Arenguseire keskus ning haridus- ja teadusministeerium tutvustasid teisip\u00e4eval g\u00fcmnasistide \u00f5pir\u00e4nnet ja tulemusi puudutavaid uuringuid, mille kohaselt ei \u00f5pi 59 protsenti g\u00fcmnaasiumi\u00f5pilastest oma kodule l\u00e4himas g\u00fcmnaasiumis.<\/p>\n
K\u00f5ige suurem on \u00f5pilaste r\u00e4nne Harju- ja Tartumaal, sest seal on koole k\u00f5ige enam ja transpordiv\u00f5imalused head. Maapiirkondades elavatest g\u00fcmnasistidest 49 protsenti k\u00e4ivad kodule l\u00e4himas g\u00fcmnaasiumis, kuid sealgi on r\u00e4nne suurim Harju- ja Tartumaa suunal.<\/p>\n
K\u00f5ige v\u00e4hem liiguvad kodust kaugemale g\u00fcmnaasiumi Hiiumaa ja Saaremaa \u00f5pilased, mida seletab nende piiratud koolivalik saarel.<\/p>\n
\u00d5pir\u00e4ndel on aga negatiivsed tagaj\u00e4rjed. Arenguseire keskuse ekspert, Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Eneli Kindsiko r\u00e4\u00e4kis, et magnetkoolid, kuhu mujalt hoogsalt tullakse, saavad \u00fclekoormuse, kuid v\u00e4iksemad kohad t\u00fchjenevad samal ajal \u00f5pilastest.<\/p>\n
“Peame r\u00e4\u00e4kima ka kooli ressurssidest. Kui \u00fchelt poolt on halvema sotsiaalmajandusliku taustaga \u00f5pilased, kes kuhjuvad sinna [v\u00e4iksemasse] kooli, aga ka koolil endal pole ressurssi ja on pidev \u00f5petajate puudus, tugispetsialiste pole piisavalt, saab kokku kaksikhalvemus \/…\/ Siis pole \u00fcks pluss \u00fcks kaks, vaid kolm, neli v\u00f5i viis,” lausus Kindsiko.<\/p>\n
Seega tekib k\u00fcsimus, kas sellise kooli halvemust tuleks kuidagi kompenseerida, et neid, kes kodukoha kooli j\u00e4\u00e4vad, aidata. Kool v\u00f5ib nende halvemat seisu s\u00fcvendada, aga ka leevendada v\u00f5i p\u00e4\u00e4sta.<\/p>\n
“\u00dched lapsed jooksevad maratoni sokkides, teistel on k\u00f5rval tipptreenerid,” piltlikustas ta olukorda koolimaastikul.<\/p>\n
Kindsiko t\u00f5des, et kui liikuda Tallinnast 200 kilomeetrit kaugemale, siis v\u00e4heneb nii keskmine eluiga, halveneb tervis kui ka haridustase ning see on probleem. Ta r\u00f5hutas, et kui me regionaalse ja haridusliku ebav\u00f5rdsusega ei tegele, toodame segregatsiooni n\u00f5iaringi.<\/p>\n
Hea hariduse ja palgaga vanemate lapsed \u00f5pivad kaugemal<\/p>\n
G\u00fcmnasistide \u00f5pir\u00e4nde raporti kohaselt on kodust kaugema g\u00fcmnaasiumi valik sagedasem, mida k\u00f5rgem on vanema haridustase ja sissetulek. Maal elamine v\u00e4hendab v\u00f5imalust kaugemas koolis \u00f5ppida tunduvalt, r\u00e4\u00e4kis \u00fcks uuringu autoreid, haridus- ja teadusministeeriumi n\u00f5unik Kadi Serbak.<\/p>\n
“Kaugemal \u00f5pivad t\u00f5en\u00e4oliselt noored, kelle ema ja isa brutokuupalk on k\u00f5rgem. See kehtib nii maal kui ka v\u00e4ikelinnas ja linnas. Iga tuhande euro v\u00f5rra suurem ema brutopalk suurendab kodust kaugemas g\u00fcmnaasiumis \u00f5ppimise t\u00f5en\u00e4osust 1,096 korda,” lausus Serbak.<\/p>\n
Samuti selgus, et mida k\u00f5rgemad on g\u00fcmnaasiumi keskmised l\u00f5pueksamite tulemused eesti keeles ning kitsas ja laias matemaatikas, seda rohkem on koolis g\u00fcmnasiste, kelle jaoks pole tegu kodule l\u00e4hima kooliga.<\/p>\n
“Ehk see n\u00e4itab selgelt, et kvaliteet on oluline kooli valikul,” s\u00f5nas Serbak.<\/p>\n
Haridusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna n\u00f5unik Sandra Fomot\u0161kin m\u00e4rkis, et v\u00e4iksematesse g\u00fcmnaasiumitesse sisseastujate p\u00f5hikooli l\u00f5pueksamite tulemused on olnud madalamad kui neil, kes on astunud suurematesse g\u00fcmnaasiumitesse.<\/p>\n
“See k\u00f5ver on \u00fcsna lineaarne: mida suurem kool, seda paremate tulemustega \u00f5pilased on sinna g\u00fcmnaasiumisse astunud. R\u00f5hutan, et see ei n\u00e4ita meile p\u00f5hjust, miks see nii on, vaid \u00fcksnes, et \u00f5pilased on teinud selliseid valikuid,” lisas Fomot\u0161kini.<\/p>\n
