Arheogeneetika uurib muistsete inimeste DNA-d ja aitab m\u00f5ista, kuidas rahvad on tekkinud, liikunud ja segunenud. Eestis on selle valdkonna \u00fcks aktiivsemaid uurimisr\u00fchmi Tartu \u00dclikoolis.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli arheogenoomika professor Kristiina Tambets selgitas, et juba arheogeneetika nimi viitab, kuidas tegemist on millegi vanaga. “See on osa evolutsioonibioloogiast, mis vaatab minevikku ja uurib organismide geneetilist materjali, mida enam elavatelt isenditelt v\u00f5tta ei saa,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Evolutsioonilise genoomika professor Mait Metspalu lisas, et arheogeneetika hulka kuulub ka teadust\u00f6\u00f6, mida sageli nimetatakse vana-DNA uuringuteks. “Vana-DNA vihjab sellele, et tegemist on geneetilise materjaliga, mis on surnud organismidelt,” lausus Mait Metspalu.<\/p>\n
Seega laias laastus \u00f6eldes saab arheogeneetika abil tutvuda oma esivanematega. Mitte lihtsalt teada, et keegi oli talunik v\u00f5i k\u00e4sit\u00f6\u00f6line, vaid selgitada t\u00e4psemalt v\u00e4lja, kust nad tulid, millal nad tulid, kellega nad segunesid ja kuhu nad l\u00e4ksid.<\/p>\n
Arheogeneetika juured ulatuvad Metspalu s\u00f5nul 20. sajandi l\u00f5ppu, kui teadlased proovisid d esmakordselt surnud organismidest DNA-d eraldada. “1980. aastate l\u00f5pus ilmus rida t\u00f6id, mis v\u00e4itsid, et on saadud DNA-d isegi dinosaurustelt ja merevaigus s\u00e4ilinud putukatelt,” meenutas ta. Hiljem selgus, et proovid olid saastunud t\u00e4nap\u00e4eva DNA-ga, sageli laborit\u00f6\u00f6tajate endi omaga. See oli aeg, mil teadus alles \u00f5ppis vana DNA-d ettevaatlikult kohtlema.<\/p>\n
\u00dche kurioosse n\u00e4itena meenutasid teadlased juhtumit, kus Egiptuse muumia geenid osutusid sarnaseks Ida-Aasia populatsioonidele. Hiljem selgus, et laboris kasutati Malaisias toodetud kummikindaid, mis olid saastunud sealt p\u00e4rit\u00a0 DNA-ga. P\u00e4rilikkusainet v\u00f5ivad sisaldada isegi anal\u00fc\u00fcsiks kasutavad kemikaalid, r\u00e4\u00e4kimata labori \u00f5hus h\u00f5ljuvast tolmust.<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval on vana DNA uurimine muutunud t\u00e4pseks ja metodoloogiliselt tugevaks. Arheogeneetikud suudavad eraldada DNA-d isegi kiviaegsetest hammastest v\u00f5i setetest. Kristiina Tambets selgitas, et Eesti alade ajalugu uuritakse kiht kihilt. “Alustasime mesoliitikumist ehk keskmisest kiviajast, kui meie aladel elasid esimesed inimesed p\u00e4rast j\u00e4\u00e4 taandumist. Seej\u00e4rel oleme ajas edasi liikunud kuni t\u00e4nap\u00e4evani v\u00e4lja,” lausus ta.<\/p>\n
Maits Metspalu selgitas, et keegi ei ole p\u00e4rit \u00fchest kohast. “Kui me r\u00e4\u00e4gime inimr\u00fchmast, siis v\u00e4ga palju on igasuguste segunemiste, r\u00e4ndelainete ja populatsioonide kasvude-kahanemiste tulemus. See k\u00fcll moodustab t\u00e4nap\u00e4evaks ruumilise struktuuri ja oleme teises kohas elavatest inimestest veidi erinevad,” s\u00f5nas Metspalu.<\/p>\n
Liigina on inimene p\u00e4rit Aafrikast. Kuigi meie kauged esivanemad p\u00fc\u00fcdsid sealt lahkuda mitu korda, osutus k\u00f5ige edukamaks 60 000\u201370 000 aasta tagune r\u00e4ndelaine. Inimesed olid toona tumeda nahav\u00e4rviga. “Meie enda liigi vanuseks v\u00f5i aknaks, kui see Aafrikas v\u00e4lja kujunes, on umbes 300 000 aastat. V\u00e4ga pikka aega elatigi inimkonna h\u00e4llis ehk Aafrikas. P\u00f5hja-Euroopale iseloomulik hele naha- ja juuksev\u00e4rv on v\u00e4ga hiline n\u00e4htus,” \u00fctles Kristiina Tambets.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on eestlaste geenip\u00e4randis tubli annus DNA-d, mis on p\u00e4rit esmastelt asukatelt siinsetel aladel, kes elasid siin p\u00e4rast j\u00e4\u00e4 \u00e4ra minekut. “J\u00e4rk-j\u00e4rgult on tulnud erinevate kultuuride muutustega siia uusi inimesi, kes kohaliku elanikkonnaga on segunenud ja toonud oma geene. T\u00e4naseks olemegi mosaiik oma eelk\u00e4ijatest, sest juuri on mitmelt poolt,” lausus ta.<\/p>\n
