{"id":194202,"date":"2026-06-03T08:03:13","date_gmt":"2026-06-03T08:03:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/194202\/"},"modified":"2026-06-03T08:03:13","modified_gmt":"2026-06-03T08:03:13","slug":"henri-hutt-teatriliigiuleste-auhindade-uhiszurii-finisis-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/194202\/","title":{"rendered":"Henri H\u00fctt: teatriliigi\u00fcleste auhindade \u00fchis\u017e\u00fcrii fini\u0161is | Teater"},"content":{"rendered":"

Mida see n\u00e4itab, et lavastaja auhinna \u00fcle otsustamise ainu\u00f5igus antakse tagasi s\u00f5nalavastuse \u017e\u00fcriile? Igatahes mitte spektrit laiendavaid v\u00f5imalusi tantsule, muusikale v\u00f5i installatiivsusele, kirjutas mullu teatriliigi\u00fcleste auhindade \u00fchis\u017e\u00fcriisse kuulunud Henri H\u00fctt Teater. Muusika. Kinos<\/a>.<\/p>\n

Alguses oli m\u00f5te kirjutada m\u00f6\u00f6dunud aastat saatvatest eredatest s\u00e4hvatustest, lahkumistest ning muutustest, kuid \u00f5nneks on palju, kui mitte k\u00f5ik, juba samas v\u00e4ljaandes varem oma t\u00e4henduslikud hetked leidnud. Head teed, J\u00f6rgen Liik! Tere tulemast, uued kelmikad teatrite nimed, S\u00fcdalinna Teater ja Rahvusteater Vanemuine! Hurraa Karl Birnbaumi lavastajadeb\u00fc\u00fcdile “R\u00e4tsep”! Ja eesriided v\u00f5iksidki sulguda. Nii radikaalset, laia pintslil\u00f6\u00f6giga \u00e4samist minult \u00f5nneks siiski ei oodata, mis j\u00e4tab mulle v\u00f5imaluse keskenduda hoopis teistsugustele, muidu t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4vatele sf\u00e4\u00e4ridele.<\/p>\n

On \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne, et Eesti Teatriliit on v\u00f5imaldanud teatriliigi\u00ad\u00fcleste auhindade \u00fchis\u017e\u00fcriile sellist didaktilist luksust. Kuus (paaril aastal suisa kaksteist) liiget liigi- ja eri\u017e\u00fcriidest on saanud aastaga k\u00f5vasti teadlikumaks k\u00f5igest teatrimaastikul toimuvast. Ja nii juba pool k\u00fcmnendit j\u00e4rjest. Loendamatult suur hulk eriilmelisi lavastusi, v\u00e4ljas\u00f5ite, kaalukaid arutelusid ja s\u00f5pru kaotama panevaid otsuseid. Me k\u00f5ik saime palju teadlikumaks. Minevikuvorm on siin asjakohane, sest alates k\u00e4esolevast aastast teatriliigi\u00fcleste auhindade \u00fchis\u017e\u00fcriid enam nimistutest ei leia. Erinevate valdkondade eksperte kuulda v\u00f5ttes on viis aastat tegeldud teatri spektri laiendamise kavatsustega, kuid n\u00fc\u00fcd on aeg uuteks, ajastule omasemateks v\u00e4ljakutseteks.<\/p>\n

