On aeg teha j\u00e4rjekordne \u00fclevaade kohtukorralduse, \u00f5igusem\u00f5istmise ja seaduste \u00fchetaolise kohaldamisest. Traditsiooniliselt annan esmalt \u00fclevaate kohtus\u00fcsteemi toimimisest, seej\u00e4rel kohtus\u00fcsteemi ja kohtumenetluse arengust ning l\u00f5petuseks muudest murekohtadest ja ettepanekutest seadusandjale.<\/p>\n
I. Tagasivaade Eesti kohtus\u00fcsteemile 2025. aastal<\/p>\n
Esmalt kinnitan, et vaatamata halvenevale statistikale, kriitilistele kirjutistele ja vaidlustele toimib kohtus\u00fcsteem j\u00e4tkuvalt \u00fcldiselt korrakohaselt: tagatud on s\u00f5ltumatu ja erapooletu \u00f5igusem\u00f5istmine ning kohtuasjade lahendamine v\u00e4hemalt enamasti ka m\u00f5istliku aja jooksul.<\/p>\n
Kahjuks on aga kohtus\u00fcsteemi t\u00f5husus j\u00e4tkuvalt languses ja menetlusajad pikenemas ja selle suundumuse peatamiseks on vaja teha keerulisi valikuid nii s\u00fcsteemi sees kui ka seadusandjal.<\/p>\n
1.1. Kohtuasjade arv ja kohtumenetluse kiirus<\/p>\n
Kohtuasjade arv on 2025. aastal p\u00e4rast pikemat stabiilset perioodi hakanud \u00fcldiselt kasvama, st kohtus\u00fcsteemi koormus on t\u00f5usmas.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud aastal laekus kohtutele 6,5 protsenti rohkem tsiviilasju kui 2024. aastal. Ka kriminaal- ja v\u00e4\u00e4rteoasjade arv on p\u00e4rast pikaajalist langust p\u00f6\u00f6rdunud t\u00f5usuks, kriminaalasjade juurdekasv oli 6,3 protsenti ja v\u00e4\u00e4rteoasjades 9,8 protsenti. Haldusasjade arv kasvab juba mitmendat aastat j\u00e4rjest. 2025. aastal laekus halduskohtutesse 1,7 protsenti rohkem asju kui aasta varem ning v\u00f5rreldes 2019. aastaga on haldusasjade arv kasvanud koguni 35,9 protsenti.<\/p>\n
Kasv on ka ringkonnakohtu menetluses. 2025. aastal laekus ringkonnakohtutesse 4,6 protsenti rohkem tsiviilasju, k\u00fcmme protsenti enam kriminaalmenetluse asju ja 8,1 protsenti rohkem v\u00e4\u00e4rteoasju. Ainsana v\u00e4henes ringkonnakohtus haldusasjade arv (3,7 protsenti v\u00e4hem kui 2024. aastal), kuid 2019. aastaga v\u00f5rreldes on nende asjade arv kasvanud siiski 58 protsenti. Ringkonnakohtutes vaadati l\u00e4bi 4,8 protsenti maakohtutes lahendatud tsiviilasjadest, 11,6 protsenti kriminaalmenetluse asjadest ja koguni 38,9 protsenti haldusasjadest.<\/p>\n
Riigikohtule saabunud menetlustaotluste arv on v\u00f5rreldes eelneva aastaga suurenenud neli protsenti. Kui tsiviilkolleegiumis v\u00e4henes sisse tulnud asjade arv seitse protsenti, siis haldus- ja kriminaalkolleegiumile esitatud taotluste arv on aastaga suurenenud m\u00f5lema puhul koguni k\u00fcmme protsenti.<\/p>\n
“S\u00fc\u00fcteoasju ja haldusasju lahendasid esimese astme kohtud v\u00e4hem kui 2024. aastal (haldusasju isegi 6,6 protsenti v\u00e4hem).”<\/p>\n
Kohtute j\u00f5udlus asjade lahendamisel (ehk sisse tulnud ja lahendatud asjade suhe) on \u00fcldiselt negatiivne ja langustrendis ning asjad seega kuhjumas. Tsiviilasjades on j\u00f5udlus maakohtutes 92 protsenti, kuid samas suutsid maakohtud 2025. aastal lahendada veidi rohkem tsiviilasju kui 2024. aastal. S\u00fc\u00fcteoasju ja haldusasju lahendasid esimese astme kohtud v\u00e4hem kui 2024. aastal (haldusasju isegi 6,6 protsenti v\u00e4hem).<\/p>\n
Ringkonnakohtutes suudeti lahendada 6,3 protsenti rohkem s\u00fc\u00fcteoasju ja 3,6 protsenti enam haldusasju, kuid 1,7 protsenti v\u00e4hem tsiviilasju. Riigikohus lahendas 2025. aastal 4,4 protsenti rohkem taotlusi kui 2024. aastal. 2025. aastal v\u00f5eti k\u00f5igist menetlustaotlustest riigikohtu menetlusse k\u00fcmme protsenti. P\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalve menetluses vaadati l\u00e4bi rekordilised 81 kohtuasja.<\/p>\n
Menetlust\u00e4htajad on pikenemas tsiviilasjade lahendamisel maakohtutes ja seda juba kuuendat aastat j\u00e4rjest, ulatudes 2025. aastal 129 p\u00e4evani. Sisuliselt (st mitte tagaselja) lahendatud hagiasjade keskmine menetlusaeg on aastaga pikenenud 372 p\u00e4evalt 385-le, Harju Maakohtus tuleb lahendust oodata koguni 413 p\u00e4eva.<\/p>\n
\u00d5nneks on haldusasjade lahendamise keskmine menetlusaeg 2025. aastal 2024. aastaga v\u00f5rreldes v\u00e4henenud 154 p\u00e4evalt 142-le. T\u00f5si, sisuliselt lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg v\u00e4henes aastaga vaid \u00fche p\u00e4eva (314-lt 313-le). Samuti on l\u00fchenenud kriminaalmenetluse \u00fcldmenetluste keskmine menetlusaeg aastaga 297 p\u00e4evalt 263-le. Ka apellatsioonimenetluses lahendatud tsiviilasjade ja kriminaalasjade keskmine menetlusaeg l\u00fchenes aastaga veidi, tsiviilasjade puhul 249 p\u00e4evalt 243-le ja kriminaalasjade puhul 90 p\u00e4evalt 72-le.<\/p>\n
Oluline halvenemine on aga toimunud haldusasjade apellatsioonkaebuste keskmises menetlusajas, mis on pikenenud aastaga 322 p\u00e4evalt 399 p\u00e4evale. Tallinna ringkonnakohtus tuleb oodata apellatsioonkaebuse lahendamist keskmiselt koguni 453 p\u00e4eva. Asjade menetlemine eelmenetluses on riigikohtus \u00fche p\u00e4eva v\u00f5rra kiirenenud (2025. aastal 53 p\u00e4eva).<\/p>\n
V\u00f5ib m\u00e4rkida, et 2025. aastal lahendati kirjalikult 82,5 protsenti tsiviilasjadest ja 88,2 protsenti haldusasjadest.<\/p>\n
1.2. Kohtunikkonnast<\/p>\n
Kohtuniku ametikohti on 249 (koos ajutiste kohtunikukohtade ja ajutise erisusega 256), millest on t\u00e4idetud 239. Mehi on ametis 74 ja naisi 165 (vastavalt 31 protsenti ja 69 protsenti). Praegustest kohtunikest pea pooled (114) on asunud ametisse viimasel k\u00fcmnel aastal (2016\u20132025). Ametis olevate kohtunike keskmine vanus on 48,7 aastat. Kohtunikkonna p\u00f5lvkonnavahetus j\u00e4tkub. Ametis on 16 pensioni\u00f5igusega kohtunikku, kellest kaks siirdub teadaolevalt pensionile 2026. aasta jooksul. 2031. aasta l\u00f5puni tekib pensionile j\u00e4\u00e4mise \u00f5igus veel 34 kohtunikul, kellest kaks on avaldanud soovi pensionile j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
