“Mina ja issi oleme natuuri poolest h\u00e4sti sissepoole, pigem vaiksed, aga emme ja noorem \u00f5de Anni on h\u00e4sti v\u00e4ljapoole, kes tahavad kogu aeg tegutseda ja tegutsevadki,” kirjeldas Toomas Trossi ja Haide M\u00e4nnam\u00e4e t\u00fctar Emma Tross. “Mul on kaks ja pool aastat noorem vend Siim ning neli ja pool aastat noorem \u00f5de Anni.”<\/p>\n
Emmal on ka 12 aastat vanem pool\u00f5de Maria, kes on s\u00fcndinud isa Toomas Trossi esimesest kooselust. “Terve mu kasvamisaja on Maria elanud Inglismaal. Ta saatis mulle s\u00fcnnip\u00e4evaks kirjakesi ja kingitusi. Vanem \u00f5de on mind h\u00e4sti paju m\u00f5jutanud,” t\u00f5des Emma.<\/p>\n
Mariaga tutvus Haide, kui t\u00fcdruk oli kaheaastane. “Maria oli minu ja Toomasega koos Kopenhaagenis, ta on meiega ka koos elanud, l\u00e4ks Eestis 1. klassi. Kui Maria sai 12-aastaseks, l\u00e4ks ta koos oma emaga Inglismaale elama. Marial on n\u00fc\u00fcd endal juba kaks last,” s\u00f5nas Haide.<\/p>\n
Haide meenutas, et Emma s\u00fcndi ootasid nad seitse pikka aastat. P\u00e4rast v\u00e4ikest meditsiinilist sekkumist ta l\u00f5puks s\u00fcndiski. Haide oli Emma s\u00fcndides 32-aastane.<\/p>\n
Kui pere teine laps Siim sai kolmeaastaseks, diagnoositi tal autism. “Siim oli \u00e4\u00e4retult rahulik beebi, ei n\u00f5udnud midagi, v\u00f5is pikalt omaette olla. Kohe, kui diagnoos pandi, sai hakata tegutsema, et last ja iseennast aidata,” meenutas Haide. “Siim on v\u00e4ga v\u00e4rvikas kuju, ta r\u00e4\u00e4gib, ta laulab, v\u00f5iks teha k\u00f5ike, tal on v\u00e4ga hea m\u00e4lu. Ta on \u00fclitundliku kuulmisega. Lahenduseks on praegu see, et tal on k\u00f5rvaklapid peas, kus ta kuulab endale meeldivat muusikat ning ei las end \u00fcmbritsevatest helidest h\u00e4irida.”<\/p>\n
Kolmas laps Anni oli Haide s\u00f5nul v\u00e4ga aktiivne laps. “S\u00fcndinud sportlane, ronis m\u00f6\u00f6da riiuleid \u00fcles. F\u00fc\u00fcsiliselt andekas. Anni ja Siim olid lahutamatud tegelased, Emma vaatas k\u00f5ike k\u00f5rvalt. N\u00fc\u00fcd on \u00f5ed ringiga kokku saanud.”<\/p>\n
Haide lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus Kohtla-J\u00e4rvel, kus tema ema oli kohalik kuulsus, ortopeed Mare Aadum\u00e4e, kelle juurest on l\u00e4bi k\u00e4inud k\u00f5ik J\u00f5hvi, Kohtla-J\u00e4rve ja Kivi\u00f5li patsiendid.<\/p>\n
“Mu emme, ema Mare on v\u00e4ga empaatiline inimene, ta on minu jaoks v\u00e4ga oluline, ema on kodu s\u00fcda. Kui ema on kodus, siis on k\u00f5ik asjad korras. Hoidku selle eest, et ema on haige, niisugust asja ei tohi olla, emad pole kunagi haiged. Kui mu ema oli kord haige, tundus mulle, et mu maailm variseb kokku, laps ei oska ju kuidagi aidata,” meenutas Haide. “Mul on ema ja paps. Paps oli rohkem isa, kui oli mu oma isa.”<\/p>\n
Haide k\u00e4is veel lasteaias, kui tema ema ja isa l\u00e4ksid lahku. “Isa oli minu jaoks teistsugune mees, ta ei ole minu kasvamise juures olnud. Paps oli palju v\u00e4\u00e4rtuslikum mees minu jaoks. Isa oli kohalik automehaanik, kellele tihti maksti t\u00f6\u00f6 eest pudeliga ja tihti joodi see pudel koos ka \u00e4ra,” s\u00f5nas Haide. “Kui see \u00fchine joomine j\u00f5udis koju, siis ei olnud see enam tore, \u00f5nneks oli emal nii palju julgust, et j\u00e4\u00e4da kahe v\u00e4ikese lapsega \u00fcksinda. Mul on v\u00e4ga helge lapsep\u00f5lv olnud.”<\/p>\n