Olin teatriliigi\u00fcleste auhindade \u00fchis\u017e\u00fcriis aastal 2020, kui see ellu kutsuti. Palju p\u00f5nevat teadmatust ja rikastavat s\u00f5navara. N\u00fc\u00fcd, viimase \u017e\u00fcrii kohtumise j\u00e4rel kujundlikult ust sulgedes valdavad mind mitmesugused tunded. S\u00f5nateatri \u017e\u00fcrii saab enda k\u00e4tte tagasi aasta lavastuse \u00fcle otsustamise \u00f5iguse, mille kadumise oht horisondil terendas. Samas ei leia viie aasta l\u00e4bil\u00f5ikest naljalt \u00fchtegi lastelavastust v\u00f5i liikumisp\u00f5hise dominandiga t\u00fckki, mis oleks s\u00f5nateatri trooni k\u00f5igutanud. Kas pole mitte m\u00f5tlemapanev, et kokku tulevad erinevate teatriliikide \u017e\u00fcriide esindajad, kuid v\u00f5idutsema j\u00e4\u00e4vad ikka s\u00f5nalavastuste (suur-)vormid? Kas liigi\u00fclese \u017e\u00fcrii liikmed j\u00f5uavad \u00fcheskoos t\u00f5demusele, et s\u00f5na on see k\u00f5ige-k\u00f5igem? See, et kamp s\u00f5nalavastuse eksperte valib silmapaistvaimaks lavastuseks neid enim puudutanud draamat\u00fcki, ei ole mingi ime. Ent kui ka kokku kutsutud \u00fchis\u017e\u00fcrii otsuses j\u00e4\u00e4vad domineerima sellised tendentsid, v\u00e4ljendub selles spektrinihe. J\u00f5ud, loogika, h\u00e4\u00e4lekus, k\u00f5netavus. Kas on nii, et oma erialal nokitsemine ei v\u00e4\u00e4ri aasta lavastuse tiitlit ja kokku tullakse selleks, et heita valgust millelegi suure(ma)le? Lineaarselt kulgeval loojutustusel paistab olevat k\u00f5ige rohkem m\u00f5juv\u00f5imu ja teiste kategooriate eest seismise v\u00f5imalused on tinistatud nullil\u00e4hedaseks.<\/p>\n

Mida see n\u00e4itab, et lavastaja auhinna \u00fcle otsustamise ainu\u00f5igus antakse tagasi s\u00f5nalavastuse \u017e\u00fcriile? Igatahes mitte spektrit laiendavaid v\u00f5imalusi tantsule, muusikale v\u00f5i installatiivsusele. Teatris, mis mind huvitab, v\u00f5ib aga endiselt juhtuda mida iganes. N\u00fc\u00fcd ja igavesti!<\/p>\n

M\u00f6\u00f6dunud teatriaasta tihedast r\u00e4gastikust j\u00e4id valikus\u00f5elale viie v\u00e4ga eriilmelise lavastaja teosed: Marina Kesleri “Sisalik” (Eesti Rahvusballett), Elmo N\u00fcganeni “Jumalad” (S\u00fcdalinna Teater), Tiit Ojasoo “Eneseabi\u00f5pik” (Eesti Draamateater), Ivar P\u00f5llu “Tapty1985. Laskumine orgu” (Tartu Uus Teater) ja Riina Roose “Alguses oli laul” (Tallinna Linnateater). \u00dctlen uhkusega, et palett on kirju! Leidub ajalugu atraktiivseks muutvaid ja hinge pugevaid lugusid, k\u00fclluslikku s\u00e4delust, l\u00f5puni v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud vormiv\u00f5tteid ning ammu oodatud ja n\u00fc\u00fcd viimaks lavale j\u00f5udnud paralleelreaalsusi. Arutelude juures on alati p\u00f5nev, millisel ristteel on veel v\u00f5imalus s\u00f5pradeks j\u00e4\u00e4da, reetmata samas oma kunstilisi t\u00f5ekspidamisi. \u017d\u00fcrii omavahelistes arvamusavaldustes teravaid nurki ei esinenud, pigem k\u00f5lasid hingestatud p\u00f5hjendused ja tugevad seisukohad. Kas ja kuiv\u00f5rd m\u00f5jub \u017e\u00fcrii otsus moraalse kompassina? Millise signaali see \u00fchiskonnale saadab (v\u00f5i saatmata j\u00e4tab)? Kas on\u00a0 v\u00f5imalik aru saada, kellel on juba piisavalt ja kellele v\u00f5iks rohkem v\u00f5imalust anda? Meie seas oli mitmeid tantsu eest seisjaid, patriarhaalse korra j\u00e4lestajaid, tugevale vormistusele kindlaks j\u00e4\u00e4jaid, loo puudutusv\u00f5imele panustajaid. Isiklikud favoriidid pendeldasid siia-sinna, kuid kitsamatest argumentidest koorus l\u00f5puks v\u00e4lja Riina Roose lavastus “Alguses oli laul”. See lavastus kujutas endast \u017e\u00fcriiliikmete jaoks parimat v\u00f5imalikku konsensust, m\u00e4rgilistest t\u00e4hendustest ja isiklikest s\u00fcmpaatiatest koosnevat v\u00f5rrandit.<\/p>\n

