{"id":193191,"date":"2026-06-02T04:21:35","date_gmt":"2026-06-02T04:21:35","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/193191\/"},"modified":"2026-06-02T04:21:35","modified_gmt":"2026-06-02T04:21:35","slug":"uuring-eesti-elanike-kaitsetahe-pusib-korge-ohuna-nahakse-kuberrunnakuid-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/193191\/","title":{"rendered":"Uuring: Eesti elanike kaitsetahe p\u00fcsib k\u00f5rge, ohuna n\u00e4hakse k\u00fcberr\u00fcnnakuid | Eesti"},"content":{"rendered":"

81 protsenti Eesti elanikest arvab, et Eesti riik peaks igal juhul osutama relvastatud vastupanu juhul, kui m\u00f5ni riik Eestit r\u00fcndaks, selgub kaitseministeeriumi tellitud iga-aastasest avaliku arvamuse uuringust<\/a>.<\/p>\n

Kaitsetegevuses oleks oma v\u00f5imete ja oskuste kohaselt valmis osalema 62 protsenti Eesti elanikest, mis on samav\u00e4\u00e4rne tulemus kui kahel viimasel aastal. Eestlaste valmisolek on k\u00f5rgem (69 protsenti) kui muust rahvusest elanikel (48 protsenti).\u00a0<\/p>\n

Pool Eesti elanikest usub, et Eestit oleks v\u00f5imalik kaitsta kuni liitlaste abi saabumiseni ning enam kui pooled hindavad, et Eesti riik on viimastel aastatel riigikaitset arendanud h\u00e4sti.<\/p>\n

Positiivselt suhtutakse kaitsev\u00e4e tegevustesse ja \u00f5ppustesse \u2013 n\u00e4iteks reservv\u00e4elaste kogunemisi toetab 81 protsenti ning liitlaste lennuharjutusi Eesti \u00f5huruumis 79 protsenti elanikest.<\/p>\n

Harjutusv\u00e4ljade laiendamist pooldajate hulk on kasvanud kolme protsendipunkti v\u00f5rra 64 protsendini.<\/p>\n

Enam kui kaks kolmandikku Eesti elanikest leiab, et kaitsekulutusi tuleks kas t\u00f5sta v\u00f5i s\u00e4ilitada senisel tasemel. 35 protsenti vastanutest toetab kaitsekulutuste edasist suurendamist ning sama suur osa peab \u00f5igeks j\u00e4tkata praeguse tasemega.<\/p>\n

Kaitsekulutuste v\u00e4hendamist toetab 17 protsenti elanikest ning see n\u00e4itaja ei ole muutunud v\u00f5rreldes eelmise aastaga, kui kaitsekulutused olid veidi rohkem kui kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).<\/p>\n

V\u00f5rreldes aasta varasema ajaga on 12 protsendipunkti v\u00f5rra kasvanud nende inimeste osakaal, kes peavad \u00f5igeks s\u00e4ilitada kaitsekulud praegusel tasemel.<\/p>\n

\u00dcha v\u00e4hem usuvad elanikud julgeolekukeskkonna paranemisse<\/p>\n

Uuringust n\u00e4htub, et juba neljandat aastat kasvab aga elanike osakaal, kes usuvad, et elukeskkond Eestis on k\u00fcmne aasta p\u00e4rast praegusest ebaturvalisem. Nende osakaal, kes usuvad, et elukeskkond j\u00e4\u00e4b samasuguseks, on languses.\u00a0N\u00fc\u00fcdseks on nende osakaal, kes usuvad ebaturvalisemasse tulevikku, suurem (33 protsenti) kui nende osakaal, kes usuvad samasugusesse tulevikku (29 protsenti).\u00a0<\/p>\n

K\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemaks Eestit l\u00e4hiaastatel \u00e4hvardavaks ohuks peetakse valeuudiste levikut (86 protsenti hindab v\u00e4ga v\u00f5i k\u00fcllaltki t\u00f5en\u00e4oliseks) ning k\u00fcberr\u00fcnnakuid riiklike s\u00fcsteemide, asutuste, ettev\u00f5tete v\u00f5i elanike vastu (84 protsenti).\u00a0<\/p>\n

K\u00f5ige v\u00e4hem t\u00f5en\u00e4oliseks peetakse ulatuslikku s\u00f5jalist r\u00fcnnakut Eesti vastu (49 protsenti), epideemiate levikut ja suuri t\u00f6\u00f6stus\u00f5nnetusi v\u00f5i loodusreostust.\u00a0<\/p>\n

Elanike hinnangul kujutavad kindlasti ohtu rahule ja turvalisusele maailmas v\u00e4\u00e4rinfo ja valeuudiste laialdane levik, k\u00fcberr\u00fcnnakud, Venemaa katsed taastada oma m\u00f5juv\u00f5imu naaberriikides ning Venemaa s\u00f5da Ukrainas. Nendes n\u00e4eb kindlat ohtu 55\u201358 protsenti elanikest.\u00a0<\/p>\n

V\u00f5rreldes 2025. aastaga n\u00e4hakse kindlat ohtu v\u00e4hem Venemaa m\u00f5juv\u00f5imu taastamiskatsetes (langus 62 protsendilt 56-le) ning ka Venemaa s\u00f5jas Ukrainas (56 protsenti), mis olid siis esikohal. Tuumarelvade kasutamist peetakse samas suuremaks ohuteguriks kui aasta varem (kasv 45-protsendilt 50-le).\u00a0<\/p>\n

