{"id":193313,"date":"2026-06-02T07:17:12","date_gmt":"2026-06-02T07:17:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/193313\/"},"modified":"2026-06-02T07:17:12","modified_gmt":"2026-06-02T07:17:12","slug":"venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/193313\/","title":{"rendered":"Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit s\u00f5jakulutuste kasvu p\u00e4rast | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"

Venemaa rahandusministeeriumi ja keskpanga ametnikud on Kremlile teatanud, et praegu kavandatud kaitsekulutuste tase v\u00f5ib valitsuse eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki ohtlikult suurendada, v\u00e4idavad asjaga tuttavad isikud ja selgub Bloombergi<\/a> ajakirjanike n\u00e4htud dokumentidest.<\/p>\n

Ametnikud, kes on viimastel kuudel Venemaa majanduse ja riigieelarve olukorra p\u00e4rast \u00fcha enam mures, on teinud ettepaneku kaitsekulutuste uuteks k\u00e4rbeteks, \u00fctlesid informeeritud allikad Bloombergile. Nad on hoiatanud, et riigi avaliku sektori rahandusliku olukorra parandamine on keeruline ilma edasisi k\u00e4rpev\u00f5imalusi leidmata.<\/p>\n

Poliitikakujundajate vahelisest l\u00f5hest annab aga tunnistust see, et kaitseministeeriumi ja m\u00f5ned Kremli tippametnikud, kes on kindlalt otsustanud Putini s\u00f5jaeesm\u00e4rgid ellu viia, n\u00f5uavad s\u00f5jaliste kulutuste s\u00e4ilitamist. Nad on v\u00e4itnud, et s\u00f5jaliste kulutuste v\u00e4hendamine kahjustaks majandust t\u00f5siselt, kuna nii paljud ettev\u00f5tted s\u00f5ltuvad s\u00f5jatellimistest. M\u00f5nede anon\u00fc\u00fcmsust palunud inimeste s\u00f5nul on Putin palunud rahandusministeeriumi ametnikel enne kaitsele keskendumist leida kulude k\u00e4rpimise v\u00f5imalusi ka teistes eelarvevaldkondades. <\/p>\n

Bloomberg ei saanud Kremli pressiesindajalt Dmitri Peskov neile v\u00e4idetele kommentaari.<\/p>\n

Kahe Venemaa valitsusele l\u00e4hedase isiku s\u00f5nul ei seisa kaitseministeerium mitte ainult k\u00e4rbete vastu, vaid n\u00f5uab ka t\u00e4iendavat rahastamist. Nende s\u00f5nul tuleb sel aastal kolme triljoni rubla (36 miljardi dollari) suuruse puuduj\u00e4\u00e4gi katmiseks s\u00f5jalisi kulutusi suurendada.<\/p>\n

Putin on olnud teadlik eelarvesurvest nii eelmisel kui ka sel aastal, seega ei peaks need v\u00e4ljakutsed olema tema jaoks \u00fcllatuseks, \u00fctlesid allikad Bloombergile. Mis tahes kulude k\u00e4rpimise ulatus s\u00f5ltub aga ainu\u00fcksi Putinist, kuna ilma tema n\u00f5usolekuta ei tehta \u00fchtegi olulist eelarveotsust ja ta tegutseb l\u00f5pliku vahekohtunikuna, \u00fctlesid nad, kirjeldades seda kui raudset reeglit.<\/p>\n

Kui 2026. aasta eelarve koostati, m\u00f5istsid ametnikud, et aasta teises pooles v\u00f5ib kaitsesektoris tekkida umbes 1,2\u20131,5 triljoni rubla suurune rahastamispuuduj\u00e4\u00e4k. Sel ajal loodeti, et Ukraina s\u00f5da l\u00f5peb p\u00e4rast eelmise aasta augustis Alaskal toimunud tippkohtumist Putini ja USA presidendi Donald Trumpi vahel, mis oleks Venemaa valitsusele l\u00e4hedaste allikate s\u00f5nul muutnud kaitsekulutuste v\u00e4hendamise 2026. aasta teises pooles loogiliseks eelduseks.<\/p>\n

