Muusik Stig R\u00e4sta r\u00e4\u00e4kis Vikerraadios, et t\u00e4nu rahvasaadiku t\u00f6\u00f6le riigikogus pole tal enam sotsiaalset \u00e4revust, kui peab v\u00f5\u00f5raste inimestega tutvust sobitama. R\u00e4sta s\u00f5nul on tema eesm\u00e4rk Rootsis elades luua kontaktid \u00f5igete inimestega ja kirjutada hitte, et popmuusikamaailma tippu j\u00f5uda.<\/p>\n
“Tulin otse t\u00f6\u00f6lt, riigikogust,” s\u00f5nas laulja, laulukirjutaja, produtsent, riigikogu liige ja koolitaja Stig R\u00e4sta.<\/p>\n
“T\u00f6\u00f6alaselt on k\u00f5ige parem roll mu jaoks muusiku, produtsendi ja \u00f5petaja roll. Rahvasaadiku roll on ka v\u00e4ga \u00e4ge, pole enam ammu nii palju \u00f5ppinud kui aasta ajaga riigikogus,” t\u00f5i R\u00e4sta v\u00e4lja.<\/p>\n
R\u00e4sta osales valimistel Eesti 200 nimekirjas ja oli nimekirjas p\u00e4ris kaugel, aga juhtus nii, et pidi asendusliikmena riigikogusse minema. “T\u00f6\u00f6 on seal v\u00e4ga h\u00e4sti planeeritud. Esmasp\u00e4eva hommikul algavad fraktsiooni koosolekud, kus n\u00e4dala plaanid arutatakse l\u00e4bi. Igan\u00e4dalased koosolekud on minu jaoks uus. Siis jaguneme komisjonidesse, suures saalis tuleb t\u00e4iskogu istung,” selgitas muusik.<\/p>\n
R\u00e4sta s\u00f5nul oli tal alguses p\u00e4ris raske. “Aga ma saan seletada eesti rahvale, mis riigikogus tegelikult toimub. V\u00f5tan m\u00f5ne teema ette ja selgitan n\u00e4iteks sotsiaalmeedia abil noortele, mida see teema \u00fcldse t\u00e4hendab. Mind huvitavad AI-teemad, sel teemal r\u00e4\u00e4gin kaasa. Asendusliikmena olen saanud k\u00e4ia kultuurikomisjonis kaasa r\u00e4\u00e4kimas autori\u00f5iguste teemal, millega ma isiklikult tunnen, et olen oluliselt rohkem kursis. Siit tuleb mul see koolitamise osa, et kui ma suudan m\u00f5nele algajale asja lihtsalt selgeks teha, siis saan aru, kas ma ise \u00fcldse valdan teemat v\u00f5in mitte.”<\/p>\n
“Muusikamaailmas on kontaktid ja suhted \u00fcliolulised. Pead inimestega suhtlema. Loomeinimesena oli mul veel kaks aastat tagasi p\u00e4ris raske m\u00f5nel rahvusvahelisel muusikakirjutajate konverentsil ja su \u00fcmber on inimesed, kes on \u00fclipalju muusikat v\u00e4lja andnud ja kirjutanud lugusid ja sa pead minema nende juurde ja ennast tutvustama. See t\u00f5mbab sotsiaalse \u00e4revuse k\u00f5vasti k\u00e4ima, aga n\u00fc\u00fcd, kui ma olen aasta aega riigikogus olnud, olen avastanud, et see \u00e4revus on mul \u00e4ra l\u00e4inud. Rootsis julgen n\u00fc\u00fcd erinevatel \u00fcritustel minna inimeste juurde ja ennast tutvustada, tutvumine on minu jaoks oluliselt lihtsamaks l\u00e4inud,” muheles R\u00e4sta.<\/p>\n
R\u00e4sta pere elab Rootsis. “Ma tegelikult ikkagi t\u00f6\u00f6alaselt \u00fcritan, ja ma ei h\u00e4bene seda \u00f6elda, muusikamaailma tippu j\u00f5uda, mis on k\u00f5ige raskem asi \u00fcldse, see on nagu tippsport, sinna j\u00f5uab 0,1 protsenti inimestest, aga ma endiselt proovin veel peale 20 aastat,” s\u00f5nas muusik. “Rootsis pidin panema ennast olukorda, kus ma alustan nullist. Samas on mul Eestist kaasa v\u00f5tta 15-aastane muusikuna tegutsemise pagas. Sa pead ennast Rootsis ikka j\u00f5hkralt t\u00f5estama ja see v\u00f5tab aega,” s\u00f5nas muusik.<\/p>\n