2025. aastal kuulutati v\u00e4lja kaks konkurssi kolmele kohtunikukohale, millele kandideeris kokku kuus inimest. 2026. aasta alguses kuulutas minister v\u00e4lja konkursid 15 kohtunikukohale, kuhu kandidaate paraku nappis.<\/p>\n
Kohtunikueksam oli v\u00f5rreldes eelmise aastaga m\u00f5nev\u00f5rra edukam. Kui 2024. aastal soovis eksamit sooritada 13 inimest, kuid kahjuks ei saavutanud keegi positiivset tulemust, siis 2025. aastal esitas avalduse 18 kandidaati, kellest viis sooritasid ka eksami edukalt.<\/p>\n
Riigikohtusse laekus 2025. aastal 132 avaldust, milles v\u00e4ljendati rahulolematust kohtunike tegevuse v\u00f5i kohtulahendiga. Nendest 46 saab pidada taotluseks algatada distsiplinaarasi. Esimese ja teise astme kohtute esimeestele laekus selliseid taotlusi kokku 196, millest enam kui pooltes v\u00e4ljendati rahulolematust menetluse kestusega.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud aastal tunnistati distsiplinaarkorras s\u00fc\u00fcdi kaks kohtunikku, \u00fcks menetluse venimises ning teine erinevates v\u00e4\u00e4ritutes tegudes ja kohustuste rikkumises. Mitmel juhul tuli m\u00f6\u00f6nda probleemi, kuid kohtunikuga vestlemise j\u00e4rel anti talle v\u00f5imalus end parandada ega algatatud distsiplinaarasja.<\/p>\n
1.3. Kohtus\u00fcsteemi usaldusv\u00e4\u00e4rsus ja meediasuhtlus<\/p>\n
Kohtus\u00fcsteemi usaldusv\u00e4\u00e4rsus on Turu-uuringu AS uuringu kohaselt langenud teist aastat j\u00e4rjest, 2024. aasta 65 protsendilt 2025. aastal 62 protsendile, mis, olles iseenesest k\u00f5rge, on ometi langenud viimase seitsme aasta madalaimale tasemele. Selle taga v\u00f5ib olla nii \u00fcldine menetlusaja pikenemine kui ka avalikkuse negatiivne t\u00e4helepanu mitme kohtuasja suhtes. Oma osa v\u00f5ib selles olla ka avalikkuse ette tulnud kohtus\u00fcsteemisisestel vaidlustel ja kohtureformiga seotud vastuoludel.<\/p>\n
Oleme j\u00e4tkanud kohtumenetlustest ja kohtutest avatumat kirjutamist ning lahendite tutvustamist. Riigikohtus oleme j\u00e4tkanud \u00fclekandeid avalikest istungitest. Kohtus\u00fcsteem on teinud kampaaniaid inimeste teadlikkuse t\u00f5stmiseks, nt tarbijakrediidiga seotud riskidest.<\/p>\n
1.4. Kohtus\u00fcsteem rahvusvahelises v\u00f5rdluses<\/p>\n
Justice Scoreboard 2025<\/p>\n
Euroopa Komisjoni avaldatud viimase \u00f5igusem\u00f5istmise v\u00f5rdlustabeli “The EU Justice Scoreboard”1 j\u00e4rgi oleme (2023. aasta andmeil) hagiga tsiviilasjade lahendamisaja p\u00f5hjal kolme kohtuastme keskmisena viiendal kohal. Veel 2018. aastal oli aga Eesti Austria j\u00e4rel teisel kohal.<\/p>\n
Silmatorkav on olnud viimastel aastatel menetluse kiiruse langus esimeses kohtuastmes: 2018. aasta andmeil olid Eesti kohtud tsiviilasjade lahendamisel kiiruselt viiendal kohal ja 2023. aasta \u00fcheksandal kohal. Seevastu haldusasjade lahendamise kiiruses on Eesti kohtute positsioon viimastel aastatel veidi paranenud.<\/p>\n
Kolme kohtuastme v\u00f5rdluses oli Eesti 2023. aastal Rootsi ja Bulgaaria j\u00e4rel kolmas, esimese kohtuastme tulemuste poolest asusid Eesti halduskohtud viimati kuuendal kohal. R\u00f5hutan, et need arvutused on tehtud meile v\u00f5rdlemisi headele 2023. aasta andmetele tuginedes. Karta v\u00f5ib, et 2024. aasta ja 2025. aasta andmete alusel langeme tabelites j\u00f5udsalt.<\/p>\n
V\u00f5rdlusmomente Norra ja Iirimaa kohtus\u00fcsteemiga<\/p>\n
Vahel on hea omaenda probleemide m\u00f5istmiseks ja neile lahenduste otsimiseks tabelite k\u00f5rval vaadata, mis toimub mujal. Silmiavav oli Norra ja Iirimaa kohtute k\u00fclastus, mille m\u00f5lema kohta on avaldatud ka kokkuv\u00f5te.2<\/p>\n
Esiteks sai t\u00f5sise hoobi meie kuvand oma kohtus\u00fcsteemi t\u00f5hususest. Iga Eesti elanik panustab aastas oma kohtus\u00fcsteemi \u00fclalpidamisse ca 53 eurot, iga Iirimaa elanik aga vaid ca 36,5 eurot ehk enam kui 1\/3 v\u00e4hem Eesti elanikust.<\/p>\n
Iirimaa on SKP j\u00e4rgi aga Eestist oluliselt (v\u00e4hemalt kaks korda) rikkam. Iirimaal elab 5,4 miljonit inimest ning 2025. aasta l\u00f5pu seisuga oli kohtus\u00fcsteemis kokku vaid 193 kohtunikku, ehk \u00fcks kohtunik 28 000 inimese kohta. Samal ajal kui Eestis on 1,3 miljoni inimese kohta 250 kohtunikku, s.o \u00fcks kohtunik 5200 inimese kohta, ehk suhtarvuna \u00fcle viie korra rohkem kui Iirimaal.<\/p>\n
Seejuures kirjutavad Iiri kohtunikud kohtulahendeid p\u00f5him\u00f5tteliselt ise, abilisi on neil vaid tehnilisteks \u00fclesanneteks ja oluliselt v\u00e4hem Eestist. Lisaks on kohtunikul t\u00f6\u00f6d Eesti kohtunikust enam, kuna ka v\u00e4\u00e4rteomenetlus toimub kohtu kaudu.<\/p>\n
“Iiri kohtus suudetakse kokkuleppel lahendada v\u00e4idetavalt umbes 80 protsenti tsiviilasjadest.”<\/p>\n
Subjektiivse mulje j\u00e4rgi oli Norra kohtus\u00fcsteemi t\u00f5hususe alustalaks kohtuniku k\u00e4es olevate asjade suhteliselt v\u00e4ike arv, nende lahendamisele keskendumise v\u00f5imalikkus ja lepituse suur osakaal. Norras lahendatakse oluline osa v\u00e4iksematest asjadest riigi toel kohtueelsetes organites, kus saadakse kokkuleppele ca 80 protsendil asjades. Kohtusse j\u00f5udnud tsiviilasjadest suudetakse lepitada pooled umbes kolmandikul juhtudest. Iiri kohtus suudetakse kokkuleppel lahendada v\u00e4idetavalt umbes 80 protsenti tsiviilasjadest.<\/p>\n
M\u00f5lemas riigis on esimese astme kohtu menetluse kese erinevalt meist suuline istung. Istungeid ei protokollita. Esimese astme kohus toimib aga lihtsamates asjades p\u00f5him\u00f5tteliselt elavas j\u00e4rjekorras n-\u00f6 istungikonveierina, kus asi arutatakse ja lahendatakse ka viie minutiga, st p\u00e4evas v\u00f5ib kohtunik lahendada v\u00e4idetavalt kuni 140 asja.<\/p>\n
