Tartu \u00dclikooli molekulaarimmunoloogia professor P\u00e4rt Peterson r\u00f5hutab, et kuigi seos on teadlaste jaoks huvitav ja t\u00f5siseltv\u00f5etav, on vastuseid endiselt rohkem puudu kui olemas.\u00a0<\/p>\n
V\u00f6\u00f6tohatis tekib inimestel, kes on nakatunud elu jooksul tuuler\u00f5ugete viirusega. Viirus s\u00e4ilib organismis varjatult ja muutub tavaliselt uuesti aktiivseks vanemaealistel, \u00fcle 50-aastastel. “V\u00f6\u00f6tohatis avaldub sagedamini siis, kui immuunsus on n\u00f5rgenenud, n\u00e4iteks krooniliste haiguste, tugeva stressi, traumade v\u00f5i immuunsust p\u00e4rssivate ravimite kasutamise t\u00f5ttu,” \u00fctles Peterson.\u00a0<\/p>\n
Viiruse aktiveerudes tekib sageli esmalt ehmatav nahal\u00f6\u00f6ve. Tavaliselt ilmub see kindla n\u00e4rvi piirkonda. Kuigi l\u00f6\u00f6ve v\u00f5ib tunduda hirmutav, m\u00f6\u00f6dub haigus enamasti suurema vaevata. Suuremaks probleemiks v\u00f5ivad aga saada pikaajaline n\u00e4rvivalu ja t\u00fcsistused, eriti vanemas eas.\u00a0<\/p>\n
Peterson selgitas, et v\u00f6\u00f6tohatise viirus kuulub k\u00fcll samasse herpesviiruste perekonda, kuid erineb n\u00e4iteks huuleohatist p\u00f5hjustavast Herpes simplex’i viirusest. Erinevalt keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi haigustest m\u00f5jutab v\u00f6\u00f6tohatise viirus eelk\u00f5ige perifeerset n\u00e4rvis\u00fcsteemi ehk n\u00e4rve, mis ulatuvad ajust ja seljaajust \u00fclej\u00e4\u00e4nud kehasse. “Kui l\u00f6\u00f6ve tekib, siis reeglina on n\u00e4ha, et see j\u00e4rgib n\u00e4rvi kulgu,” kirjeldas professor.\u00a0<\/p>\n
Petersoni s\u00f5nul soovitatakse v\u00f6\u00f6tohatise vaktsiini praegu peamiselt vanematele inimestele, kuid iseenesest v\u00f5ivad seda k\u00f5ik soovijad teha. Kuna aga Eesti riik vaktsiini ei h\u00fcvita, tuleb selle eest ise tasuda. Vaktsineerimine maksa umbes 300 eurot. Kopsakas hind t\u00e4hendab, et Eestis ei kasutata seda kuigi laialdaselt, ehkki risk haigestuda suureneb vanuse kasvades.\u00a0<\/p>\n
Kuidas tekkis seos dementsusega?\u00a0<\/p>\n
Mitmed suured uuringud, milles on osalenud k\u00fcmneid tuhandeid inimesi, on samas n\u00e4idanud, et v\u00f6\u00f6tohatise vastu vaktsineeritutel v\u00f5ib olla hilisem dementsuse risk v\u00e4iksem. “Arvestades k\u00f5iki neid v\u00e4ga suuri uuringuid, on tegemist t\u00e4iesti t\u00f5siseltv\u00f5etava leiuga,” \u00fctles Peterson.\u00a0<\/p>\n
Samas pole teadlastel veel selget vastust, miks selline seos eksisteerib. \u00dcks v\u00f5imalik seletus peitub viiruse enda m\u00f5jus organismile. Teine h\u00fcpotees viitab laiemale toimele: vaktsineerimine v\u00f5ib vanemas eas stimuleerida immuuns\u00fcsteemi ja selle kaudu aidata s\u00e4ilitada vaimset v\u00f5imekust.\u00a0<\/p>\n
“On ka t\u00f6id, kus on n\u00e4idatud, et mitte ainult v\u00f6\u00f6tohatise vaktsiin, vaid ka n\u00e4iteks gripivaktsiin v\u00f5ib olla seotud v\u00e4iksema dementsusriskiga,” m\u00e4rkis Peterson. See viitab kahele v\u00f5imalusele. Vaktsiin v\u00f5ib v\u00e4hendada mingil viisil konkreetsest viirusest tingitud p\u00f5letikulisi protsesse v\u00f5i v\u00f5ib kaitse taga olla immuuns\u00fcsteemi \u00fcldisemast aktiveerimisest.\u00a0<\/p>\n
“On teadlasi, kes arvavad, et igasugune vaktsineerimine vanemas eas stimuleerib \u00fcldiselt immuuns\u00fcsteemi ja selle kaudu v\u00f5iks toimuda kaitse kognitiivsete v\u00f5imete languse vastu,” selgitas Peterson.\u00a0<\/p>\n
Paradoks erinevate n\u00e4rvis\u00fcsteemide osas\u00a0<\/p>\n
Teadlased suhtuvad seosese ettevaatlikult, sest v\u00f6\u00f6tohatise viirus j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima perifeersesse n\u00e4rvis\u00fcsteemi. “Dementsus ja Alzheimeri t\u00f5bi on keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi haigused, ja kuigi v\u00f6\u00f6tohatise viirus v\u00f5ib erandjuhtudel tungida keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi, on viirus peamiselt seotud perifeersete n\u00e4rvidega. Siin tekibki paradoks,” \u00fctles Peterson.\u00a0<\/p>\n
Tavaainimesele v\u00f5ivad need tunduda lihtsalt n\u00e4rvis\u00fcsteemi erinevate osadega, kuid meditsiiniliselt erinevad need olulisel m\u00e4\u00e4ral. Seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b \u00f5hku k\u00fcsimus, kuidas v\u00f5iks perifeerses n\u00e4rvis\u00fcsteemis aktiveeruv viirus olla seotud ajuhaigustega v\u00f5i kuidas v\u00f5iks v\u00e4hendada vaktsiin neurodegeneratiivsete haiguste riski.\u00a0<\/p>\n