Haidel on poolteist aastat vanem vend Haver, kellega neil on \u00fchine isa ja k\u00fcmme aastat noorem vend Andres, kelle isa on paps.<\/p>\n
Nooruses tegi Haide aktiivselt sporti, ujus ja m\u00e4ngis v\u00e4ravpalli, aga tegi ka muid alasid, mida vaja. Koolis oli tal v\u00e4ga soe ja \u00fchtehoidev klass, mis tegelikult muutis tema elu. “Minu klassivend oli Hindrek Maasik ehk Masa, tuntud re\u017eiss\u00f6\u00f6r ja tema \u00fctles, et Pedas on sisseastumiseksamid, l\u00e4hme meie ka. Mul endal polnud \u00f5rna aimugi, mida ma p\u00e4rast kooli l\u00f5petamist tegema hakkan.”<\/p>\n
Haide s\u00f5nul polnud keskkooli l\u00f5petamisaastal lavakasse vastuv\u00f5ttu ja seep\u00e4rast l\u00e4kski ta Pedasse. “Meie v\u00e4gevast kursusest ei langenud mitte keegi \u00e4ra ja keegi ei l\u00e4inudki lavakasse.”<\/p>\n
Haidega koos \u00f5ppisid Pedas Sepo Seeman, Kristjan J\u00f5ekalda, Madis Milling, Henrik Normann, Tiina Vilu, Katrin Tuuksam ja paljud teised.<\/p>\n
Haide ja Toomas Trossi pilgud kohtusid Pedasse sisseastumiskatsetel, kui Margus Tuuling vastuv\u00f5tukomisjonist palus Haidel laulda \u00fcks laul esireas istuvale pruunsilmsele poisile, kes oli Toomas.<\/p>\n
“Sel hetkel rohkem midagi ei s\u00fcndinud, k\u00e4isime m\u00f5lemad rahulikult koolis. Kui Toomase kursa\u00f5de Anne Velt tegi lavastuse ja kutsus kampa ka noorema kursuse omad, siis nii hakkas vaikselt susisema. Toomase kursus ei tahtnudki laiali minna ja viis inimest nende kursuselt otsustasid teha v\u00e4ikese teatri ja nii s\u00fcndis teater G-Garaa\u017e, millega tehti tihti ringreise,” \u00fctles Haide.<\/p>\n
Emma meenutas, et n\u00e4gi v\u00f5i kuulis lapsena kuskilt, et korralikus kodus peab vits olema ja t\u00f5i ise vitsa tuppa. “M\u00e4letan, et emme oli nii segaduses, miks see vits siin on. See seisiski meil kapi otsas ja kasutusse kunagi ei l\u00e4inud,” muheles Emma.<\/p>\n
“Esinemispisik oli mu sees kogu aeg, aga sellega kaasneb ka tohutu n\u00e4rv,” meenutas Emma.<\/p>\n
Emma elu raskemad hetked on seotud noore inimese ebakindlusega, milline ta v\u00e4lja n\u00e4eb ja mis teised temast arvavad. “K\u00fcsimus, kas ma olen ilus. See tekkis juba lasteaia ajal, mis on tegelikult hirmutav. Mind pole kunagi narritud, aga kuskilt see mulle p\u00e4he istutati, see ei ole tulnud kodust. Sellest t\u00f5useb ka sotsiaalne \u00e4revus. T\u00e4iesti pseudoprobleemid, aga mis juurduvad v\u00e4ga sisse ja mida peab hakkama lahti harutama.”<\/p>\n
Emma s\u00f5nul on ta r\u00e4\u00e4kinud emale k\u00f5igest, aga vahel lihtsalt ei oska r\u00e4\u00e4kida, kui sa arvad, et \u00e4revus on ju k\u00f5igil. “Ma ei osanud seda tol ajal isegi probleemiks pidada. \u00dchel hetkel sain aru, et ei ole normaalne, et ma oksendan iga kord enne esinemist v\u00f5i kui pean minema bussi peale, aga see on mu p\u00e4evaplaanis natuke teistmoodi kui tavaliselt, tekib sellest nii suur \u00e4revus, et olen kella neljast saadik \u00fcleval, v\u00e4hkren voodis ja ei tea, mis selle murega peale hakata. See on mu igap\u00e4evane elu, millega ma olen harjunud. Peas on v\u00e4ga palju kinni, tahaksin, et seal oleks mingi nupp, millega saaks kustutada ja lasta k\u00f5ik mittevajaliku \u0161ahtist alla.”<\/p>\n
Aga p\u00e4rast tohutut \u00e4revust tuleb Emma s\u00f5nul tohutu vabanemise tunne, kui \u00e4rev situatsioon on m\u00f6\u00f6da saanud. “See on nii hea tunne.”<\/p>\n