Iiri kohtumenetluse kiiruse ja t\u00f5hususe \u00fcks alustala on kindlasti ka see, et esimese astme kohus ei tee lihtsates asjades kirjalikke lahendeid. Lahendit p\u00f5hjendatakse menetlusosalisele l\u00fchidalt ja suuliselt sealsamas.<\/p>\n
Kohtunikud teenivad m\u00f5lemas riigis Eesti kolleegidest rohkem. Kohtunikukarj\u00e4\u00e4r on teiseks karj\u00e4\u00e4riks juba kogenud juristidele, eelk\u00f5ige advokaatidele. Kohtunikukonkursid on suure huviliste arvuga. Oluliseks motivaatoriks on kohtuniku eripension. Kummaski riigis ei tegele kohtunikud juhtimis\u00fclesannetega, vaid p\u00fchenduvad t\u00e4ielikult \u00f5igusem\u00f5istmisele.3<\/p>\n
M\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rib, et kohtumajad olid nii Iirimaal kui ka Norras silma j\u00e4rgi \u00fcldiselt meist viletsamas seisus, suuresti vanad ja v\u00e4sinud nagu ka tehnika neis. Seda piinlikum on tunnistada, et vanas kulunud kohtumajas n\u00e4iliselt arhailise kohtuistungiga saab asju lahendada m\u00e4rksa t\u00f5husamalt kui meie uhkes tulede ja viledega digimenetluses.<\/p>\n
1.5. Riigikohtu tegevus seaduste kohaldamisel<\/p>\n
Esimest korda avalikustame koos parlamendiettekandega riigikohtu aastaraamatu, kus on toodud \u00fclevaade meie tegevusest, olulisematest kohtulahenditest, asjade lahendamise k\u00e4igus ilmnenud probleemidest ja ettepanekutest seadusandjale.4 Teen v\u00e4ikese kokkuv\u00f5tte olulisemast.<\/p>\n
P\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalve asjad<\/p>\n
\u00dcldkogu tunnistas p\u00f5hiseadusega vastuolus olevaks t\u00f6\u00f6tuskindlustuse seaduse osas, milles see v\u00f5imaldas m\u00e4\u00e4rata v\u00e4iksema t\u00f6\u00f6tuskindlustush\u00fcvitise p\u00f5hjusel, et kindlustatu teenis vanemapuhkuse ajal tasu, millelt peeti kinni t\u00f6\u00f6tuskindlustusmakse.5<\/p>\n
P\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalve kolleegium tunnistas \u00f5iguskantsleri taotlusel p\u00f5hiseaduse vastaseks Tallinna linnavolikogu m\u00e4\u00e4ruse s\u00e4tte, millega reguleeriti linna ja kinnisvaraarendajate vahel lepingu s\u00f5lmimist.6<\/p>\n
Kohtute algatusel tunnistati p\u00f5hiseaduse vastaseks s\u00e4tted, mis v\u00e4listasid v\u00e4lismaalase \u00f5iguse viisaotsust kohtus vaidlustada,7 kalap\u00fc\u00fcgi\u00f5iguse kolmanda isiku rikkumiste alusel piiramist8 ja veterinaarravimi m\u00fc\u00fcgiloa haldamise aastatasu volitusnormita kehtestamist.9<\/p>\n
Rekordilised 60 kaebust puudutasid kohalike omavalitsuste volikogude valimist v\u00f5i olid muul viisil loetavad valimiskaebusteks, mida tuleb lahendada erakordselt kiiresti. Kaebajateks olid enamasti aga \u00fched ja samad isikud.<\/p>\n
Valimiskaebused puudutasid p\u00f5hiliselt elektroonilise h\u00e4\u00e4letamise \u00f5igusp\u00e4rasust, valimiste vaatlemist, riigi valimisteenistuse toiminguid, vabariigi valimiskomisjoni (VVK) koosolekute korraldust, valimisliitude ja kandidaatide registreerimist, kandidaatide elukoha andmete \u00f5igsust ja volikogusse asendusliikmete m\u00e4\u00e4ramist.<\/p>\n
Enamik kaebustest j\u00e4i rahuldamata v\u00f5i l\u00e4bi vaatamata, kuid riigikohus leidis kehtivas \u00f5iguses ka puuduj\u00e4\u00e4ke ja vastuolusid (vt allpool). \u00dche VVK koosoleku avalikkust ja salvestamist puudutava kohtuasja lahendamine anti \u00fcle ka riigikohtu \u00fcldkogule, kes kaebuse ka osaliselt rahuldas.<\/p>\n
K\u00f5ik 2025. aastal esitatud kaheksa individuaalkaebust j\u00e4id rahuldamata.<\/p>\n
Kohalikud omavalitsused (KOV) on asunud \u00fcha aktiivsemalt riigikohtusse p\u00f6\u00f6rduma. K\u00f5ik 2025. aastal esitatud neli taotlust puudutasid olulisi k\u00fcsimusi, nagu muude kui Eesti kodanike valimis\u00f5igus,10 rahvastikuregistri andmete kontroll,11 halduslepingu s\u00f5lmimine taristu rajamiseks12 ja tulumaksu \u00fcmberjaotamine KOV-ide vahel13. Ehkki kaebused j\u00e4id l\u00f5ppastmes rahuldamata, selgitas riigikohus taotlustes t\u00f5statatud probleeme.<\/p>\n
Tsiviilasjad<\/p>\n
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi laiemas fookuses oli 2025. aastal j\u00e4tkuvalt tarbijakrediit, kuna laenude ja j\u00e4relmaksude andmisel ei kontrollita piisavalt laenusaaja maksev\u00f5imet v\u00f5i antakse neid liigkasuv\u00f5tjalikel tingimustel.<\/p>\n
J\u00e4tkuvalt on tsiviilkolleegium lahendanud mitmeid korteriomandiga seotud vaidlusi, mh kulutuste h\u00fcvitamist maja remondit\u00f6\u00f6de eest,14 korteri\u00fchistu vahendusel korteriomanike n\u00f5uete esitamist ehitaja vastu15 ja kortermajas lokaalk\u00fcttelt kaugk\u00fcttele \u00fcleminekut.16 Selgitati ka kinnisasjale juurdep\u00e4\u00e4su tasu puudutavaid k\u00fcsimusi.17<\/p>\n
Hulgaliselt j\u00f5udis riigikohtusse lapsevanemate vahelisi vaidlusi lapse hooldus\u00f5iguse v\u00f5i suhtluskorra \u00fcle, neis selgitati mh kohtulahendite t\u00e4itmist.18 Samuti on hulgaliselt elatisvaidlusi, mille lahendamisel selgitati mh suhtluskorra ja selle t\u00e4itmise t\u00e4hendust elatisn\u00f5udele.19<\/p>\n
Lisaks selgitati mh liisitud auto varastamisest tulenevaid \u00f5igussuhteid20 ja eluaseme veekahjustuste kindlustusandja poolt h\u00fcvitamise p\u00f5him\u00f5tteid.21<\/p>\n
Kohtumenetluse reegleid selgitati mh esialgse \u00f5iguskaitse andmise22 ja apellatsioonkaebuse esitamise t\u00e4htaja \u00fcletamise tagaj\u00e4rgede puhul23, samuti omandi raha vastu \u00fcleandmise kohtulahendite tegemist ja t\u00e4itmist.24<\/p>\n
S\u00fc\u00fcteoasjad<\/p>\n
2025. aastal tegi riigikohus mitu lahendit ametialastes- ja korruptsiooniasjades, mis said ka avalikku t\u00e4helepanu. \u00dcheks kaalukamaks lahendiks oli \u00fcldkogu otsus vallavanema vastutuse kohta vallale kahju tekitamise eest.25<\/p>\n