Metspalu s\u00f5nul on inimeste p\u00e4ritolu oluline uurida, sest need lood liidavad rahvana. “Kui meie identiteet p\u00f5hineb teaduslikel teadmistel, on seda raskem \u00fcmber l\u00fckata,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
“See loob sideme esivanematega ja aitab m\u00f5ista, et me oleme osa suuremast loost,” t\u00f5i Tambets sisse talle isiklikult olulise tahu. T\u00e4nu arheogeneetikale on Eesti minevik saanud uue m\u00f5\u00f5tme. See t\u00e4hendab, et enam ei n\u00e4hta \u00fcksnes kultuure ja esemeid, vaid inimesi nende taga. “Iga DNA-j\u00e4rjestus jutustab loo. Kui need lood kokku panna, jutustavad nad meie \u00fchise loo sellest, kust me tuleme ja kes me oleme,” s\u00f5nas Tambets.<\/p>\n
Kui v\u00f5rrelda eestlasi naabritega, siis kas ollakse sarnasemad soomlaste v\u00f5i l\u00e4tlastega? Seda k\u00fcsimust on geneetikud korduvalt uurinud ja vastus s\u00f5ltub Metspalu s\u00f5nul meetodist. “Kui vaadata geenivariantide sagedusi, siis tunduvad eestlased l\u00e4hedasemad l\u00e4tlastele. Kui vaadata aga jagatud genoomijuppe, siis oleme l\u00e4hedasemad soomlastele,” lausus ta. Erinevused tulenevad sellest, kuidas ajaloolised rahvastikuliikumised ja juhuslik geneetiline triiv on m\u00f5jutanud v\u00e4ikseid populatsioone.<\/p>\n
Ka Eesti sees on geneetiline struktuur selgelt piirkondlik. “Kagu-Eesti eristub k\u00f5ige enam, aga geneetiline muster, mis oli hilisrauaajal v\u00f5i keskajal, on t\u00e4naseni \u00e4ratuntav: n\u00e4iteks keskaegne idavirulane sarnaneb t\u00e4nasega,” m\u00e4rkis Metspalu.<\/p>\n
Katk ja s\u00f5jad j\u00e4tsid j\u00e4lje ka genoomi<\/p>\n
Eesti geenivaramu andmetest on n\u00e4ha ka rahvastiku kokkukukkumised. N\u00e4iteks Liivi ja P\u00f5hjas\u00f5ja ajal, mil rahvaarv v\u00e4henes mitmekordselt. “Seda on n\u00e4ha mitmekesisuse v\u00e4henemises. Kui rahvaarv kukub, kaob genofondist osa variatsioone. See on nagu v\u00e4rvipallide \u00e4mber, kust v\u00e4ike kopsik enam k\u00f5iki v\u00e4rve kaasa ei v\u00f5ta,” \u00fctles Metspalu.<\/p>\n
Vana DNA aitab m\u00f5ista ka katkupuhanguid. N\u00e4iteks on eraldatud keskaegsetel ja P\u00f5hjas\u00f5ja aegsetel kalmistutel (Otep\u00e4\u00e4l ja Tallinnas) leitud inimhammastest katkubakteri DNA-d, mis v\u00f5imaldab uurida epideemiate levikut ning m\u00f5ju inimeste geenidele.<\/p>\n
Geneetika annab vastuse ka v\u00e4limuse kohta. “Umbes 3000\u20134000 aastat tagasi, pronksiajal, said meie piirkonna elanikud valdavalt heledad juuksed ja sinised silmad. Varem olid inimesed t\u00f5mmumad nii naha kui ka juuste poolest,” s\u00f5nas Tambets.<\/p>\n
See muutus on seotud nii keskkonnaga kui ka rahvastikur\u00e4nnetega, sest uued rahvad t\u00f5id endaga kaasa uusi geene ja need segunesid kohalikega.<\/p>\n
Kuidas uurida, kui luid polegi?<\/p>\n
K\u00f5ige lihtsam on leida muistset DNA-d vanadest inimj\u00e4\u00e4nustest, nagu hammastest v\u00f5i koljuluust, selleks aga on vaja selliseid s\u00e4ilmeid leida. P\u00f5letusmatuse korral on v\u00e4ga keeruline DNA-d k\u00e4tte saada. On ka mitmeid perioode ja piirkondi, kus inims\u00e4ilmete leide peaaegu et ei olegi. Seega on arheogeneetikud pidanud selliste alade ja ajaj\u00e4rkude uurimiseks kasutama kaudsemaid meetodeid. N\u00e4iteks on \u00fcks hea uurimisobjektd ka Eesti teadlased.<\/p>\n