Eesti keele ja eesti keele teise keelena p\u00f5hikooli l\u00f5pueksami tulemuste puhul eristub Kirde-Eesti, kus need on olnud g\u00fcmnaasiumisse astunud \u00f5pilastel madalamad.<\/p>\n
Suures g\u00fcmnaasiumis j\u00f5uavad rohkemad \u00f5pilased l\u00f5petamiseni<\/p>\n
Kui eristada koolit\u00fc\u00fcpe omandivormi j\u00e4rgi, tuleb v\u00e4lja muster, et matemaatika tulemused on riigig\u00fcmnaasiumisse sisseastujatel olnud paremad kui munitsipaalkoolidesse p\u00fcrgijail. Ka on m\u00f5nev\u00f5rra k\u00f5rgemad tulemused neil, kes astuvad sisse puhtalt g\u00fcmnaasiumina tegutsevatesse koolidesse.<\/p>\n
G\u00fcmnaasiumist v\u00e4ljalangemise osas on kooli suurusel oma roll: v\u00e4iksemast koolist on v\u00e4ljalangejaid m\u00e4rksa rohkem, suuremas g\u00fcmnaasiumis j\u00f5uab l\u00f5petamiseni rohkem \u00f5pilasi.<\/p>\n
Riigieksamitulemused on nii laia kui kitsa matemaatika puhul v\u00e4iksemates koolides kehvemad kui suuremates ning sarnane on pilt ka eesti keele ja eesti keele teise keelena eksami puhul.<\/p>\n
\u00d5pilaste \u00fcldine rahulolu on samuti suuremates koolides parem kui v\u00e4iksemates. Oluline erand, kus k\u00f5ige v\u00e4iksemate koolide tulemused olid parimad, on \u00f5pilaste liikumisv\u00f5imalused. Selle puhul on aga Fomot\u0161kini s\u00f5nul k\u00f5vasti arenguruumi k\u00f5igil koolidel.<\/p>\n
Fomot\u0161kin m\u00e4rkis, et teadmiste ja oskuste tase, millega \u00f5pilased g\u00fcmnaasiumisse tulevad, on kooligruppide l\u00f5ikes erinev, mis t\u00e4hendab, et v\u00e4ikesed koolid ei tee kehva t\u00f6\u00f6d, vaid t\u00f6\u00f6tavad teistsuguste \u00f5pilastega kui suured g\u00fcmnaasiumid.<\/p>\n
“Suurte g\u00fcmnaasiumite tulemused on paremad kui v\u00e4iksemate omad, puhaste g\u00fcmnaasiumite tulemused on paremad kui t\u00e4ists\u00fcklikoolide omad ning erakoolide tulemused on kehvemad kui munitsipaalg\u00fcmnaasiumite omad,” loetles Fomot\u0161kin.<\/p>\n
Eneli Kindsiko t\u00f5i v\u00e4lja, et Euroopa v\u00f5rdluses on Eesti haridusv\u00f5rk \u00fclitihe ning eriti just g\u00fcmnaasiumiastmel on see paljudes riikides m\u00e4rksa h\u00f5redam. Selleks, et ebav\u00f5rdsust leevendada, peaks tema hinnangul kasutama olemasolevat haridusanal\u00fc\u00fctikat ja andmeid rakendades m\u00f5istlikke otsuseid tegema.<\/p>\n
“Maapiirkonnas ei saa olla linnakooli koopia, vaja on uusi mudeleid,” t\u00f5des Kindsiko.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Arenguseire keskus ning haridus- ja teadusministeerium tutvustasid teisip\u00e4eval g\u00fcmnasistide \u00f5pir\u00e4nnet ja tulemusi puudutavaid uuringuid, mille kohaselt ei \u00f5pi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":19354,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[2597,26,27,37,33,35,11411,11407,34,36,31,32,11238,3932,21,416,28,29,10692,11410,19,11412,11409,6363,25,11408,23,24,22,20,30],"class_list":["post-19353","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arenguseire-keskus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eksamitulemused","tag-erakoolid","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gumnaasiumiharidus","tag-haridus-ja-teadusministeerium","tag-headlines","tag-kodulahedane-kool","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maakoolid","tag-munitsipaalkoolid","tag-news","tag-opilaste-ranne","tag-opiranne","tag-pohikooli-lopueksamid","tag-populaarseimad-lood","tag-riigigumnaasiumid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19353","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19353"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19353\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19354"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19353"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19353"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19353"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}