Lisaks anal\u00fc\u00fcsis kriminaalkolleegium ametnike poliitilistel p\u00f5hjustel ja koos nn kuldse k\u00e4epigistusega v\u00e4ljavahetamise \u00f5igusp\u00e4rasust26, \u00f5igusn\u00f5ustaja vastutust toimingupiirangu rikkumise eest,27 samuti ametiisiku m\u00f5istet ja m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemise kokkuleppe sisu.28<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5tet, et karistusnormi ei tohi laiendavalt t\u00f5lgendada, illustreerib otsus kriminaalasjas, kus tervishoiuteenuse tegevusloata osutamises s\u00fc\u00fcdistati inimest, kes andis soovijaile tasu eest kasutada vabasurma v\u00f5imaldavat seadet.29<\/p>\n
Mitmed 2025. aastal lahenduse saanud uuemad teemap\u00fcstitused saab kokku v\u00f5tta m\u00e4rks\u00f5naga piiri\u00fclesus. Kriminaalkolleegium hindas n\u00e4iteks v\u00e4lisriigist saadud t\u00f5endi lubatavust kriminaalmenetluses30, aga ka rahvusvahelise kuriteo toetamist ja \u00f5igustamist.31<\/p>\n
K\u00fcberruumi puutuvalt leiti, et avalikku korda karistusseadustiku m\u00f5ttes ei saa sotsiaalmeedias rikkuda,32 k\u00fcll on karistatav aga sotsiaalmeedia vahendusel s\u00fcmboli keelatud viisil avalik eksponeerimine. Kuna kutsesaladuse kaitse reeglid s\u00fc\u00fcteomenetluses on reguleeritud l\u00fcnklikult, selgitati ka j\u00e4litustoimingu k\u00e4igus kaitsja ja kliendi k\u00f5nede pealtkuulamisega seonduvat.33<\/p>\n
Menetlus\u00f5igusest k\u00e4sitleti nii kannatanu v\u00f5imaliku valem\u00e4lestuse v\u00f5i m\u00e4luvea teemat34 kui ka \u00fctlustele hinnangu andmise muutmist apellatsioonimenetluses.35<\/p>\n
L\u00f5petuseks saab viidata suundumusele esitada kaebus s\u00fc\u00fcteomenetluses tekitatud kahju h\u00fcvitamise taotluste lahendamise peale (nt seoses h\u00fcvitise suurusega, h\u00fcvitise v\u00e4lja m\u00f5istmata j\u00e4tmisega v\u00f5i taotluse esitamise t\u00e4htajaga).36<\/p>\n
Haldusasjad<\/p>\n
Viimase kolme aasta jooksul on riigikohtule haldusasjades esitatud kaebuste hulk suurenenud enam kui 50 protsendi v\u00f5rra. Sellele annavad tubli panuse kinnipeetavad, kellel on n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalik esitada kohtutele avaldusi elektrooniliselt. Siiski on numbrite kasv tuntav pea k\u00f5igis haldus\u00f5iguse valdkondades. Halduskolleegiumi t\u00f6\u00f6s torkavad praegu silma keskkonnavaidlused, r\u00e4ndek\u00fcsimused ja sotsiaalkaitse.<\/p>\n
Enim avalikku t\u00e4helepanu sai otsus L\u00e4\u00e4neranna koolireformi kohta.37 S\u00f5da on toonud juurde vaidlusi, mis puudutavad Venemaalt Eestisse saabunud inimeste varjupaigataotlusi.38 K\u00e4sitleti ka isikute \u00e4rakuulamist haldusmenetluses,39 isiku digitaalset suhtlust riigiga40 ja eksitamist ametiasutuse poolt.41 Selgitati halduskonfiskeerimist42 ja j\u00e4litustoiminguga kogutud t\u00f5endite kasutamist.43<\/p>\n
Olulise osa haldusasjadest moodustavad vaidlused ruumiliste planeeringute \u00fcle.44 Selgitati ka h\u00fcdroelektrijaamale tegevusloa andmist45 ja paisule kalap\u00e4\u00e4su rajamist,46 samuti t\u00f6\u00f6v\u00f5imetoetuse m\u00e4\u00e4ramist,47 kahju h\u00fcvitamist, kui prokuratuur on avaldanud eba\u00f5igeid isikuandmeid48, ja advokatuuri aukohtumenetluses esitatud selgitustega tutvumist.49<\/p>\n
1.6. Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtus (EIK) Eestiga seotud kaebuste lahendamine<\/p>\n
2025. aastal esitati EIK-i Eesti vastu 104 kaebust (2024. aastal 97). See teeb koguni 0,76 kaebust 10 000 elaniku kohta, kui Euroopa N\u00f5ukogu liikmesriikide keskmine oli 0,38.\u00a0<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud aastal menetles EIK 101 Eestit puudutavat kaebust, millest 96 tunnistati vastuv\u00f5etamatuks v\u00f5i kustutati nimistust. Kohus langetas kolm otsust (viie kaebuse kohta), millest \u00fches (vanglas suitsetamise keeld) tuvastas Euroopa inim\u00f5iguste konventsiooni rikkumise (Vainik jt vs. Eesti nr 17982\/21<\/a>). Viidatud lahend ei ole j\u00f5ustunud, see saadeti l\u00e4bivaatamiseks EIK suurkotta.<\/p>\n Eesti ei s\u00f5lminud sarnaselt 2024. aastaga 2025. aastal kaebajatega \u00fchtegi s\u00f5bralikku kokkulepet.<\/p>\n 1. jaanuari 2026. aasta seisuga oli EIK-s pooleli 27 Eestiga seotud asja.<\/p>\n 1.7. Eesti kohtutest Euroopa Kohtule (EK) esitatud eelotsusetaotlused<\/p>\n 2025. aastal tegi EK Eesti kohtutest tulnud taotluste alusel eelotsused viies asjas, mis puudutasid sularahasumma v\u00e4\u00e4rtuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramist,50 vaktsineerimiskohustust,51 hundijahi k\u00fcttimismahte,52 lindude pesitsusrahu53 ja kohtualluvuse kokkuleppe kehtivust54.<\/p>\n 2025. aastal esitasid Eesti kohtud EK-le \u00fche eelotsusetaotluse. 1. aprilli 2026. aasta seisuga oli pooleli menetlus neljas asjas<\/a>, mis puudutavad telekommunikatsiooniteenuste v\u00f5rkude turvalistust, Euroopa Parlamendi valimistel osalemiseks tasutava kautsjoni suurust, isikuandmete v\u00f5imalikku t\u00f6\u00f6tlemist rahapesu andmeb\u00fcroos ja k\u00e4ibemaksu.<\/p>\n II. Kohtus\u00fcsteemi murekohad ja v\u00e4ljakutsed<\/p>\n Aeg on keeruline ja pingeline. Menetlused venivad, lisandub \u00fcha rohkem kaebusi kohtunike peale. Meie kohtunik on tihti v\u00e4sinud ja stressis. Midagi on vaja muuta, kui tahame ka edaspidi motiveeritud kohtunikku ja t\u00f5husat \u00f5igusem\u00f5istmist.<\/p>\n J\u00f5udluse halvenemise kohtus\u00fcsteemiv\u00e4lised p\u00f5hjused<\/p>\n Kohtute j\u00f5udluse j\u00e4tkuval v\u00e4henemisel on lisaks asjade arvu kasvule kindlasti ka muid objektiivseid p\u00f5hjuseid. Ei saa eitada, et kohtuasjad on l\u00e4inud v\u00e4hemalt osas valdkondades mahukamaks ja keerulisemaks ning k\u00f5rgemad kohtud on muutunud menetluskvaliteedi suhtes n\u00f5udlikumaks (nt tarbijakrediidi massasjad tsiviilkohtumenetluses).<\/p>\n Menetlusreeglid seadustes on kohati liiga j\u00e4igad ja b\u00fcrokraatlikud. Samuti on kohtus\u00fcsteemile ulatuslikku m\u00f5ju avaldanud p\u00f5lvkonnavahetusest tingitud asjade eba\u00fchtlane jaotus ja uue p\u00f5lvkonna m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4iksem j\u00f5udlus. Kohtunikukohad on olnud pikka aega t\u00e4itmata ning raske on leida kvalifitseeritud tugipersonali.