P\u00e4rast mitme aasta pikkuseid arutelusid, anal\u00fc\u00fcse ja tuliseid vaidlusi j\u00f5udis riigikokku kliimaseaduse eeln\u00f5u. T\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tjate survel on eeln\u00f5ust k\u00e4rbitud nii palju sisu, et alles j\u00e4\u00e4nud riismed ei kohusta kedagi \u00f5ieti millekski ega vasta kuidagi kliimamuutuste t\u00f5sidusele.<\/p>\n
Kuna eeln\u00f5uga pole rahul mitte keegi, nimetavad m\u00f5ned seda heaks kompromissiks. Parima teadusliku teadmise eiramine ja vastuolud Eesti rahvusvaheliste kohustustega n\u00e4itavad aga halba \u00f5igusloomet, mitte kirikut keset k\u00fcla.<\/p>\n
Kehtiv \u00f5igus seab kliimaseadusele raamid<\/p>\n
Kaks ja pool aastat tagasi tegi riigikohus otsuse<\/a>, milles selgitas, et Eesti riik peab andma oma proportsionaalse panuse \u00fcleilmse kliimasoojenemise piiramisse oluliselt alla kahe kraadi. Selleks kohustavad meid p\u00f5hiseadus ja rahvusvaheline \u00f5igus \u2013 Eesti riigi alustalad ja vabaduse garantiid.<\/p>\n Riigikohus t\u00e4psustas, et kliimamuutuste leevendamise kohustuse t\u00e4itmiseks “on omakorda aegsasti vaja kehtestada realistlik ja \u00f5iguslikult siduv etapiviisiline ja sektorip\u00f5hine heitekoguste jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks.” K\u00f5lab, nagu see peakski olema kliimaseaduse sisu.<\/p>\n Mitme aasta pikkuse seadusloomeprotsessi tulemusena on valminud kliimaseaduse eeln\u00f5u, mis ei kannata v\u00e4himatki kriitikat.<\/p>\n Eeln\u00f5u koostamisel pole l\u00e4htekohaks v\u00f5etud mitte kliimakriisi t\u00f5sidust ja objektiivset vajadust kiiresti kasvuhoonegaaside heidet v\u00e4hendada, vaid h\u00e4\u00e4lekamate ettev\u00f5tjate valmidust (v\u00f5i selle puudumist) enda tegevust j\u00e4tkusuutlikuks muuta.<\/p>\n N\u00f5nda on eeln\u00f5usse saanud kirja, et j\u00e4rgmise k\u00fcmne aasta jooksul ei ole Eestil plaanis heite v\u00e4hendamiseks lisapingutusi teha ega harjumusp\u00e4rast majandustegevust piirata. Seevastu kahekraadise kliimasoojenemise piiresse j\u00e4\u00e4miseks tuleb maailma heitkogust suurel kiirusel v\u00e4hendada. N\u00f5nda l\u00e4heb eeln\u00f5u selgesse vastuollu riigikohtu selgitatud kohustustega panustada \u00fcleilmse temperatuuri t\u00f5usu pidurdamisesse maksimaalselt kahe kraadi juures.<\/p>\n Kui etapiviisilisusele saab kliimaseaduse eeln\u00f5u veel pretendeerida \u2013 mingisugused heite v\u00e4hendamise eesm\u00e4rgid on seatud aastateks 2030, 2035 ja 2040, ehkki teadusp\u00f5hisusest on asi kaugel \u2013, siis sektorip\u00f5hisusele on eeln\u00f5us vilistatud.<\/p>\n Algselt seitsmele erinevale majandussektorile, sh p\u00f5levkivisektorile v\u00e4lja k\u00e4idud eesm\u00e4rgid on n\u00fc\u00fcd eeln\u00f5ust kustutatud. Selle asemel on sektorite arengu suunamiseks leiutatud teekaardid, millel puudub \u00f5igusj\u00f5ud ja \u00fcldse koht Eesti \u00f5igusruumis. Oodatud selguse asemel loovad teekaardid ainult segadust ja b\u00fcrokraatiat juurde.<\/p>\n Vastuolulised ootused<\/p>\n Algseid kliimaseaduse versioone kritiseeriti, kuna need olid arvamusliidrite hinnangul liiga pikad ja \u00fcksikasjalikud. Sealjuures oli esimese eeln\u00f5u versiooni pikkus k\u00f5igest 16 lehek\u00fclge, mitte 1400, nagu utreeris hiljuti Priit H\u00f5bem\u00e4gi<\/a>.<\/p>\n N\u00fc\u00fcd pahandatakse, kuna seadus on nii l\u00fchike ja \u00fcldine, et sealt ei selgu isegi \u00fcldjoontes, milliste muutuste abil plaanib Eesti kliimamuutuseid leevendada. Algse kriitika m\u00f5jul aga v\u00f5etigi seadusest v\u00e4lja nii majandusharude heite v\u00e4hendamise eesm\u00e4rgid kui ka avaliku sektori kohustuste kirjeldused, mis oleksid selgust andnud.<\/p>\n