{"id":193233,"date":"2026-06-02T05:27:34","date_gmt":"2026-06-02T05:27:34","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/193233\/"},"modified":"2026-06-02T05:27:34","modified_gmt":"2026-06-02T05:27:34","slug":"keelesauts-mu-armas-tobuke-mida-sa-sellega-oelda-tahad-kirjandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/193233\/","title":{"rendered":"Keeles\u00e4uts. Mu armas tobuke, mida sa sellega \u00f6elda tahad? | Kirjandus"},"content":{"rendered":"<p>Eesti Keele Instituudi katse n\u00e4itas, et suured keelemudelid suudavad enamasti eristada s\u00f5nade neutraalset, k\u00f5nekeelset ja halvustavat kasutust. Edukaimaks osutus Gemini, mille hinnangud sobinuks s\u00f5naraamatus kasutamiseks ligi 89 protsendil juhtudest, tutvustas Lydia Risberg keeles\u00e4utsus.<\/p>\n<p>S\u00f5naraamatu formaat n\u00f5uab konkreetsete otsuste tegemist, aga vahel \u2013 ja vahest p\u00e4ris tihti \u2013 on otsuseid keerukas vastu v\u00f5tta. No mida teha s\u00f5nadega nagu\u00a0ohmu\u00a0ja\u00a0tobuke? V\u00f5i\u00a0k\u00e4pard\u00a0ja\u00a0krihvel? Aga\u00a0kaagatama\u00a0ja\u00a0kraaksuma? S\u00f5na \u00fcle ei saa muidugi niisama \u00fcldse otsustada, vaja on teada konkreetset t\u00e4hendust. Aga sellestki ei piisa, sest laused, \u00fcmbrused, kontekstid, situatsioonid\u2026 k\u00f5ik s\u00f5ltub ja erineb \u2013 r\u00e4\u00e4kimata sellest, kuidas eri inimesed s\u00f5nu tajuvad. N\u00e4iteks selles, kas m\u00f5nd s\u00f5na on n\u00fc\u00fcd kasutatud \u00fcksnes k\u00f5nekeelselt v\u00f5i siiski halvustavalt, l\u00e4hevad inimeste tajud lahku olenemata sellest, kuidas \u00fctleja v\u00f5i kirjutaja seda m\u00f5elnud on. Samuti v\u00f5ib m\u00f5ni s\u00f5na tunduda \u00fchele t\u00e4iesti neutraalne, aga teisele halvustav.<\/p>\n<p>Selleks aga, et s\u00f5naraamatukoostajal oleks keerukates olukordades lihtsam otsuseid vastu v\u00f5tta, katsetasimegi taaskord suuri keelemudeleid. Lasime neil anal\u00fc\u00fcsida keelekorpuse materjali.1 Katse m\u00f5te oli v\u00f5rrelda Claude&#8217;i, Geminit ja GPT-d (aprill 2026 alguse seisuga uusimaid versioone) just halvustava, k\u00f5nekeelse ja neutraalse kasutuse eristamises.2 L\u00f5ime selleks viie inimese hinnangutest koosneva v\u00f5rdlusandmestiku. Niisiis pidid inimesed ja mudelid tegema samade s\u00f5nade (nende konkreetsete t\u00e4henduste) kohta samade korpuslausete alusel valikuid.<\/p>\n<p>Tulemused n\u00e4itasid, et inimeste ja mudelite vastused kattusid t\u00e4ielikult 61\u201371 protsendil juhtudest. Kontrollisime \u00fcle, et ehk sobinuks ka need vastused, kus mudelid pakkusid midagi muud, kui sai inimeste koondarvamuseks. N\u00e4iteks kui kellegi t\u00fc\u00fctult \u00f5iendavat v\u00e4ljendusviisi kirjeldatakse s\u00f5naga\u00a0kaagatama, saab see olenevalt olukorrast olla kas k\u00f5nekeelne v\u00f5i halvustav \u2013 siin valisidki \u00fched inimesed \u00fche, teised teise ning samamoodi lahknesid mudelite pakkumised.<\/p>\n<p>Vastuseid, mis s\u00f5naraamatukoostajale kindlasti ei oleks sobinud, andsid eri mudelid 11\u201320 protsenti.3 See teeb, et edukaima mudeli vastused sobinuks s\u00f5naraamatus esitamiseks 88,5 protsendil juhtudest. Seekordses katses osutus edukaimaks Gemini 3.1 Pro.<\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5tteks t\u00f5den hoopis seda, et s\u00f5nat\u00e4hendustele EKI \u00fchends\u00f5nastikus registrim\u00e4rgendi m\u00e4\u00e4ramine on \u00fcks keerukas t\u00f6\u00f6. L\u00f5ppeks tuleb keelekasutajal valik teha ikkagi enda olukorra, mitte s\u00f5naraamatu j\u00e4rgi, sest see saab ainult osutada suundumustele, mitte olla igas olukorras otsustajaks.<\/p>\n<p>***<\/p>\n<p>1 K\u00f5igepealt kasutasime Claude Haiku 4.5 abi, et s\u00f5eluda korpuse mahukate andmete seast v\u00e4lja laused, kus meie katses osalevad s\u00f5nad esinesid oma konkreetses t\u00e4henduses. Ligi 300 s\u00f5na puhul kulunuks inimesel selleks n\u00e4dalaid, mudel aga sai hakkama 3\u20134 tunniga. Kvaliteet on k\u00fcll teine asi, m\u00f5ni lause ei k\u00f5lvanud n\u00e4iteks kuhugi, aga paari tunniga uued laused pakkuda on mudeliga siiski kiirem, kui l\u00e4heks inimesel esimeste valikutegagi. Seega: ajav\u00f5it materjali kokkukogumisel.<\/p>\n<p>2 Claude&#8217;i, Gemini ja GPT varasemad versioonid on end meie eelmistes katsetes eesti keele kategoriseerimis\u00fclesannetega juba t\u00f5estanud (vt nt ER\u00dc aastaraamatus ilmunud artiklit).<\/p>\n<p>3 N\u00e4iteks s\u00f5na muld esines otsitava t\u00e4henduse &#8216;(v\u00e4ga vana inimese, rauga kohta)&#8217; asemel korpuselausetes &#8216;maakoore kobeda pinna&#8217; t\u00e4henduses ja seega olid inimesed \u00f6elnud, et selle t\u00e4henduse kohta ei saa otsust vastu v\u00f5tta, ent mudelid proovisid ikka mingi valiku teha.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Keele Instituudi katse n\u00e4itas, et suured keelemudelid suudavad enamasti eristada s\u00f5nade neutraalset, k\u00f5nekeelset ja halvustavat kasutust. Edukaimaks&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":193234,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,11219,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-193233","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keelesauts","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116678862237595481","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/193233","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=193233"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/193233\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/193234"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=193233"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=193233"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=193233"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}