Teadlased on juba pikemat aega on uuritud, kas neurodegeneratiivsete haiguste, sealhulgas dementsuse ja eriti Alzheimeri t\u00f5ve, kujunemist m\u00f5jutab p\u00f5letik. Petersoni s\u00f5nul on Alzheimeri t\u00f5ve puhul leitud viiteid p\u00f5letikulistest protsessidest ajus ning aktiveerunud immuunrakkudest. “Sellele k\u00fcsimusele, kas p\u00f5letik on haiguse p\u00f5hjus v\u00f5i tagaj\u00e4rg, ei ole praegu veel l\u00f5plikku vastust,” \u00fctles ta.\u00a0<\/p>\n
Professor t\u00f5i v\u00e4lja, et Alzheimeri t\u00f5ve kujunemisel on oluline ka geneetiline taust. N\u00e4iteks on ammu teada, et teatud geenivariandid suurendavad m\u00e4rgatavalt haigestumisriski. See t\u00e4hendab, et dementsuse ei teki t\u00f5en\u00e4oliselt kunagi ainult \u00fche teguri t\u00f5ttu, vaid tuleneb mitme bioloogilise protsessi koosm\u00f5just. Just see teadmatus teeb v\u00f5imalikud seosed vaktsineerimise, immuuns\u00fcsteemi ja aju tervise vahel teadlaste jaoks eriti huvitavaks.\u00a0<\/p>\n
Kuigi esialgsed tulemused on paljulubavad, r\u00f5hutab Peterson, et praeguse teadmise j\u00e4rgi ei saa v\u00f6\u00f6tohatise vaktsiiniga dementsust ennetada. Praegused vaktsiinid loodi v\u00f6\u00f6tohatise, mitte neurodegeneratiivsete haiguste t\u00f5rjumiseks. Kaitsva m\u00f5ju t\u00f5estamiseks oleks vaja eraldi pikaajalisi kliinilisi uuringuid.\u00a0<\/p>\n
Lisak\u00fcsimusena j\u00e4\u00e4b lahtiseks, kui kaua v\u00f5imalik kaitsev toime kestab. “On t\u00e4iesti v\u00f5imalik, et m\u00f5ju ei ole eluaegne ja kaitse kestab vaid m\u00f5ned aastad. Selle pikkuse kohta andmed praegu puuduvad,” \u00fctles Peterson.\u00a0<\/p>\n
Aastatepikkused uuringud peaksid ka n\u00e4itama, kas vaktsineeritud inimeste seas esineb dementsust t\u00f5esti v\u00e4hem. Samuti tuleks v\u00e4lja selgitada, kas korduv vaktsineerimine v\u00f5iks m\u00f5ju pikendada.\u00a0<\/p>\n
Kui tulevased uuringud seost kinnitavad, v\u00f5ib see m\u00f5jutada m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt rahvatervisele. Dementsus puudutab lisaks haigestunule sageli ka l\u00e4hedasi ja koormab tervishoius\u00fcsteemi. “Kui \u00f5nnestuks dementsuse esinemist kasv\u00f5i osaliselt v\u00e4hendada, v\u00f5iks m\u00f5ju \u00fchiskonnale olla suur,” m\u00e4rkis Peterson.\u00a0<\/p>\n
Kas v\u00f6\u00f6tohatise vaktsiin aitab kaitsta ka m\u00e4lu ja aju tervist, peab selguma j\u00e4rgmiste aastate uuringutest. Ent juba praegu peavad teadlased seda piisavalt huvitavaks leiuks, et vastuseid edasi otsida, mitte ainult v\u00f6\u00f6tohatise, vaid ka immuuns\u00fcsteemi ja aju vananemise seoste kohta laiemalt.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu \u00dclikooli molekulaarimmunoloogia professor P\u00e4rt Peterson r\u00f5hutab, et kuigi seos on teadlaste jaoks huvitav ja t\u00f5siseltv\u00f5etav, on vastuseid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":193371,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,9133,82435,37,33,35,34,36,31,32,21,82436,18913,28,29,19,82431,25,23,24,82434,22,20,30,82432,82433],"class_list":["post-193370","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dementsus","tag-dementsusrisk","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-herpes-simplex","tag-immuunsus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-part-peterson","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuulerougete-viirus","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-vootohatis","tag-vootohatise-vaktsiin"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116679561812128298","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/193370","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=193370"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/193370\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/193371"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=193370"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=193370"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=193370"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}