4itlemine ning ringmajanduslike \u00e4rimudelite arendamine.<\/p>\n
Eraldi tuuakse v\u00e4lja vajadus P\u00f5hja- ja Baltimaade regionaalse tekstiilij\u00e4\u00e4tmete ringluse infrastruktuuri ja \u00fchtsete definitsioonide j\u00e4rele, et parandada j\u00e4\u00e4tmete piiri\u00fclest k\u00e4itlemist ning muuta s\u00fcsteem t\u00f5husamaks.<\/p>\n
Oluliseks peetakse ka tarbimisharjumuste muutmist. Uuring soovitab suurendada teadlikkust asjade parandamisest, taaskasutusest ja toodete pikemast elueast ning toetada \u00e4rimudeleid, mis liiguvad omandip\u00f5hiselt tarbimiselt jagamis- ja teenusep\u00f5histe lahenduste poole.<\/p>\n
Kestlik transport ja \u00fchendatus<\/p>\n
Kestliku liikuvuse valdkonnas n\u00e4hakse v\u00f5tmerolli Rail Baltical ning linnade \u00fcleminekul v\u00e4iksema autokesksusega transpordis\u00fcsteemidele.<\/p>\n
Samuti peetakse oluliseks sadamate ja meretranspordi dekarboniseerimist, sealhulgas kaldavoolulahenduste ja alternatiivk\u00fctuste kasutuselev\u00f5ttu. Uuringu j\u00e4rgi v\u00f5ib just regionaalne koost\u00f6\u00f6 aidata muuta eri riikide transpordilahendused omavahel paremini \u00fchilduvaks ning kiirendada v\u00e4hese heitega transpordis\u00fcsteemide arengut kogu L\u00e4\u00e4nemere piirkonnas.<\/p>\n
Eestis n\u00e4hakse potentsiaali kujuneda multimodaalse transpordi s\u00f5lmpunktiks, mis \u00fchendab meretranspordi, raudtee ja P\u00f5hjamaade-suunalised \u00fchendused. Samuti toob uuring esile Tallinna ja Tartu eesm\u00e4rgid suurendada \u00fchistranspordi, jalak\u00e4imise ja rattaliikluse osakaalu ning v\u00e4hendada s\u00f5ltuvust isiklikest autodest.<\/p>\n
Vastupidavus on j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi v\u00f5tmes\u00f5na<\/p>\n
K\u00f5ige laiemaks ja l\u00e4bivamaks prioriteediks peab uuring piirkonna vastupidavuse tugevdamist. See h\u00f5lmab nii kriisivalmidust, kliimamuutustega kohanemist kui ka \u00fchiskonna kohanemist rohep\u00f6\u00f6rdeks.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcs r\u00f5hutab, et vastupidavus ei t\u00e4henda \u00fcksnes tehnilist valmisolekut, vaid ka \u00fchiskonna suutlikkust ja valmisolekut muutustega kohaneda. Oluliseks peetakse \u00fchiseid kriisiohjamise standardeid, varajase hoiatuse s\u00fcsteeme ning elanikkonna teadlikkuse suurendamist. N\u00e4itena tuuakse v\u00e4lja P\u00f5hjamaade kogemus tsiviilkaitses ja niinimetatud \u201e72 tunni valmisoleku\u201c mudelid, mida v\u00f5iks kohandada ka Balti riikides.<\/p>\n
Uuringus r\u00f5hutatakse ka vajadust kliimamuutustega s\u00fcsteemsemalt kohaneda. Erilise t\u00e4helepanu alla tuleb v\u00f5tta rannikualad, energiataristu, metsandus, veemajandus ja linnade valmisolek ekstreemseteks ilmastikun\u00e4htusteks.<\/p>\n
Roheoskused ja \u00fcmber\u00f5pe muutuvad j\u00e4rjest olulisemaks<\/p>\n
\u201eUuringus r\u00f5hutatakse eriti vajadust rohep\u00f6\u00f6rdeks vajalike oskuste arendamise j\u00e4rele ning soovitatakse luua piiri\u00fclene roheoskuste ja \u00fcmber\u00f5ppe raamistik,\u201c \u00fctleb Batluk.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul eeldavad t\u00f6\u00f6turu muutumine, energiasiire ja uute tehnoloogiate kasutuselev\u00f5tt tulevikus uusi teadmisi nii ettev\u00f5tjatelt, avalikult sektorilt kui ka elanikelt. \u201eSeda trendi me n\u00e4eme juba praegu ning uuring kinnitab, et trend ei kao, vaid vastupidi v\u00f5tab hoogu juurde,\u201c s\u00f5nab Batluk.<\/p>\n
Kohalikud omavalitsused muutuvad j\u00e4rjest olulisemaks<\/p>\n
Uuringust selgub, et suur osa praktilistest lahendustest s\u00fcnnib kohalikul tasandil. Energiat\u00f5husus, kliimakohanemine, \u00fchistransport, j\u00e4\u00e4tmemajandus ja kriisivalmidus on valdkonnad, mille eest vastutavad suurel m\u00e4\u00e4ral kohalikud omavalitsused.<\/p>\n