Arutelud on toimunud nii enne kui ka p\u00e4rast USA ja Iisraeli s\u00f5jategevuse algust Iraani vastu ning need j\u00e4tkuvad endiselt k\u00f5rgemate poliitikakujundajate ja Putini vahel, \u00fctlesid teemaga kursis olevad allikad. M\u00f5ttevahetus Venemaa ladvikus k\u00e4ib ajal, mil riigi majandus ja rahandus seisavad silmitsi \u00fcha kasvava pingega t\u00e4iemahulise sissetungi viiendal aastal, ning n\u00e4itavad, et Putin seisab silmitsi raskete valikutega, olles sunnitud reageerima ka enda riigis s\u00f5ja m\u00f5jul kasvavatele pingetele.<\/p>\n

Venemaa valitsusele l\u00e4hedaste allikate s\u00f5nul ei ole Iraani s\u00f5jast tingitud naftahinna t\u00f5us probleemide lahendamiseks piisav. Nafta hind peaks majanduse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseks paranemiseks p\u00fcsima v\u00e4hemalt aasta \u00fcle 100 dollari barreli kohta ning ootamatu tulu ei lahenda struktuurilisi probleeme, mis m\u00f5jutavad majanduskasvu, inflatsiooni ja pangandussektorit, lisasid nad.<\/p>\n

Vene majandusministeeriumi kolmeaastase eelarvekava kohaselt pidid kaitsekulutused kuni 2028. aastani j\u00e4\u00e4ma \u00fcldiselt stabiilseks. P\u00e4rast viimaste aastate umbes 30-protsendist kasvu, mis oli vajalik tohutult kasvanud relvatootmise rahastamiseks, prognoositi riiklike kaitset\u00f6\u00f6stuse tellimustega seotud sektorite kasvu 2026. aastal vaid 4\u20135 protsenti.<\/p>\n

Samal ajal on Venemaa majanduslanguse \u00e4\u00e4rel, kuna majandusministeerium k\u00e4rpis mais oma majanduskasvu prognoosi. Ministeerium eeldab n\u00fc\u00fcd, et sisemajanduse koguprodukt kasvab 2026. aastal 0,4 protsenti, mis on v\u00e4hem kui varasem 1,3-protsendine prognoos. Ametlikud andmed n\u00e4itavad, et majandus kahanes esimeses kvartalis esimest korda kolme aasta jooksul.<\/p>\n

Halvenenud v\u00e4ljavaated tulid vaatamata sellele, et Putin andis aprillis valitsusametnikele avalikult korralduse selgitada, miks majanduse tulemused j\u00e4\u00e4vad ootustest allapoole. Tunnistades, et majandus seisab silmitsi raskustega, n\u00e4is see viitavat tema pettumusele, et ametnikel ei \u00f5nnestunud majanduse aeglustumist v\u00e4ltida.<\/p>\n

Valitsuse eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k on suurenenud rekordiliselt, hoolimata naftatulude h\u00fcppest L\u00e4his-Ida s\u00f5ja t\u00f5ttu. Ametlike andmete kohaselt kasvas aasta esimese nelja kuu puuduj\u00e4\u00e4k 5,9 triljoni rublani ehk 2,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on umbes 50 protsenti rohkem kui kogu aasta plaanis.<\/p>\n

Samas on eelarve kogu viimase nelja aasta jooksul olnud defitsiidis, 2025. aasta l\u00f5ppes 5,6 triljoni rubla suuruse puuduj\u00e4\u00e4giga. Kuigi defitsiit j\u00e4\u00e4b veel m\u00e4rksa v\u00e4iksemaks, kui 3,8-protsendi tase, milleni see j\u00f5udis 2020. aastal, kui oli koroonapandeemia, on Venemaa majandus, mis on l\u00e4\u00e4neriikide sanktsioonide all, n\u00fc\u00fcd haavatavam, kuna riikliku heaolufondi reservid on umbes 60 protsenti madalamad kui enne sissetungi Ukrainasse.<\/p>\n