Stockholm Cowboys b\u00e4ndiga esinevad nad n\u00fc\u00fcd Gr\u00f6na\u00a0Lund l\u00f5bustuspargis. “Sellega oleme aasta aega tegelenud, et saaksime sinna esinema. Seal on 60 aastat maailma staarid k\u00e4inud esinemas.”<\/p>\n
Rootsi plaadiprodutsendi ja laulukirjutaja Max Martiniga R\u00e4sta kohtunud veel ei ole. Martin on maailma popmuusika kuningas, kelle kirjutatud on viimase 30 aasta k\u00f5ige suuremad pophitid. “Aga ma tean, kus ta on. Kesklinnas on \u00fcks kindluse moodi maja, kus on stuudiod ja selle maja l\u00e4hedal on \u00fcks hotell, mis kuulub talle. Kui talle tulevad sinna maailmakuulsad artistid nagu Ariana Grande salvestama, siis nad, kapuuts peas, liiguvad selle hotelli ja maja vahet,” \u00fctles R\u00e4sta.<\/p>\n
Vahel s\u00f5idab ta Martini majade \u00fcmber rattaga ja uurib, ega produtsent seal kuskil kohvikus ei istu. “Olen meie kohtumishetkeks valmistunud. Kui ma juhuslikult n\u00e4en teda, siis tean, mis ma talle \u00fctlen ja milliseid lugusid talle lasen.”<\/p>\n
R\u00e4sta s\u00f5nul on kolm suurt plaadifirmat, kes kogu muusikamaailma 95 protsendi ulatuses omavad. “Muusikaplatvormide kasutamine on nii suurel t\u00f5usuteel, k\u00f5ik inimesed saavad luua muusika sarnast toodet, ja see on rahva seas l\u00e4inud v\u00e4ga popiks. N\u00e4iteks platvormi Suno kasutajate maht on kasvanud j\u00f5hkralt, mis t\u00e4hendab seda, et inimesed loovad ise muusikat ja hakkavad Spotifyst vaikselt \u00e4ra liikuma. Universal Music Grupp m\u00f5tles sellise asja v\u00e4lja, et Spotifys saab rahvas sedasama asja teha meie muusikaga. Rahvas saaks siis ainult Universal Music Grupile kuuluvaid laule kasutada v\u00f5i siis neid artiste, kes selleks loa annavad. Kui neid laule n\u00fc\u00fcd Spotifys kuulatakse, siis Universal genereerib uut tulu. Inimesed, kes remiksivad, ei saa sellest mingit raha, nemad saavad ainut kogemuse, k\u00fcll aga nad peavad selle eest natuke maksma. N\u00fc\u00fcd on plaadifirmad Sony ja Warner ka kambas. Aga see k\u00f5ik on alles kokkulepe, mingit toodet pole veel s\u00fcndinud,” selgitas R\u00e4sta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Muusik Stig R\u00e4sta r\u00e4\u00e4kis Vikerraadios, et t\u00e4nu rahvasaadiku t\u00f6\u00f6le riigikogus pole tal enam sotsiaalset \u00e4revust, kui peab v\u00f5\u00f5raste…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":194171,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,4122],"class_list":["post-194170","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-stig-rasta"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116685008040758438","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/194170","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=194170"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/194170\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/194171"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=194170"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=194170"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=194170"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}