{"id":193499,"date":"2026-06-02T10:47:14","date_gmt":"2026-06-02T10:47:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/193499\/"},"modified":"2026-06-02T10:47:14","modified_gmt":"2026-06-02T10:47:14","slug":"harrastusjalgpallurite-aju-kurnab-juba-uksainuke-pealook-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/193499\/","title":{"rendered":"Harrastusjalgpallurite aju kurnab juba \u00fcksainuke peal\u00f6\u00f6k | Tervis"},"content":{"rendered":"

Juba \u00fcksainus peaga tehtud l\u00f6\u00f6k v\u00f5ib kergitada veres ajutiselt ajurakkude kahjustustega seostatud valkude taset, osutavad Amsterdami \u00dclikooli meditsiinikeskuse teadlased v\u00e4rskes uuringus<\/a>. Pikemas plaanis v\u00f5ivad peal\u00f6\u00f6gid hakata isegi harrastusjalgpallurite aju tervisele.<\/p>\n

Peaga palli kaasm\u00e4ngijale v\u00f5i v\u00e4ravasse suunamist peetakse jalgpalli loomulikuks osaks. Teadlaste s\u00f5nul vallanduvad ajus aga juba \u00fcksikute kokkup\u00f5rgete j\u00e4rel spetsiifilised valgud. Samu veres leiduvaid biomarkereid kasutatakse neuroloogias peatraumade ulatuse ja v\u00f5imalike n\u00e4rvikahjustuste hindamiseks, vahendab Live Science<\/a>.\u00a0<\/p>\n

Hollandi teadlased kaasasid uuringusse 302 meessoost harrastusjalgpallurit ja j\u00e4lgisid neid 11 m\u00e4ngu v\u00e4ltel. M\u00e4ngijatelt v\u00f5eti vereproovid enne kohtumise algust, vahetult p\u00e4rast m\u00e4ngu l\u00f5ppu ning uuesti p\u00e4ev-kaks hiljem.\u00a0<\/p>\n

Samal ajal salvestasid teadlased m\u00e4nge videokaameratega, et hinnata, kui sageli ja tugevalt iga sportlane palli peaga l\u00f5i. Hiljem ajakirjas JAMA Neurology avaldatud uuringus<\/a> loobus kolmanda vereproovi andmisest 86 osalejat. Uuringu kaasautori Marsh K\u00f6nigsi hinnangul ei m\u00f5jutanud see ilmselt siiski uuringu l\u00f5pptulemusi.<\/p>\n

Peal\u00f6\u00f6kide m\u00f5ju oli m\u00f5\u00f5detav kohe p\u00e4rast m\u00e4ngu<\/p>\n

Andmeid anal\u00fc\u00fcsides leidsid uurijad peal\u00f6\u00f6kide ja valgu S100B kontsentratsiooni vahel selge seose. Palli peaga l\u00f6\u00f6nud jalgpallurite veres oli S100B tase vahetult p\u00e4rast m\u00e4ngu m\u00e4rgatavalt k\u00f5rgem kui neil, kes peal\u00f6\u00f6ke ei teinud.<\/p>\n

S100B valku s\u00fcnteesivad peamiselt t\u00e4hekujulised ajurakud ehk astrots\u00fc\u00fcdid. Meditsiinis kasutatakse n\u00e4itajat muuhulgas traumaatilise ajukahjustuse hindamisel. Tavaliselt t\u00f5useb valgu tase veres esimese tunni jooksul p\u00e4rast traumat.<\/p>\n

Lisaks S100B-le j\u00e4lgisid teadlased m\u00e4ngijate organismis veel viie biomarkeri muutusi. Rohkem kui kaks peal\u00f6\u00f6ki sooritanud jalgpalluritel t\u00f5usis vahetult p\u00e4rast m\u00e4ngu ka p-tau217 valgu tase. Seda tuntakse eelk\u00f5ige Alzheimeri t\u00f5vega seostatud verep\u00f5hise biomarkerina.<\/p>\n

Tavaline tau-valk aitab stabiliseerida neuronite seesmist struktuuri. Kokkup\u00f5rkel ajun\u00e4rvikiududele avalduv mehaaniline surve v\u00f5ib valgu aga lahti rebida. Seej\u00e4rel muudavad ens\u00fc\u00fcmid valgu struktuuri ja tekivadki erinevad p-tau vormid, sealhulgas p-tau217.<\/p>\n

Muutuste ulatus s\u00f5ltus saadud l\u00f6\u00f6kide arvust ja tugevusest. Kuuest j\u00e4lgitud valgust kahe tase t\u00f5usis seda k\u00f5rgemale, mida sagedamini ja tugevamini jalgpallurid palli peaga tabasid. Nii p-tau217 kui ka S100B tase langes 24\u201348 tunni jooksul p\u00e4rast m\u00e4ngu algtasemele. Uurijate s\u00f5nul ei v\u00e4lista see siiski pikaajaliste ajukahjustuste teket.<\/p>\n