Praegune eelarve koostati suhteliselt rangete eelduste p\u00f5hjal: defitsiidi tagasihoidlik v\u00e4henemine ja kaitsekulutuste j\u00e4rkj\u00e4rguline v\u00e4henemine. Eelarveraamistiku s\u00e4ilitamiseks ja eelarvereegli j\u00e4rgimiseks t\u00f5stis valitsus sel aastal m\u00f5ningaid makse, et proovida \u00fclekuumenenud s\u00f5jaaegset majandust tasakaalustada.<\/p>\n

Varasemad lootused s\u00f5ja l\u00f5petamiseks kokkuleppele ei ole teoks saanud. Venemaa valitsus peab n\u00fc\u00fcd otsustama, kuidas defitsiidiga tegeleda, mis praktikas t\u00e4hendab kulude k\u00e4rpimist v\u00f5i uute tuluallikate leidmist.<\/p>\n

Valitsus on pessimistlik, et naftahinnad j\u00e4\u00e4vad k\u00f5rgeks. Tugev rubla on s\u00fcvendanud ka riigi rahanduse probleeme, kahjustades eksporditulusid. Rahandusminister Anton Siluanov \u00fctles 27. mail intervjuus v\u00e4ljaandele Kommersant, et avaliku sektori kulutustes on vaja teatud piiranguid, tuues kulutuste prioriteetideks kaitsevaldkonna ja valitsuse sotsiaalsed kohustused. “Reservid ei ole l\u00f5putud. Rahanduse n\u00f5rkust ei saa maailmas toimuvate nii ulatuslike muutuste kontekstis taluda,” \u00fctles ta ja lisas: “Peame parandama eelarvekulude t\u00f5husust.”<\/p>\n

Valitsuse kulutused kasvasid perioodil jaanuarist aprillini eelmise aastaga v\u00f5rreldes ligi 16 protsenti, samas kui riigihangetele tehtavad kulutused h\u00fcppasid 41 protsenti, selgub rahandusministeeriumi mais avaldatud andmetest. Valitsus v\u00f5ttis aasta kahe esimese kuu jooksul oma riiklikust heaolufondist v\u00e4lja umbes 500 miljardit rubla, kuna sanktsioonid piirasid nafta- ja gaasitulusid.<\/p>\n

Bloomberg on varem teatanud, et Venemaa kaalub eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi katmiseks ootamatut maksu m\u00f5nedele toorainetootjatele ja pankadele. Moskva linnavalitsus teatas t\u00f6\u00f6h\u00f5ive ja investeeringute k\u00e4rpimisest p\u00e4rast seda, kui eelarvetulud j\u00e4id oodatust tunduvalt alla ootuste.<\/p>\n

Venemaa eelarves kasvav puuduj\u00e4\u00e4k vallandas eelmisel n\u00e4dalal parlamendi alamkojas pahameelevalingu \u00fchelt seadusandjalt. Riigiduuma konkurentsikaitse komisjoni juht Valeri Gartung pidi tagasi l\u00fckkama teated, et ta kasutas oma s\u00f5nav\u00f5tus roppusi, meenutades N\u00f5ukogude Liidu lagunemise j\u00e4rgset h\u00fcperinflatsiooni. “Mida me sellega peale hakkame?” k\u00fcsis ta. “Tr\u00fckkida raha v\u00f5i mis? Nagu 1992. aastal, kui hinnad t\u00f5usid iga n\u00e4dal 30 protsenti? Me saame aru, et see pole lahendus.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Venemaa rahandusministeeriumi ja keskpanga ametnikud on Kremlile teatanud, et praegu kavandatud kaitsekulutuste tase v\u00f5ib valitsuse eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki ohtlikult suurendada,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":193314,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,1935,82417,28801,1929,30,92,93,94],"class_list":["post-193313","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vene-agressioonisoda","tag-vene-inflatsioon","tag-vene-majandus","tag-vene-ukraina-soda","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116679294744683475","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/193313","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=193313"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/193313\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/193314"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=193313"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=193313"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=193313"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}