Ps\u00fchhiaatrilise abi k\u00e4ttesaamatus on olnud Eesti ajakirjanduse viimaste aastate l\u00e4bivaid teemasid ja t\u00e4navu tunnistas ka perearstide selts, et tasuta polegi seda enam v\u00f5imalik saada. Ometi suutsime v\u00e4hem kui aastaga likvideerida j\u00e4rjekorrad Narva haiglas, linnas, kus olukord n\u00e4is eriti lootusetu, kirjutab \u00dcllar Lanno.<\/p>\n
K\u00f5ige raskem on lugeda lugusid, mis r\u00e4\u00e4givad sellest, kuidas kuudeks ravij\u00e4rjekorda pandud noor inimene ei j\u00f5udnudki vastuv\u00f5ttu \u00e4ra oodata. \u00dchiskonnas s\u00fcvenevad vaimse tervise probleemid, aga ps\u00fchhiaatrid lahkuvad haiglate juurest erakliinikutesse, kus konsultatsioon maksab 120\u2013150 eurot v\u00f5rreldes tervisekassa poolt haiglatele makstava 68 euroga. Paljudes Euroopa riikides on esmatasandi arstid ps\u00fchhiaatrilistele patsientidele abi andmises v\u00f5imekamad, aga meie perearstide oskused pole selleks tegelikult piisavad.\u00a0<\/p>\n
Narva haigla vaevles juba aastaid ps\u00fchhiaatrite puuduse k\u00e4es. Leping tervisekassaga oli k\u00fcll olemas, ent polnud arste, kes t\u00f6\u00f6 \u00e4ra teeks. Haiglas kohapeal on \u00fcks ps\u00fchhiaater, kes teeb kordusvastuv\u00f5tte ja tegeleb statsionaarse ravi haigetega. \u00dckski n-\u00f6 traditsiooniline lahendus enam ei toiminud, oli vaja teha midagi uut.<\/p>\n
Vaimse tervise \u00f5de tuleb appi<\/p>\n
Tavap\u00e4raselt saab patsient registratuurist arsti vastuv\u00f5tu aja ning kui see l\u00f5puks k\u00e4tte j\u00f5uab, istub inimene koridoris ja ootab, millal ta sisse kutsutakse. Seej\u00e4rel hakkab esmakordselt tulnud inimese murede kaardistamine nullist pihta. Meie v\u00f5tsime appi Eesti idufirma DocuMental, mis on suure osa t\u00f6\u00f6protsessist online-keskkonnas automatiseerinud. Kogu t\u00f6\u00f6protsess sai l\u00e4bi arutatud ps\u00fchhiaater Eduard Maroniga ning uuenduslik mudel ps\u00fchhiaatrilises abis saigi k\u00e4ivitatud. T\u00e4nu sellele hakkasid j\u00e4rjekorrad kaduma ja esmasel vastuv\u00f5tul k\u00e4inud patsientide hulk kasvama.<\/p>\n
Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni viies peat\u00fckk katab k\u00f5ik teadaolevad vaimse tervise probleemid. Sellesama klassifikatsiooni p\u00f5hjal on Narva haigla partner v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud standardk\u00fcsimustiku, mis v\u00f5imaldab koguda inimeste vaimse seisundi kohta andmeid. Patsientide jaoks on k\u00fcsimustikule vastamiseks mobiilirakendus, millele on omakorda professionaalne vaste arsti arvutis.\u00a0<\/p>\n
Kui patsient k\u00fcsimustiku t\u00e4idab, annab see ps\u00fchhiaatrile eelinformatsiooni tema olukorra kohta. Kuna paljud Narva elanikud on vanemaealised ja mitte kuigi digip\u00e4devad, tuleb suur osa neist siiski haiglasse ja meie vaimse tervise \u00f5de aitab t\u00e4ita k\u00fcsimustiku ning viib l\u00e4bi eelkonsultatsiooni. Sel moel saab arst k\u00e4tte suunised diagnoosiks, tal on juba t\u00f6\u00f6versioonid, mille abil on lihtsam inimese probleeme kaardistada.<\/p>\n
J\u00e4rgneb ps\u00fchhiaatri videovastuv\u00f5tt meie partneri kliinikus. Narva haigla probleemiks ongi olnud ps\u00fchhiaatrite puudumine kohapeal, videovastuv\u00f5tt lahendas selle mure. Ps\u00fchhiaatrias pole enamasti f\u00fc\u00fcsilist kontakti vajavat diagnostikat, sestap saab arst t\u00f6\u00f6d teha ka distantsilt. Kui inimene pole suuteline osalema vastuv\u00f5tul oma koduarvutiga, on Narva haiglas olemas ka suure ekraaniga videovastuv\u00f5tu kabinet, kus meie \u00f5ed on samuti abiks.<\/p>\n
T\u00dc Kliinikumi j\u00e4rel teisele kohale<\/p>\n
Arstide puuduse leevenemine Narvas l\u00e4bi videovastuv\u00f5tu on \u00fcksnes osa probleemi lahendusest, t\u00e4nu eelnevas k\u00fcsimustikus olevale informatsioonile saab arst panna visiidi k\u00e4igus diagnoosi ja teha raviotsuse 20\u201330 minutiga. Ps\u00fchhiaatri tavap\u00e4rane vastuv\u00f5tt kestab v\u00e4hemalt tund aega.\u00a0<\/p>\n