Biomarkerite taseme t\u00f5usu t\u00e4pseid mehhanisme tuleb veel uurida. Amsterdami \u00fclikooli meditsiinikeskuse neuroteadlase Marsh K\u00f6nigsi s\u00f5nul v\u00f5ivad kiired pealiigutused ja j\u00e4rsud pidurdused tekitada peap\u00f5rutuse-laadse efekti. Kuigi m\u00f5ju on peap\u00f5rutusest m\u00e4rksa v\u00e4iksem, ei j\u00e4\u00e4 aju sellest puutumata. Seda toetab ka aprillis avaldatud uuring<\/a>, milles kirjeldati r\u00f5hulaine levikut koljus, kui pea ja pall kokku puutuvad.<\/p>\n

Teadlasi teeb murelikuks l\u00f6\u00f6kide kuhjuv toime<\/p>\n

L\u00fchiajalistest muutustest enam muretsevad teadlased korduvate l\u00f6\u00f6kide v\u00f5imaliku pikaajalise m\u00f5ju p\u00e4rast. Autorid oletavad, et peal\u00f6\u00f6kide toime v\u00f5ib aja jooksul kuhjuda ja soodustada neurodegeneratiivsete haiguste teket. N\u00e4iteks viitas \u00fcks 2025. aastal avaldatud uuring<\/a> sellele, et nii jalgpallurite kui ka Ameerika jalgpalli m\u00e4ngijate korduvad peatraumad kahjustavad neuroneid ja p\u00f5hjustavad ajup\u00f5letikku.<\/p>\n

Kanada peap\u00f5rutuste p\u00e4randi fondi direktori Samantha Bureau hinnangul n\u00e4itavad senised t\u00f5endid, et peal\u00f6\u00f6kidel v\u00f5ib olla ajule nii l\u00fchi- kui ka pikaajaline m\u00f5ju. Pikaajalisi tagaj\u00e4rgi on tema s\u00f5nul keerulisem j\u00e4lgida, sest need v\u00f5ivad avalduda alles p\u00e4rast peiteaega. Jalgpalli ja peal\u00f6\u00f6kidega seotud riskidele on juhtinud t\u00e4helepanu ka mitu varasemat uuringut.<\/p>\n

K\u00f6nigsi s\u00f5nul pole murettekitav mitte \u00fcksnes biomarkerite taseme l\u00fchiajaline t\u00f5us, vaid see, millele see viidata v\u00f5ib. Tema hinnangul annaks sarnase uuringu kordamine maailma tippjalgpalluritega m\u00e4rksa selgemaid tulemusi.<\/p>\n

Hollandi uuringus m\u00f5\u00f5detud tasemed ei \u00fcletanud siiski kliinilises praktikas vigastuste diagnoosimiseks kasutatavaid piirv\u00e4\u00e4rtusi. Need on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud eelk\u00f5ige selleks, et tuvastada raskeid ajutraumasid ja dementsust.\u00a0Uurijate s\u00f5nul seisneb probleem selles, et jalgpallur v\u00f5ib teha karj\u00e4\u00e4ri jooksul sadu v\u00f5i tuhandeid peal\u00f6\u00f6ke.<\/p>\n

Ohutu peal\u00f6\u00f6kide arv pole seni teada<\/p>\n

Spordiklubid v\u00f5tavad teadlaste hoiatusi \u00fcha t\u00f5sisemalt. Cardiffi \u00dclikooli aju biomehaaniku Peter Theobaldi s\u00f5nul v\u00e4hendavad jalgpalliorganisatsioonid juba praegu treeningutel lubatavate peal\u00f6\u00f6kide arvu. Samas napib t\u00f5endeid, et panna paika universaalne ohutute peal\u00f6\u00f6kide hulk. Samuti ei saa tema hinnangul uuringus m\u00f5\u00f5detud valgutasemete alusel t\u00f5mmata otsest ohupiiri.<\/p>\n

Teadlased peavad v\u00e4rske uuringu metoodikat tugevaks, sest autorid kaasasid v\u00f5rdluseks ka kontaktivabade spordialade harrastajaid. See v\u00f5imaldas paremini hinnata, kas muutused biomarkerite tasemes olid seotud just peal\u00f6\u00f6kidega. Parema \u00fclevaate peatabamuste v\u00f5imalikust kuhjuvast kahjust v\u00f5iks anda samade m\u00e4ngijate j\u00e4lgimine terve hooaja v\u00e4ltel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Juba \u00fcksainus peaga tehtud l\u00f6\u00f6k v\u00f5ib kergitada veres ajutiselt ajurakkude kahjustustega seostatud valkude taset, osutavad Amsterdami \u00dclikooli meditsiinikeskuse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":193500,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[6601,76451,82459,508,26,27,37,33,35,137,34,36,31,32,21,172,82458,28,29,95,2538,19,82461,33071,82457,81619,25,82460,159,308,23,24,564,22,20,4213,2971,52491,30,92,93,94],"class_list":["post-193499","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-aju","tag-ajutervis","tag-ajutrauma","tag-alzheimer","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elu","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jalgpall","tag-jalgpalli-pealook","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-meditsiin","tag-news","tag-p-tau217","tag-pea","tag-pealook","tag-peatrauma","tag-populaarseimad-lood","tag-s100b","tag-sport","tag-tervis","tag-top-stories","tag-topstories","tag-trauma","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaimne-tervis","tag-valgud","tag-valk","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/193499","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=193499"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/193499\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/193500"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=193499"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=193499"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=193499"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}