<\/p>\n Negatiivselt on kohtus\u00fcsteemile ja kohtunike motivatsioonile m\u00f5junud nii ebaselgus s\u00fcsteemi tuleviku osas, eelarve k\u00e4rpimine kui ka palkade indekseerimise j\u00e4tkuv pidurdamine vastuolus varasemate lubadustega. Eesti kohtuv\u00f5imu \u00fche s\u00fcmboli, Tallinna P\u00e4rnu mnt kohtumaja l\u00e4bim\u00f5tlemata m\u00fc\u00fcgim\u00f5tte v\u00e4ljak\u00e4imine on kohtunikkonnas tekitanud tugevat resonantsi.<\/p>\n Probleemid ja erimeelsused kohtus\u00fcsteemis<\/p>\n S\u00fcgavamaks mureks on baasusalduse kohatine nappimine riigi ja kohtunike vahel, samuti s\u00fcsteemis endas. Selle v\u00e4ljenduseks on mh usaldamatus kohtujuhtide suhtes ning soov k\u00f5iki asju kollektiivselt otsustada. Muret teevad armastus \u00fcha enamate ja detailsemate reeglite vastu ning olemasolevasse kohtukorraldusse ja menetlusse klammerdumine. Kohati ei soovi me tunnistada, et olukord kohtus\u00fcsteemis ei ole hea, probleemiks on v\u00e4hene solidaarsus s\u00fcsteemi sees ja probleemide n\u00e4gemine vaid kohalikult tasandilt l\u00e4htudes.<\/p>\n Nii avalikkuse kui ka poliitikute ette on j\u00f5udnud kohtunikkonnas lahvatanud erimeelsused s\u00fcsteemi reformimisel.55 Otsustajaid on see tabanud arusaamatusena ja v\u00f5etud on ka hoiak, et kohtunikkond v\u00f5iks esmalt ise kokkuleppele j\u00f5uda. Selline hoiak ei aita meid aga edasi, kuna osa inimesi ongi h\u00e4\u00e4lekalt igas s\u00fcsteemis muutuste vastu. Tuleb olla valmis parema tuleviku nimel tegema ka valulisi ja ebapopulaarseid valikuid.<\/p>\n Kohtureformi kommunikatsioon kohtunikkonna sees on osutunud l\u00e4bikukkumiseks, nii et alguses positiivse ettevaatlikkusega vastu v\u00f5etud kohtute liitmise \u00f5ige ja vajalik m\u00f5te suudeti aastaga v\u00e4ikese, kuid h\u00e4\u00e4leka vastalise grupi aktiivse tegutsemise toel p\u00f6\u00f6rata s\u00fcsteemi enamuse vastuseisuks suuremale osale muudatustele.<\/p>\n Rohkem pidanuks ette valmistama, selgitama, hirme maandama, aga taustal tiksus paraku ka aeg, mis seadusandlikuks initsiatiiviks hakkas kokku kuivama. \u00dckskord tuleb see aga nagunii \u00e4ra teha.<\/p>\n Iiri kogemus kinnitab, et \u00fchtne esimese astme kohus on \u00f5ige tee. Kui vaja, ei peaks kartma ka p\u00f5hiseaduse muutmise avamist kohtus\u00fcsteemi reformimiseks ja t\u00f5hustamiseks, seda on asjatundjate kogu pakkunud juba varemgi.56<\/p>\n Kohtus\u00fcsteemi v\u00e4ljakutsed edasiseks<\/p>\n Kohtute t\u00f6\u00f6korraldus tuleb kaasaegsete organisatsioonide eeskujul muuta rohkem meeskonnap\u00f5hiseks ning senise “kohtunik \u2013 personaalne kohtujurist \u2013 personaalne sekret\u00e4r” j\u00e4iga t\u00f6\u00f6korraldusmudeli asemel juurutada suuremad menetlusgrupid parema t\u00f6\u00f6jaotuse p\u00f5him\u00f5ttel.<\/p>\n S\u00fcsteemselt tuleb tegeleda kohtumajade paiknemise ja sulgemise k\u00fcsimusega. Tallinna P\u00e4rnu maantee kohtumaja ootab selgeid otsuseid.<\/p>\n Kohtumenetluse ja -s\u00fcsteemi t\u00f5hustamise \u00fcheks v\u00f5tmek\u00fcsimuseks on uuel tasemel digiteerimine ja tehisintellekti kasutuselev\u00f5tt kohtusse p\u00f6\u00f6rdumise t\u00f5hustamiseks ning lihtsamakoelise masst\u00f6\u00f6 tegemiseks kohtus ja menetluste sujuvuse tagamiseks. Oleme k\u00e4ivitanud uue meeskonnaga ka t\u00f6\u00f6d, millest loodame v\u00e4ga palju.<\/p>\n Loomulikult tuleb t\u00e4ita kohtunikukohad. K\u00fcll aga tuleks \u00fchtlasi panna paika pikaajaline personalipoliitika, millest n\u00e4htuks, millised on s\u00fcsteemi personalivajadused ja plaanid kohtunikukohtade t\u00e4itmiseks, et see ei k\u00e4iks vahel nagu orkaanilainetena. Liigume selles suunas, et kohtunikukohtade raha saaks baasfinantseerimise osana s\u00fcsteemi h\u00fcvanguks ja asjade lahendamiseks tervikuna kasutada ka siis, kui kohtunikukohti ei ole t\u00e4idetud.<\/p>\n Kohtunikuamet ja t\u00f6\u00f6korraldus, -koormus ja -keskkond tuleb muuta kandidaatide silmis kaasaegseks, m\u00f5istlikuks, atraktiivseks ja arendavaks. Tegelda tuleb kohtunikku motiveeriva karj\u00e4\u00e4rimudeliga, mh kaaluda kauem ja h\u00e4sti tehtud t\u00f6\u00f6 t\u00e4iendavat tasustamist ja lisamotivaatoreid.<\/p>\n Suur katsumus saab olema uue kohtuhaldusmudeli rakendamine. Kohtunikkonnale t\u00e4hendab see ennek\u00f5ike kohustusi ja vastutust. Suure t\u00f5en\u00e4osusega muudab uus haldusmudel kohtute haldamise riigile kulukamaks.<\/p>\n Otsustusmehhanism ei tohi mitmepealises kohtus\u00fcsteemis viia sinna, et l\u00f5ppastmes veeretataks vastutust \u00fcksteisele ja olulised valikud j\u00e4\u00e4vadki \u00f5igel ajal tegemata. Loodame siiski parimat, eriti kuna senine haldusmudel ministeeriumi kaudu on juba viimased paar segast aastat toiminud pigem keskp\u00e4raselt. Rakenduskava hakkab piirjooni v\u00f5tma, vajalikud organid saavad mehitatud ja eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteks on esmane valmisolek olemas. Vaja oleks vaid saada riigikogult roheline tuli.<\/p>\n Raske on n\u00e4ha, kuidas me praeguse paindumatu t\u00f6\u00f6korraldusega tuleme toime ootamatu suure t\u00f6\u00f6koormuse t\u00f5usuga v\u00f5i kriisiolukorras. V\u00f5imalikuks kriisiks tuleb aga valmis olla ja seda ka harjutada: olgu olukorraks, kui t\u00f6\u00f6 m\u00f5nes kohtumajas peatub v\u00f5i massiivse elektri- ja v\u00f5rgukatkestuse t\u00f5ttu saab halvatud kohtute infos\u00fcsteem; samuti, kui pole ligip\u00e4\u00e4su seaduste tekstidele ja kohtupraktikale, kuid samas v\u00f5ib olla vajalik ka paberil ja k\u00e4sitsi teha kiireid otsuseid vahistamise, esialgse \u00f5iguskaitse vms kohta.<\/p>\n “Ka \u00fchiskonnale tagab turvatunnet keerulisel ajal harjunud s\u00fcsteemide maksimaalne edasitoimimine.”