\u201eKohalikel omavalitsustel on olemas sidekanal, mille kaudu j\u00f5uab info kohalike elanikeni kiiremini ja k\u00f5ige t\u00f5husamal viisil,\u201c lausub Batluk. Tema s\u00f5nul r\u00f5hutab uuring vajadust jagada omavalitsuste vahel praktilisi kogemusi, arendada \u00fchiseid pilootprojekte ning toetada linnade ja piirkondade v\u00f5rgustike loomist. Selle kaudu kasvab ka kohapealne kompetents \u00fchtlasemalt.<\/p>\n
\u00dche konkreetse n\u00e4itena soovitab uuring luua rannikulinnade kliimakohanemise koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustiku ning jagada P\u00f5hjamaade kogemusi loodusp\u00f5histe lahenduste rakendamisel.<\/p>\n
Samuti n\u00e4hakse suurt potentsiaali teadmussiirdes linnaplaneerimise, kestliku liikuvuse, kogukondade kaasamise ning k\u00e4itumuslike muutuste juhtimise praktikate juurutamises.<\/p>\n
\u201ePMN Eesti esindus saab uuringu p\u00f5hjal kujundada uusi koost\u00f6\u00f6formaate Eesti ja P\u00f5hjamaade omavalitsuste vahel, aidates kaasa sellele, et kohalikud lahendused muutuksid kiiremini skaleeritavaks ning piirkondlik koost\u00f6\u00f6 tugevamaks ja s\u00fcsteemsemaks,\u201c selgitab Batluk.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul saab PMN Eesti esindus olla usaldusv\u00e4\u00e4rne sillalooja, tuues P\u00f5hjamaade kogemused Eesti konteksti ning toetades \u00fchiskonna kohanemist nii rohep\u00f6\u00f6rde kui ka laiemate julgeoleku- ja kliimamuutuste v\u00e4ljakutsetega.<\/p>\n
Edu s\u00f5ltub koost\u00f6\u00f6st, mitte uutest strateegiatest<\/p>\n
Uuringu keskne s\u00f5num on, et suurim m\u00f5ju ei tule mitte uute strateegiate loomisest, vaid olemasolevate paremini koordineerimisest. J\u00e4rgmise k\u00fcmnendi edu s\u00f5ltub sellest, kas suudetakse arendada samaaegselt f\u00fc\u00fcsilist taristut, inimkapitali ja \u00fchiskondlikku usaldust.<\/p>\n
\u201eRiik saab kindlasti aidata kaasa teadlikkuse suurendamisega ja erinevate motivatsioonimehhanismide loomisega. Oleme seda ka teinud ja teeme edaspidigi,\u201c \u00fctleb Noor.<\/p>\n
Balti regiooni jaoks t\u00e4hendab see, et koost\u00f6\u00f6 ei ole enam lihtsalt lisav\u00f5imalus, vaid vajalik eeldus j\u00e4rgmiste aastate arenguks. Raport r\u00f5hutab, et j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi edu ei s\u00f5ltu niiv\u00f5rd uute strateegiate kirjutamisest, vaid sellest, kas suudetakse olemasolevad plaanid siduda \u00fchtseks pildiks \u2013 \u00fchtlustada investeeringuid, standardeid ja teadmussiiret ning toetada \u00fchiseid projektip\u00f5hiseid lahendusi \u00fcle riigipiiride.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tema s\u00f5nul annab uuring selge aluse j\u00e4rgmiste aastate tegevusprioriteetide kujundamiseks. \u201eAnal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et Balti riikidel on sarnased v\u00e4ljakutsed…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":192900,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,2332,130,37,33,35,34,36,8883,82353,134,294],"class_list":["post-192899","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-balti-riigid","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kestlikkus","tag-pohjamaade-ministrite-noukogu","tag-rohepoore","tag-uuring"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116676215733474107","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/192899","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=192899"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/192899\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/192900"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=192899"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=192899"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=192899"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}