Emma meenutas, et kogu pere elas pikka aega kahetoalises korteris, kus kolm last magasid \u00fches toas ja ema-isa elutoas ning seep\u00e4rast \u00f5ppis Emma alati hommikuti, kui korteris oli rahulik ja vaikne ning k\u00f5ik teised veel magasid.<\/p>\n
“Ma v\u00f5itlen vaimses m\u00f5ttes sellega, et ma olen palju \u00fcksi olnud, aga ma ei tea, kas ma oleksin ka tahtnud, et mul keegi oleks kogu aeg kodus olnud ja sabas k\u00e4inud. See on mind v\u00e4ga palju kasvatanud, et ma olen pidanud olema v\u00e4ike emme. Aga ma olen v\u00e4ga rahul k\u00f5igega, kuidas mu emme ja issi on minuga olnud, ma olen neile v\u00e4ga t\u00e4nulik,” \u00fctles Emma. “Raskeks l\u00e4ks siis, kui mul oli vaja abi k\u00fcsida, aga mu k\u00f5rval polnud sel hetkel kedagi, kellelt abi k\u00fcsida. Kui tahtsid oma elu elada, aga pidid olema kodus, aga mul pole selle t\u00f5ttu mitte midagi tegemata j\u00e4\u00e4nud.”<\/p>\n
Haide s\u00f5nul olid k\u00f5ige keerulisemad hetked siis, kui lapsed olid veel lasteaiaealised ja nad elasid Trummi t\u00e4naval. “Ma pidin l\u00e4bi m\u00f5tlema, mis j\u00e4rjekorras ma need tegelased autost v\u00e4lja t\u00f5stan nii, et me j\u00f5uaksime k\u00f5ik koos liftini. Siim jooksis \u00fches suunas ja Anni teises ning \u00f5nneks oli Emma, kes seisis minu k\u00f5rval, tema oli v\u00e4ga alalhoidlikult alati minu l\u00e4hedal. Miks me kolisime k\u00f5igi mugavustega neljatoalisest korterist N\u00f5mme kahetoalisse korterisse, siis seep\u00e4rast, et seal oli aed \u00fcmber ja ma sain lapsed \u00f5ue lasta,” meenutas Haide.<\/p>\n
Samal ajal hankisid Haide ja Toomas endale ka teatrimaja ja nii oldi korraga kahe kodu omanikud. “V\u00e4ga suur aur l\u00e4ks teatrimaja remontimisele ja vedamisele ning seep\u00e4rast j\u00e4i kodu aastateks tagaplaanile. Olime v\u00e4ga tihedas h\u00f5ives just sel ajal, kui meie lapsed olid v\u00e4ga v\u00e4ikesed ja \u00f5nneks on Margot ja Valdeko, kes on meie laste teised vanemad.”<\/p>\n
Emma oli kuueaastane, kui ta oli esimest korda \u00fcksinda kodus. “Mul p\u00f5lesid terve \u00f6\u00f6 k\u00f5ik tuled, ma ei julgenud tulesid \u00e4ra kustuta ja raadio m\u00e4ngis ka kogu \u00f6\u00f6.”<\/p>\n
“Ma armastan \u00f6elda, et Emma on peast teater, sest ta on s\u00fcndinud teatrip\u00e4eval. Ja mitte ainult Emma, vaid Anni tegelikult samamoodi, sest lapsed on meil k\u00f5ik artistid,” muheles Haide.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Mina ja issi oleme natuuri poolest h\u00e4sti sissepoole, pigem vaiksed, aga emme ja noorem \u00f5de Anni on h\u00e4sti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1941,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,2062,34,36,31,32,2061,21,2063,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-1940","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-emma-tross","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-haide-mannamae","19":"tag-headlines","20":"tag-kabi-ei-kuku","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1940","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1940"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1940\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1941"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1940"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1940"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1940"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}