“Ps\u00fchhiaatri esmaste vastuv\u00f5ttude hulk kasvas 2024. aasta 566 inimese pealt mullu ligi kaks korda ehk 1019 inimeseni.”<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on arstil v\u00f5imalik aidata \u00fche tunni jooksul senise \u00fche patsiendi asemel kahte ja nii juhtuski Narva haiglas v\u00e4ike ime, ps\u00fchhiaatri esmaste vastuv\u00f5ttude hulk kasvas 2024. aasta 566 inimese pealt mullu ligi kaks korda ehk 1019 inimeseni. Seejuures hakkasime uut mudelit kasutama alles mullu mais. T\u00e4navu esimeses kvartalis toimus Narva haiglas 379 vastuv\u00f5ttu, mis t\u00e4hendab, et Narva Haigla on Eestis ps\u00fchhiaatria esmaste vastuv\u00f5ttude hulgalt Tartu \u00dclikooli Kliinikumi j\u00e4rel teisel kohal.<\/p>\n
Videovastuv\u00f5tu k\u00e4igus k\u00fcsib arst juba spetsiifilisemaid k\u00fcsimusi ja l\u00f5pptulemusena pakub algoritmiline s\u00fcsteem v\u00e4lja diagnoosi versioonid. Programm annab arstile t\u00e4pse rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni koodi ja tal j\u00e4\u00e4b \u00fcle kas sellega n\u00f5ustuda v\u00f5i liikuda koos patsiendiga oma versiooni suunas. S\u00fcsteem pakub v\u00e4lja ka valiku ravimeid, mis sobivad konkreetsele diagnoosile. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes teeb programm automaatselt ka kokkuv\u00f5tte arsti ja patsiendi sisestatud informatsioonist. K\u00f5iges on l\u00f5plik otsustaja siiski ps\u00fchhiaater ise.<\/p>\n
Videovastuv\u00f5tt muutub paratamatuseks<\/p>\n
Kindlasti leidub nii arstkonnas kui ka nende patsientide hulgas neid, kellele ei meeldi sellised tehnilised lahendused. M\u00f5istagi suureneb sel moel mingil m\u00e4\u00e4ral distants professionaalse abi ja abisaaja vahel. Paraku on arstide hulk j\u00e4rgmiseks k\u00fcmnendiks kahanenud juba sel m\u00e4\u00e4ral, et telesillaga arstide vastuv\u00f5tud muutuvad paratamatuseks.<\/p>\n
Arst saab kulutada teise linna kohale ja tagasi s\u00f5itmiseks mineva aja hoopis mitmele inimesele distantsilt abi andmiseks. Sellega peab lihtsalt harjuma, meil pole arste k\u00f5igi 20 haigla peale piisavalt jagada. Ka kardioloog ei pea enam patsiendi keha f\u00fc\u00fcsiliselt katsuma. Kui ultraheli ja muud vajalikud uuringud on kohapeal tehtud, saab ta tele-vastuv\u00f5tu k\u00e4igus anda oma diagnoosi ja m\u00e4\u00e4rata ravi.<\/p>\n
Narva elanikkond on valdavalt venekeelne ja siia sobivate arstide leidmine on t\u00e4iendav probleem. \u00dclikoolist v\u00e4ljuvate arstide vene keele oskus on paratamatult \u00fcks filter, mis paneb paika, kes \u00fcldse tahab Narva t\u00f6\u00f6le tulla. Sisekliinikusse plaanilisele ravile sattub kuus vaid paar eesti keele valdajat, teised suhtlevad ikka vene keeles. Videosilla abil saab vastava kompetentsi Eestist v\u00f5i miks mitte ka v\u00e4lismaalt “kokku korjata”. Lisaks on tervishoidu sisenemas voice-to-voice t\u00f5lge, mis t\u00e4hendab, et arst kuuleb venekeelset patsienti reaalajas eesti keeles ja vastupidi, patsient eesti arsti vene keeles.\u00a0<\/p>\n
Eesti meditsiinis\u00fcsteem vaimse tervise kriisis endistviisi j\u00e4tkata muidugi ei saa ja midagi tuleb ette v\u00f5tta. Kindlasti on ka Narva haiglas kasutusele v\u00f5etud lahendusel oma puudused, ent ravij\u00e4rjekorra kadumine kaalub need kuhjaga \u00fcles.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ps\u00fchhiaatrilise abi k\u00e4ttesaamatus on olnud Eesti ajakirjanduse viimaste aastate l\u00e4bivaid teemasid ja t\u00e4navu tunnistas ka perearstide selts, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":193296,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,60170,19,25,12424,49068,308,562,23,24,22,60172,20,4213,30],"class_list":["post-193295","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-narva-haigla","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-psuhhiaatria","tag-psuhhiaatriline-abi","tag-tervis","tag-tervishoid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ullar-lanno","tag-uudised","tag-vaimne-tervis","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116679212047516352","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/193295","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=193295"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/193295\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/193296"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=193295"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=193295"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=193295"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}