{"id":193787,"date":"2026-06-02T16:06:15","date_gmt":"2026-06-02T16:06:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/193787\/"},"modified":"2026-06-02T16:06:15","modified_gmt":"2026-06-02T16:06:15","slug":"arstid-rasedus-toob-esile-naise-tervise-norgima-luli-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/193787\/","title":{"rendered":"Arstid: rasedus toob esile naise tervise n\u00f5rgima l\u00fcli | Tervis"},"content":{"rendered":"

Keskmiselt kimbutab raseduse ajal m\u00f5ni k\u00f5rge verer\u00f5huga seotud tervisemure \u00fcht naist k\u00fcmnest. V\u00e4ltimaks ohtu, et hilisemas elus j\u00e4\u00e4b naine k\u00f5rge verer\u00f5hu v\u00f5i -suhkruga kimpu, soovitavad spetsialistid v\u00f5imalikult palju liikuda. Abi on ka rinnaga toitmisest ja s\u00fcnnitusj\u00e4rgsest verer\u00f5hukontrollist.<\/p>\n

“Ema ja lapse tervis on v\u00e4ga tihedalt seotud. See seos j\u00e4\u00e4b peale s\u00fcndi p\u00fcsima, olgu siis rinnaga toitmise, \u00fcldise toitumise v\u00f5i elustiili kaudu,” \u00fctleb \u00dchendkuningriigi King’s Global Health Institute’i professor Laura Magee. Tartu \u00dclikooli s\u00fcnnitusabi, g\u00fcnekoloogia ja geneetika professor Kristiina Rull n\u00f5ustub, et loote tervis oleneb ema tervisest, sest nad m\u00f5jutavad teineteist vastastikku.<\/p>\n

“Soovitaksin k\u00f5igil naistel liikuda \u2013 nii neil, kes alles rasedust plaanivad, kui ka neil, kes juba on rasedad.” – Laura Magee<\/p>\n

T\u00f5sistest tervisemuredest ohustavad Rulli s\u00f5nul ema k\u00f5ige sagedasemi enneaegne s\u00fcnnitus, preeklampsia ja rasedusaegne diabeet. Preeklampsiat iseloomustab k\u00f5rge verer\u00f5hk ja m\u00f5ne elundi, n\u00e4iteks neerude kahjustus. Rasedusaegse diabeedi korral t\u00f5useb ema veresuhkur. “Preeklampsia esinemissagedus on \u00fcle \u00fche-kahe protsendi, diabeedil aga 20 protsenti \u2013 see on juba iga viies rase,” toob Rull v\u00e4lja. Magee s\u00f5nul esineb m\u00f5ni rasedusaegne h\u00fcpertensiivne h\u00e4ire maailmas keskmiselt igal k\u00fcmnendal naisel.<\/p>\n

Mai l\u00f5pus Tartus toimunud P\u00f5hjamaade lootemeditsiini konverentsil k\u00f5neles<\/a> Magee l\u00e4hemalt rasedusdiabeedi ja preeklampsia pikaajalisest m\u00f5just ema tervisele. Ta r\u00f5hutas vajadust uute teadmiste valguses kohe tegutseda. “Soovitaksin k\u00f5igil naistel liikuda \u2013 nii neil, kes alles rasedust plaanivad, kui ka neil, kes juba on rasedad,” s\u00f5nab ta.<\/p>\n

Pilk oma tulevasele tervisele<\/p>\n

Kristiina Rulli s\u00f5nul on rasedus justkui koormustest, mis toob esile naise n\u00f5rgad kohad. “Kui raseduse ajal tekib verer\u00f5hu t\u00f5us, on verer\u00f5hk sinu organismi n\u00f5rk l\u00fcli ja sa oled hilisemas elus sellest haigusest ohustatud. Kui tekib rasedusaegne diabeet, on suhkruainevahetus sinu n\u00f5rk l\u00fcli,” loetleb ta.<\/p>\n

Raseduse ajal ilmnenud mure v\u00f5ib hilisemas elus kummitama tulla. Rulli s\u00f5nul Eesti kohta k\u00fcll pikaajalised andmed puuduvad, kuid mujal maailmas on enamik rasedusaegse diabeediga naisi 30 aasta m\u00f6\u00f6dudes suhkruhaiged. “Viie aasta p\u00e4rast on diabeedi t\u00f5en\u00e4osus umbes 30 protsenti, k\u00fcmne aasta p\u00e4rast 50 protsenti ja 30 aasta p\u00e4rast juba 90 protsenti,” t\u00e4psustab ta. Kuus kuud p\u00e4rast s\u00fcnnitust on 20\u201325 protsendil naistest k\u00f5rge verer\u00f5hk. See v\u00f5ib hilisemas elus viia insuldi ja infarktini.<\/p>\n

“Istuv elustiil ja \u00fclekaalulisus on preeklampsia ja rasedush\u00fcpertensiooni puhul v\u00e4ga tugevad riskitegurid.” – Laura Magee<\/p>\n