<\/p>\n Saame kasutada Ukraina kogemusi, kus s\u00e4ilitati ka s\u00f5jaolukorras p\u00f5him\u00f5tteliselt maksimaalselt kohtute senine t\u00f6\u00f6 ega loodud paralleels\u00fcsteeme. Ka \u00fchiskonnale tagab turvatunnet keerulisel ajal harjunud s\u00fcsteemide maksimaalne edasitoimimine. See on aga vaja korralikult l\u00e4bi m\u00f5elda.<\/p>\n Kohtus\u00fcsteemile on arusaamatu, miks ei ole kohtuid ja prokuratuuri arvatud koos muu sisejulgeolekus\u00fcsteemiga (nagu politsei ja vangla) v\u00e4lja riigieelarve k\u00e4rbetest. Kriisiolukorras v\u00f5ib p\u00e4rsitud kohtus\u00fcsteem saada takistuseks kogu \u00fchiskonnale.<\/p>\n R\u00fcnnakud \u00f5igusriigi ja kohtunike vastu<\/p>\n \u00d5igusriik on r\u00fcnnaku all \u00fcle maailma. Nii on n\u00e4iteks USA president Donald Trump korduvalt r\u00fcnnanud \u00fclemkohtunikke, oodates neilt t\u00e4ielikku lojaalsust. Sanktsioneeritud on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunikke nn ebas\u00f5bralike lahendite eest. Venemaa on lisaks sanktsioneerinud ka nt Leedu kohtunikke ja on vaid aja k\u00fcsimus, millal esimest Eesti kohtunikku v\u00f5idakse enda seadusliku kohtuotsuse p\u00e4rast sanktsioneerida v\u00f5i teises riigis isegi s\u00fc\u00fcdi m\u00f5ista.<\/p>\n Oleme t\u00e4nulikud Eesti valitsusele ja poliitikutele, et kohtus\u00fcsteemi suhtes on \u00fcldiselt hoitud neutraalset lugupidavat joont ega ole nende hoovustega kaasa mindud. K\u00fcll aga v\u00f5ib Eesti kohtunik vajada riigi tuge, kui v\u00e4lisriigid hakkavad teda sanktsioneerima v\u00f5i r\u00fcndama, tagamaks otsuste tegemisel s\u00f5ltumatus ja julgus.<\/p>\n Teisalt on \u00fcha enam fookusse t\u00f5usnud esmajoones sotsiaalmeedias levitatavad vaenukampaaniad kohtunike vastu isiklikult, enamasti menetlusosaliste subjektiivsete kibestunud arusaamade ajendil.<\/p>\n Kahjuks on vanden\u00f5uteooriad leidnud Eesti inimestes k\u00fcllalt viljaka pinnase ning nende levik \u00f5igusem\u00f5istmise kohta s\u00f6\u00f6b vaikselt ka inimeste usaldust kohtuv\u00f5imu ja riigi vastu tervikuna. K\u00fcsimus on selles, kuidas laimamise ja kiusamise vastu peaks astuma ning kas see on kohtunike endi asi v\u00f5i peaks sellega tegelema s\u00fcsteemselt \u00f5iguskaitseorganid ja kohtujuhid? Kiusamine v\u00f5ib kaasa tuua inimeste lahkumise kohtus\u00fcsteemist, sest nende valul\u00e4vi on erinev ja keegi ei taha meediapeksu.<\/p>\n III. Ootused seadusandjale kohtukorralduse ja kohtumenetluse t\u00f5hustamiseks<\/p>\n Ootame riigikogult kohtukorralduse ja -menetluse muudatuspaketi vastuv\u00f5tmist. Isegi kui see on lahjendatud ega lahenda kaugeltki k\u00f5iki probleeme, on see samm \u00f5iges suunas. Kohtunikkonna enamus on valmis reformidest l\u00e4bi minema, aga ootab selget kava ja kindlust pikemaks ajaks. Oluline on kohtunike motiveerimine muudatustega kaasatulemiseks, milleks saab seadusandja nii m\u00f5ndagi \u00e4ra teha, tagades esmalt kohtute kindlatel alustel p\u00fcsivama finantseerimise.<\/p>\n Kohtunikud ootavad ka palgaindeksi taastamist v\u00e4hemasti 2027. aastast. Samuti ootab kohtunikkond t\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitise taastamist kui riigipoolset kindlustust, teistes riikides tavalist v\u00f5imalust t\u00f6\u00f6andja pensionimakseteks, roteerumise toetamist ja ametikitsenduste leevendamist.<\/p>\n Kohtute juhtimise t\u00f5hustamine ja vastutuse kontsentreerimine on kogu s\u00fcsteemi huvides v\u00e4ltimatu. Kohtu esimehe otsustus\u00f5igust ja vastutust tuleb suurendada, asendades kohtu \u00fcldkogu senise otsustusp\u00e4devuse seaduses (v\u00e4hemasti osaliselt kohtunike valitud) eestseisuse p\u00fcsiva n\u00f5uandep\u00e4devusega.<\/p>\n Ajutise t\u00f6\u00f6koormuse t\u00f5usuga toimetulekuks ja t\u00e4isj\u00f5uga kohtunikuametiks valmistumiseks tuleks Iiri eeskujul luua kohtumajadega sidumata asenduskohtuniku instituut, kes saavad \u00fcle riigi asjade lahendamisel appi minna.<\/p>\n Olles varasemates ettekannetes ikka r\u00e4\u00e4kinud vajadusest kriminaalmenetlust ka seadusandlikult t\u00f5hustada, ei hakka ma seda kordama. Seni on kriminaalmenetluse reegleid parandatud vaid kosmeetiliselt, kuid loodetavasti suudab riigikogu v\u00f5tta vastu menetlust ka p\u00e4riselt t\u00f5hustava paketi. Vast aitab olukorda parandada ka rahvakohtunike institutsiooni kaotamine.<\/p>\n Loodame abi menetluskorra parandamiseks ka riigikogu menetluses olevast tsiviil- ja halduskohtumenetluse muudatuste paketist koos esitatud muudatusettepanekutega. Seniste kohati liigv\u00e4ikeste (just halduskohtumenetluses) riigil\u00f5ivude suurendamise kaudu saab piirata ebam\u00f5istlikku kohtusse p\u00f6\u00f6rdumist ja eriti edasikaevet ning tugevdada esimest kohtuastet.<\/p>\n Seadusandja v\u00f5iks kohtunikku nii menetlusviisi (st suuline v\u00f5i kirjalik menetlus) valikul kui ka menetlust\u00e4htaegade juures rohkem usaldada, mitte k\u00f5ike ette kirjutada. Iirimaa lihtmenetluse vaimus v\u00f5iks kaaluda suulist (v\u00f5i virtuaalset) konveiermenetlust lihtsamates asjades ja piirduda lahendite resolutsioonidega.<\/p>\n Menetlust\u00e4htaegade ettekirjutamine nt maksej\u00f5uetusmenetlustes on reeglina p\u00f5hjendamatu. Kohus suudab ka ise m\u00f5ista, kui ettev\u00f5tte saneerimise kiirusest v\u00f5ib s\u00f5ltuda tarneahelate kestmine v\u00f5i olulise t\u00f6\u00f6andja tegevuse j\u00e4tkamine.<\/p>\n Seadusandlikult oleks vaja selgemalt reguleerida kohtumenetluse avalikkuse p\u00f5him\u00f5tet. See h\u00f5lmab muu hulgas j\u00f5ustumata kohtulahendite avalikustamise, toimikutega tutvumise, andmepiirangute jms-ga seonduvat.<\/p>\n Lepitusmenetlus kohtumenetluse m\u00f5istliku alternatiivina ei ole t\u00f5husalt rakendunud. Kohtueelne menetlus tuleb riigi toel p\u00e4riselt k\u00e4ima l\u00fckata, ja nimelt lepitamisena, mitte kohtu kopeerimisena. Finantsvaidlused, elamuvaidlused, naabrivaidlused, perevaidlused, lapsevaidlused \u2013 Norra kogemus n\u00e4itab, et t\u00f5hus kohtuv\u00e4line menetlus v\u00f5ib kohtust eemal hoida 2\/3 potentsiaalsetest tsiviilvaidlustest.