“N\u00e4iteks Pulli asulakohast pole \u00fchtegi inimluid, kuid meil \u00f5nnestus saada DNA-d kaset\u00f5rvast, mida inimesed kiviajal n\u00e4risid,” r\u00e4\u00e4kis Tambets. See nii-\u00f6elda eelajalooline n\u00e4ts sisaldas n\u00e4rija s\u00fclge ja rakke, millest \u00f5nnestus eraldada inimese DNA. Samuti saab n\u00fc\u00fcd eraldada DNA-d setetest, mis sisaldavad j\u00e4lgi nii inimestest kui ka tolleaegsest elustikust.<\/p>\n
Eesti juurtega Nobelist<\/p>\n
Arheogeneetikast r\u00e4\u00e4kides ei saa \u00fcle ega \u00fcmber Eesti juurtega Nobeli preemia laureaadist Svante P\u00e4\u00e4bost. Rootsis kasvanud ja peamiselt Saksamaal \u00fcleilmse m\u00f5juga karj\u00e4\u00e4ri teinud parajalt hulljulge teadlane Svante P\u00e4\u00e4bo pani aluse veel aastak\u00fcmnete eest v\u00f5imatuna paistnud paleogenoomika uurimisvaldkonnale, t\u00e4nu millele on nii m\u00f5nigi puslet\u00fckk inimese evolutsioonilises ajaloos oma \u00f5igele kohale paigutunud.<\/p>\n
P\u00e4\u00e4bo j\u00e4rjendas neandertallase ja avastas uue inimr\u00fchma \u2013 denissi inimese. Tema l\u00e4bimurre pani aluse kogu valdkonnale ja t\u00f5i talle 2022. aastal Nobeli preemia. “P\u00e4\u00e4bo oli jonnakas ja j\u00e4rjekindel, tegi palju vigu, aga ei andnud alla. Sellist iseloomu on teaduses vaja, aga ka koost\u00f6\u00f6d ja mitmekesisust, sest teadus on meeskonnat\u00f6\u00f6,” lausus Metspalu.<\/p>\n
Professor Kristiina Tambetsi juhtimisel alustas 2024. aasta jaanuarist teiste tippkeskuste seas tegutsemist ka Eesti juurte tippkeskus. See toob kokku viis uurimisr\u00fchma Tartu \u00dclikoolist, \u00fche Tallinna Tehnika\u00fclikoolist ja \u00fche Eesti Kirjandusmuuseumist, et humanitaaria ja loodusteaduste koost\u00f6\u00f6s selgitada Eesti ja naaberalade kultuurilise ja geneetilise mitmekesisuse kujunemislugu.<\/p>\n
Tambets selgitas, et minevikus\u00fcndmusi on palju parem uurida erinevate erialade inimestega koos. “Minevik on meil k\u00fcll \u00fcks, aga vaateid minevikule erinevate erialade sees on v\u00e4ga mitu. See kindlasti annab v\u00f5imaluse panna kokku palju parema pildi,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Arheogeneetika uurib muistsete inimeste DNA-d ja aitab m\u00f5ista, kuidas rahvad on tekkinud, liikunud ja segunenud. Eestis on selle…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":19303,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[11351,26,27,8855,37,33,35,34,36,31,32,11350,21,11352,28,29,11349,19,25,11353,23,24,22,20,11354,30],"class_list":["post-19302","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arheogeneetika","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dna","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-geenivaramu","tag-headlines","tag-kristiina-tambets","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mait-metspalu","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-svante-paabo","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vana-dna","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19302","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19302"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19302\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19303"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19302"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19302"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19302"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}