Laura Magee s\u00f5nul on igasuguste rasedusaegsete verer\u00f5huh\u00e4irete peamine riskitegur rasvumine. “Istuv elustiil ja \u00fclekaalulisus on preeklampsia ja rasedush\u00fcpertensiooni puhul v\u00e4ga tugevad riskitegurid,” osutab ta. Sestap soovitabki ta k\u00f5igil naistel ennetavalt ja raseduse ajal ning j\u00e4rel v\u00f5imalikult palju liikuda. “Peaksite kindlasti liikumisega j\u00e4tkama ja v\u00f5imalusel suurendama oma kehalist aktiivsust. See v\u00e4hendab t\u00f5en\u00e4osust, et verer\u00f5hk t\u00f5useb,” soovitab ta.<\/p>\n

Oma ettekandes soovitas Magee \u00fche leevendava meetmena rinnaga toitmist. Kui enamasti r\u00e4\u00e4gitakse rinnaga toitmise kasust lapsele, siis puhtbioloogiliselt on see ka emale kasulik. Imetades erituvad ema organismi kasulikud hormoonid, n\u00e4iteks nn \u00f5nnehormoon oks\u00fctotsiin. “See alandab verer\u00f5hku ja veresuhkrut ning aitab veresoontel l\u00f5\u00f5gastuda,” kirjeldab Magee.<\/p>\n

Uuringud osutavad, et keskmiselt elavad rinnaga toitvad naised teistega v\u00f5rreldes tervislikumalt. Nad kipuvad olema aktiivsemad ja v\u00e4iksema kehakaaluga. “Samas isegi siis, kui andmetest niisuguste tegurite m\u00f5ju eemaldada, on neil naistel endiselt v\u00e4iksem s\u00fcdame-veresoonkonna risk,” m\u00e4rgib Magee.<\/p>\n

Teiseks soovitas ta arstidel kontrollida naiste verer\u00f5hku regulaarselt kohe p\u00e4rast s\u00fcnnitust. “Kui teha seda esimestel p\u00e4evadel ja n\u00e4dalatel p\u00e4rast s\u00fcndi, on sellel pikaajaline positiivne m\u00f5ju,” selgitab ta. Tema s\u00f5nul v\u00f5ibki rasedusest laiemalt m\u00f5elda kui aknast oma tuleviku tervisesse \u2013 see annab m\u00e4rku, millele edaspidi t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n

Arstide abist ei piisa<\/p>\n

Eesti lootemeditsiini tugevuseks peab Kristiina Rull rasedate tervise tugevat s\u00f5eluurimist. “Vahetuid t\u00fcsistusi, mida rasedusaegsed haigused v\u00f5iksid emale p\u00f5hjustada, n\u00e4eme v\u00e4he,” toob ta v\u00e4lja. Siinsed arstid hindavad raseduse ajal naiste preeklampsia riski ja kasutavad vajadusel aspiriini.<\/p>\n

Kuigi Eesti naised pole hiljem verer\u00f5hu t\u00f5usu eest kaitstud, ei s\u00fcnni Rulli s\u00f5nul enam kuigi palju enneaegseid lapsi. “Me ei lase preeklampsial minna nii raskeks, et ema saaks raseduse ajal insuldi v\u00f5i verejooksu,” segitab ta.<\/p>\n

“Vahetuid t\u00fcsistusi, mida rasedusaegsed haigused v\u00f5iksid emale p\u00f5hjustada, n\u00e4eme v\u00e4he.” – Kristiina Rull<\/p>\n

Rasedusaegse diabeedi korral suudavad Eesti arstid hinnata ultraheliga riski, et laps kasvab tavas\u00fcnnituse jaoks liiga suureks. Oht tekib, kui suur suhkrusisaldus ema veres j\u00f5uab platsenta kaudu lapseni. “Mis juhtub lapsega, kes s\u00f6\u00f6b palju magusat? Lootel hambaid ei ole, et need katki l\u00e4heksid, aga ta l\u00e4heb paksuks. Kui laps siis v\u00e4lja ei mahu, v\u00f5ib tarvis olla keisril\u00f5iget,” kirjeldab Rull.<\/p>\n

Naistearst ei suuda aga tagada, et k\u00f5ik raseduse ajal verer\u00f5huh\u00e4irega heidelnud naised elaksid edaspidi tervislikumalt. Siin on Rulli s\u00f5nul m\u00f5ttekoht pigem \u00fchiskonnale tervikuna. “See ei ole v\u00e4ga populaarne soovitus, aga hakake tervislikult toituma ja tehke sporti,” \u00fctleb ta.<\/p>\n

Laura Magee pidas ettekande “Long-term Maternal Health Risks After Pre-eclampsia and Gestational Diabetes” 28. mail P\u00f5hjamaade lootemeditsiini konverentsil<\/a> Tartus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Keskmiselt kimbutab raseduse ajal m\u00f5ni k\u00f5rge verer\u00f5huga seotud tervisemure \u00fcht naist k\u00fcmnest. V\u00e4ltimaks ohtu, et hilisemas elus j\u00e4\u00e4b…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":193788,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,34868,63283,4017,82511,56200,64230,9787,2957,82508,82510,82509,159,158,2424,12564,52692],"class_list":["post-193787","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kehaline-aktiivsus","tag-kristiina-rull","tag-laps","tag-laura-magee","tag-loode","tag-loote-areng","tag-naine","tag-naised","tag-rasedus-lapseootus-rase","tag-rasedusaegne-diabeet","tag-rinnaga-toitmine","tag-sport","tag-sports","tag-tartu-ulikool","tag-vererohk","tag-vererohu-mootmine"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116681374971692775","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/193787","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=193787"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/193787\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/193788"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=193787"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=193787"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=193787"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}