<\/p>\n Seadusandja ja t\u00e4itevv\u00f5im on lepitusmenetluse arendamisse ning toetamisse seni pigem leigelt suhtunud, kuigi just seal v\u00f5ib n\u00e4ha olulist kohtute koormuse v\u00e4hendamise vahendit. Vaja oleks selleks aga riiklikku tuge ja s\u00fcsteemset l\u00e4henemist.<\/p>\n Aasta tagasi r\u00e4\u00e4kisin vajadusest teha muudatusi p\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalve kohtumenetluse seaduses. Asjatundjate grupp ja Riigikohtu \u00fcldkogu on saanud kokku esimese paketi v\u00e4hem vaidlusi tekitanud praktilise suunitlusega muudatustest, mis peaks menetlust kaasajastama ja t\u00f5hustama. See oleks ise\u00e4ranis vajalik enne j\u00e4rjekordse valimists\u00fckli algust.<\/p>\n \u00dcha s\u00fcveneva tendentsina viimastel aastatel on riigikohus olnud korduvalt \u00fcle ujutatud kaebustest, mille seos valimistega on kauge ja mille \u00fclikiire lahendamise kohustus takistab muude asjade lahendamist ning suveperioodil ka t\u00f6\u00f6korralduse ja inimeste puhkuste planeerimist.<\/p>\n Loetud arv aktiviste ei tohiks saada v\u00f5imalust sisuliselt monopoliseerida riigi k\u00f5rgeima kohtu kallist t\u00f6\u00f6protsessi. Seega tuleb leida hoobasid obstruktsiooniliste ja kiuslike kaebuste esitamise piiramiseks ja menetluskorra t\u00f5hustamiseks. Kaugemas perspektiivis v\u00f5iks osa neist suunata halduskohtusse, kui kaebuse lahendamisest ei s\u00f5ltu valimistulemused. T\u00e4nan riigikogu p\u00f5hiseaduskomisjoni, kes on olnud n\u00f5us p\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalve t\u00f5hustamise ja edendamise temaatikaga tegelema. Asjatundjate grupp j\u00e4tkab koost\u00f6\u00f6s riigikohtuga anal\u00fc\u00fcsi keerulisemates k\u00fcsimustes ja toob ka need seej\u00e4rel riigikogu ette.<\/p>\n IV. Muud murekohad ja ettepanekud seadusandjale<\/p>\n Murekohtasid on m\u00f5istagi palju ja nende lahendamiseks ka seadusandja initsiatiiv teretulnud. Esimest korda valminud riigikohtu aastaraamatus juhivad kolleegiumid t\u00e4helepanu erinevatele probleemkohtadele ja teevad seadusandjale ettepanekuid. Siinkohal soovin t\u00e4helepanu juhtida vaid olulisemale.<\/p>\n Enne valimisi tuleks \u00fcle vaadata valimiste regulatsioon. Riigikohtu \u00fcldkogu t\u00f5i otsuses esile, et VVK koosoleku regulatsioon vajab seadusandja sekkumist, mh koosoleku avalikkuse piiramise v\u00f5imaluste ja koosoleku salvestamise v\u00f5i \u00fclekandmise tingimuste osas.57 Kui j\u00e4rgmistel valimistel otsustatakse lubada mobiilseadmega h\u00e4\u00e4letamist, tuleb tagada, et vajalikud tehnilised ja menetluslikud n\u00f5uded oleksid aegsasti paigas.58<\/p>\n Segadusi on tekitanud kandidaatide elukohaga seostuv ja valimisagitatsioon eraterritooriumil.59 Seadust oleks vaja t\u00e4psustada ka kuriteos s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud isiku kandideerimise vaatepunktist, esmajoones, kas ja millistel tingimustel v\u00e4listab h\u00e4\u00e4letamisperioodi ajal j\u00f5ustunud s\u00fc\u00fcdim\u00f5istev otsus isiku registreerimise volikogu liikmeks v\u00f5i l\u00f5petab tema volitused.60<\/p>\n P\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalve menetlusest on v\u00f5rsunud teisigi ettepanekuid seadusandjale. Erinevate toetuste etten\u00e4gemisel v\u00f5i muutmisel tuleks rohkem anal\u00fc\u00fcsida v\u00f5rdse kohtlemise p\u00f5him\u00f5tte j\u00e4rgimist. T\u00f6\u00f6tuskindlustuse seadust tuleks muuta osas, milles see v\u00f5imaldas m\u00e4\u00e4rata v\u00e4iksema t\u00f6\u00f6tuskindlustush\u00fcvitise p\u00f5hjusel, et kindlustatu teenis vanemapuhkuse ajal tasu, millelt peeti kinni t\u00f6\u00f6tuskindlustusmakse.61<\/p>\n T\u00e4psustada v\u00f5iks KOV-ide poolt eraisikutele planeerimismenetluses kohustuste panemise ulatust ja korda. Samuti tuleks muuta kalap\u00fc\u00fcgiseaduse s\u00e4tteid, mis n\u00e4evad ette p\u00fc\u00fcgiv\u00f5imaluse v\u00e4hendamise p\u00f5hjusel, et kalap\u00fc\u00fcgin\u00f5uete t\u00f5sise rikkumise eest on karistatud kolmandat isikut.62<\/p>\n Riigikohtu tsiviilkolleegiumi s\u00f5numiks seadusandjale on ennek\u00f5ike t\u00f5hustada j\u00e4relevalvet kiirlaenuandjate ja inkassofirmade tegevuse \u00fcle inimestele ebaseaduslikult laenude andmisel ja nende r\u00f6\u00f6vellikel tingimustel sissen\u00f5udmisel. Loodame abi ka riigikogule esitatud menetlusmuudatuste paketist.<\/p>\n \u00dcldise murena toodi v\u00e4lja, et seadusi tuleb muuta \u00fcksnes nii palju kui h\u00e4davajalik ning et iga seadusemuudatuse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks, koosk\u00f5lastamiseks ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiseks tuleb v\u00f5tta vajalik aeg. Kui seadusi muudetakse nii palju ja kiiresti, et \u00f5iguse rakendajad ei j\u00f5ua j\u00e4rge pidada, pole vahet, kas seadust muudeti v\u00f5i mitte.<\/p>\n Riigikohtu halduskolleegiumi s\u00f5numiks seadusandjale on esiteks palve halduskohtumenetluse t\u00f6\u00f6mahuga toimetulekuks kaasajastada riigil\u00f5ive. Lisaks tuleb ametiasutusega interneti iseteeninduskeskkonnas suhtlemisel tagada ka puudustega taotluse esitamise v\u00f5imalus.<\/p>\n “Pudelikael Tallinna ringkonnakohtus on sundinud riiki rakendama meetmeid riigikaitseliste objektidega seotud vaidluste kiirendamiseks.”<\/p>\n Kui seadusandja soov on laiendada s\u00fc\u00fcdim\u00f5istva kohtuotsuseta konfiskeerimise v\u00f5imalusi, tuleb need seaduses ka selgelt s\u00e4testada. Pudelikael Tallinna ringkonnakohtus on sundinud riiki rakendama meetmeid riigikaitseliste objektidega seotud vaidluste kiirendamiseks, m\u00f5istliku aja jooksul tuleb aga \u00e4ra lahendada ka tavakodanike ja ettev\u00f5tjate vaidlused. Igasugune eelisj\u00e4rjekord l\u00fckkab tavalised asjad veelgi kaugemale tulevikku.