Eesti elanikest 71 protsenti tunneb end isiklikult turvaliselt arvestades \u00fcldist julgeolekuolukorda Eestis ja maailmas, sealhulgas 13 protsenti tunneb end v\u00e4ga turvaliselt.<\/p>\n

Ebaturvalisemalt tunnevad end sagedamini naised, 20\u201329-aastased, muust rahvusest ja Tallinna elanikud.\u00a0<\/p>\n

NATO k\u00f5rval v\u00e4\u00e4rtustavad Eesti elanikud \u00fcha enam Baltimaade koost\u00f6\u00f6d <\/p>\n

Viimastel aastatel on v\u00e4henenud elanike usk sellesse, et Eesti julgeoleku v\u00f5iks tagada ainu\u00fcksi NATO-sse kuulumine ning kasvanud arusaam, et selleks on vaja teha koost\u00f6\u00f6d Baltimaade ja Euroopa Liidu tasandil ning ka ise vabatahtlikult riigikaitsesse panustada.\u00a0<\/p>\n

Enam kui pooled Eesti elanikud usuvad, et NATO-sse kuulumine tagab Eestile suurima julgeoleku. Kolmandik elanikest leiab, et julgeoleku tagab ka liitlaste relvaj\u00f5udude \u00fcksuste alaline viibimine Eestis. Pea sama paljud peavad julgeoleku suurimaks tagajaks Balti riikide kaitsealast koost\u00f6\u00f6d \u2013 kui aastal 2022 oli see 13 protsenti, siis selleks aastaks toetab seda 30 protsenti elanikest.<\/p>\n

Vahepeal kasvanud usk sellesse, et oluline on koost\u00f6\u00f6 ja head suhted Ameerika \u00dchendriikidega, on hetkel taas pisut v\u00e4henenud.\u00a0<\/p>\n

82 protsenti elanikest pooldab Eesti kuulumist NATO-sse \u2013 see n\u00e4itaja p\u00fcsib k\u00f5rgel tasemel ning ei ole aastaga oluliselt muutunud.\u00a0<\/p>\n

Eesti elanikest 71 protsenti usuvad, et NATO liikmeks olek hoiab \u00e4ra v\u00f5imaliku Eestist \u00e4hvardava s\u00f5jalise konflikti, sealhulgas 23 protsenti on selles kindlad. 22 protsenti ei usu sellesse ja seitse protsenti ei oska hinnangut anda.<\/p>\n

Neist, kes kindlasti ei usu, et NATO liikmesus Eestit s\u00f5ja eest kaitseb, pooled leiavad siiski, et konflikt puhkedes osutab NATO otsest s\u00f5jalist abi. Veerand neist arvavad, et abi piirdub poliitilise ja diplomaatilise abiga ning vaid 13 protsenti ei usu \u00fcldse NATO abisse.\u00a0<\/p>\n

56 protsenti elanikest tunneb, et NATO on t\u00e4nases julgeolekuolukorras teinud t\u00e4iesti v\u00f5i pigem piisavalt, et tagada Eesti julgeolek. V\u00f5rreldes 2023. aastaga on seda hoiakut jagavate inimeste osakaal iga aastaga \u00fcha langenud (69 protsendilt 56-le). Samal ajal on v\u00e4hehaaval kasvanud nii nende osakaal, kes hindavad seda ebapiisavaks kui ka nende osakaal, kes ei oska seda hinnata.\u00a0<\/p>\n

NATO liitlasv\u00e4gede kohalolekusse suhtutakse v\u00e4ga positiivselt \u2013 82 protsenti elanikest pooldab seda ning vaid 12 protsenti on selle vastu.\u00a0<\/p>\n

Eesti elanikest 52 protsenti pooldab ka Eesti kaitsej\u00f5udude osalemist rahvusvahelistes operatsioonides. V\u00f5rreldes 2023. aastaga on toetus sellele iga aastaga v\u00e4hehaaval langenud.<\/p>\n

Ukraina s\u00f5ja toetamise j\u00e4tkamise poolt on 67 protsenti Eesti elanikest. See n\u00e4itaja p\u00fcsib eelmise aastaga samal tasemel. Toetamise j\u00e4tkamist pooldab 80 protsenti eestlastest ja 41 protsenti muu rahvuse esindajatest.<\/p>\n

Uuringu “Avalik arvamus riigikaitsest” viis kaitseministeeriumi tellimusel l\u00e4bi Kantar Emor. 2026. aasta m\u00e4rtsis toimunud k\u00fcsitluses osales 1372 Eesti elanikku vanuses 15\u201374. Uuring viidi l\u00e4bi veebis ja telefoni teel.<\/p>\n

Tegemist on j\u00e4tkuga aastatel 2000\u20132025 tehtud avaliku arvamuse uuringutele.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"81 protsenti Eesti elanikest arvab, et Eesti riik peaks igal juhul osutama relvastatud vastupanu juhul, kui m\u00f5ni riik…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":193192,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[7344,5900,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,498,1152,29102,2645,766,28,29,95,54,19,25,23,24,22,20,294,82388,30,92,93,94],"class_list":["post-193191","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-avalik-arvamus","tag-baltimaad","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-julgeolek","tag-kaitseministeerium","tag-kaitsetahe","tag-kaitsevagi","tag-kuberrunnak","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-nato","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-uuring","tag-valeuudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116678602512152987","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/193191","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=193191"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/193191\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/193192"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=193191"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=193191"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=193191"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}