<\/p>\n Riigikohtu kriminaalkolleegium on \u00fcldise s\u00f5numina seadusandjale v\u00e4lja toonud, et uusi v\u00f5i \u00fcldiseid \u00f5igusm\u00f5isteid sisaldavaid karistusnorme tuleb luua targalt ning l\u00e4bim\u00f5eldult. Normi enda s\u00f5nastus, eesm\u00e4rk ja kujunemislugu peavad t\u00f5mbama v\u00f5imalikult selge piiri lubamatu (karistatava) ja lubatava (mittekaristatava) k\u00e4itumise vahele.<\/p>\n Kui seadusandja soovib karistus\u00f5iguses v\u00f5rdsustada sotsiaalmeedia keskkonda avaliku kohaga, st et karistatav oleks avaliku korra rikkumine ka veebi vahendusel, tuleb see seaduses s\u00f5naselgelt s\u00e4testada.<\/p>\n Riigikogu t\u00e4helepanu vajavad menetlustagatised advokaadi kutsesaladuse kaitseks nt pealtkuulamisel ja l\u00e4biotsimisel. Kaaluda tuleks vahistamise alternatiivide valiku mitmekesistamist. Ootame samuti juba m\u00f5nda aega menetluses oleva menetlusmuudatuste paketi vastuv\u00f5tmist, et kriminaalmenetlus muutus sujuvamaks.<\/p>\n Olen ka varem r\u00e4\u00e4kinud meie karistuspoliitika ebaj\u00e4rjekindlusest ja \u00fcksikjuhtumitele tuginevate l\u00e4bim\u00f5tlematute muudatuste tegemisest. Presidendi armuandmiskomisjoni liikmena olen t\u00e4hele pannud aastate v\u00e4ltel ebam\u00f5istlikke k\u00e4\u00e4re sarnaste tegude eest m\u00e4\u00e4ratud karistuste vahel. Lisaks on h\u00e4iriv ja \u00f5iglustunnet teravalt riivav inimelu vastu otseselt suunatud tahtlike kuritegude kohatine silmn\u00e4htavalt v\u00e4iksem sanktsioneerimine v\u00f5rreldes nn \u00fcldohtlike tegude eest m\u00e4\u00e4ratud \u00fclirangete karistustega (ka v\u00e4ikeses koguses narkootikumide omamine, ainu\u00fcksi relvade kollektsioneerimine).<\/p>\n Karistuspraktika ja normide sanktsioonim\u00e4\u00e4rad v\u00e4\u00e4riks v\u00f5rdlevat anal\u00fc\u00fcsi ning \u00fclevaatamist. Tupiktee on poliitiliselt teinekord ahvatlev \u00fclem\u00e4\u00e4rane kriminaliseerimine, eriti kui tegelikult pole prokuratuuril ja politseil ressurssi k\u00f5igega tegeleda ning tuleb teha valikuid. Loodetavasti ei m\u00f6\u00f6na seadusandja karistuskoosseisu kehtestades, et keegi sellega tegelikult tegelema ei hakkagi.<\/p>\n Kuigi on olnud arutamisi \u00f5igushariduse parandamiseks, mille juures t\u00e4nan initsiatiivi eest ka riigikogu, ei ole j\u00e4tkuvalt eeln\u00f5u \u00f5iguse \u00f5ppekavale riiklike baasn\u00f5uete kehtestamiseks ega integreeritud \u00f5igus\u00f5ppe v\u00f5imaldamiseks, mille suhtes on valdkonnas suhteline konsensus. Olen veendunud, et edasi tuleks minna ka \u00fchtse kutseeksamiga, eriti kui on n\u00e4ha, et seadusandja initsiatiivita asjad liikuda ei taha.<\/p>\n V. L\u00f5petuseks<\/p>\n M\u00f5istan, et valimiste eelne aeg on tihe ja n\u00e4rviline, kuid palun siiski leida aega v\u00e4hemasti kohtureformi ja p\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalve kohtumenetluse muudatuste seaduseks vormimiseks, et k\u00f5ik ei j\u00e4\u00e4ks taas m\u00e4\u00e4ramatuks ega tehtud suur ettevalmistav t\u00f6\u00f6 asjatuks.<\/p>\n 3 Iirimaal t\u00f6\u00f6tab edukalt riigi\u00fclene esimese astme kohus, mida juhib \u00fcks kohtu esimees. Piirkondlikes kohtumajades t\u00f6\u00f6tab enamasti vaid \u00fcks kohtunik. Nende asendamiseks ja ajutiseks t\u00f6\u00f6koormuse t\u00f5usuga toimetulekuks on 54 p\u00fcsikohtuniku k\u00f5rval seal ametis 28 movable (kohtumajata) kohtunikku (asenduskohtunikku), kes riigi kulul saadetakse eri piirkondadesse appi.<\/p>\n 36 Nt RKKKm 28.02.2025, 1-24-2094\/16<\/a> (k\u00e4erauad, kahjustunud kingad); 19.05.2025, 1-24-5971\/14<\/a> (auto asit\u00f5endina \u00e4rav\u00f5tmine); 28.11.2025, 1-24-2128\/193<\/a> (ametist lahkumine, kohtueelse menetluse andmete avaldamine) ja 19.12.2025, 1-25-1140\/10<\/a> (m\u00f5istliku menetlusaja \u00fcletamine); vt ka viidatud 1-22-3155\/132<\/a>, p 79 (ametist lahkumine ja pressikonverents).57 RK\u00dcKo 18.12.2025, 5-25-7\/29<\/a>, p-d 46\u201347.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"On aeg teha j\u00e4rjekordne \u00fclevaade kohtukorralduse, \u00f5igusem\u00f5istmise ja seaduste \u00fchetaolise kohaldamisest. Traditsiooniliselt annan esmalt \u00fclevaate kohtus\u00fcsteemi toimimisest, seej\u00e4rel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":193412,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[82446,26,27,37,33,35,34,36,10331,15243,31,32,21,13952,4080,13954,13948,13950,2859,1752,28,29,82450,19,41769,25,640,5641,82449,34325,23,24,82447,22,20,13771,670,82448,30,13953],"class_list":["post-193411","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-aastaulevaade","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-inimoiguste-kohus","tag-euroopa-kohus","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-juriidika","tag-kohalikud-omavalitsused","tag-kohtumenetlus","tag-kohtunikud","tag-kohtureform","tag-kohtususteem","tag-kohus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-menetlusaeg","tag-news","tag-oigusriik","tag-populaarseimad-lood","tag-riigikogu","tag-riigikohus","tag-ringkonnakohtud","tag-tootuskindlustuse-seadus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tsiviilasi","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vabariigi-valimiskomisjon","tag-valimised","tag-valimiskaebus","tag-viimased-uudised","tag-villu-kove"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/193411","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=193411"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/193411\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/193412"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=193411"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=193411"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=193411"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}