Kunstniku nominatsiooni kategoorias toimus kollektiivses teadlikkuses aga mustri muutus. Kui lavastajat\u00f6\u00f6 eest seistes oli iga\u00fchel oma selge visioon ja vankumatud p\u00f5hjendused, siis lavaruumi (tausta)j\u00f5udude m\u00e4rkamisel valitses ettevaatlikum toon. Mind on alati lummanud, kui keegi (teadja) lausub fraasi: “Kompa on paigas”. K\u00f5lab nagu s\u00fcnesteesia v\u00f5i kaasas\u00fcndinud maagiline anne. \u00dchelt poolt valdab mind soov toetuda kellegi teadmistele, kellel on tugevamad argumendid, kuid kas mitte just selleks ei ole kokku kutsutud erinevate valdkondade esindajad, et oleks arvamuste paljusus, mitte \u00fcks, erialaselt teadlikum h\u00e4\u00e4l. Siiski oli nominentide valik taas konsensuslik, kuna aruteludes kunstnikuauhinna \u00fcle p\u00f6\u00f6rasime t\u00e4helepanu ruumiloomele laiendatud v\u00e4ljal: Pille J\u00e4nese kunstnikut\u00f6\u00f6 lavastusele “Palavik” (Rahvusteater Vanemuine), Kairi M\u00e4ndla kujundused lavastustele “Juulikuu lumi” (Endla) ja “S\u00fcgissonaat” (Rakvere teater), Nele Soov\u00e4lja ja Mari-Liis Lille (kunstniku ja lavastaja) ruumiloome lavastusele “Sisekliima” (Vaba Lava), Kristjan Suitsu kunstnikut\u00f6\u00f6 lavastustele “\u00dckskord Liibanonis” (Eesti Draamateater) ja “K\u00e4te ja jalgadega inimene” (VAT Teater) ning Illimar Vihmari, Mikk-Mait Kivi ja Sander P\u00f5llu kunstnikut\u00f6\u00f6 ning video- ja valguskujundus lavastusele “Julia, Julia!” (Endla). Kas pole uhke? Eraldi p\u00f5neva arutelu p\u00e4lvis asjaolu, et Mari-Liis Lill on \u00fchtlasi (ja ennek\u00f5ike) “Sisekliima” lavastaja, kuid ruumiloome kunstiline ambitsioon m\u00f5jus nii j\u00f5uliselt, et seda ei saanud kuidagi visuaalset loomingulisust hinnates k\u00f5rvale j\u00e4tta. Lavastaja kunstnike ridades on kindlasti kompliment \u2014 eriti veel, kui \u00fchis\u017e\u00fcrii eksperdid sedasi arvavad. J\u00e4relikult on lavastust loovad komponendid nii lahutamatult omavahel l\u00e4bi p\u00f5imunud, et eristamine tundunuks siinkohal v\u00e4givaldne. Mulle v\u00e4ga meeldib, kui\u00a0 miski, mis esmapilgul n\u00e4ib mikrodetailina, saab kaalukaks ja hakkab j\u00f5uliselt ja senin\u00e4htamatult toimima. Selle k\u00f5ige valguses t\u00f5usis laureaadi valikul eredalt esile Pille J\u00e4nese visiooni j\u00e4rgi loodud Konrad M\u00e4gi pintslil\u00f6\u00f6k.<\/p>\n

\u00dchis\u017e\u00fcrii valitud laureaate vaadates v\u00f5ib kindlameelselt h\u00fc\u00fcda, et tulevik on naiselik! Aga \u00fchis\u017e\u00fcriil endal paraku tulevikku ei ole. Ootan p\u00f5nevusega, millise energeetilise, kunstilise, poliitilise ja sotsiaalse t\u00e4mbri lavastaja ja kunstniku valik edaspidi omandab.<\/p>\n

M\u00f5tlesin kaua, miks mina kui kaasaegse etenduskunsti praktik saan siin s\u00f5nastada \u00fchis\u017e\u00fcrii viimaste valikute s\u00f5numi, aga siis s\u00e4hvatas: sest olen kord loonud k\u00f5iki Eesti teatreid ja etendusasutusi \u00fchendava teose “Sisenemine sisenemisse” (Kanuti Gildi SAAL). K\u00f5iki teatreid \u00fchiselt peategelase rolli asetada pole siin reaalsuses teisiti ilmselt v\u00f5imalik. Ja n\u00fc\u00fcd v\u00f5ivad eesriided sulguda.<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mida see n\u00e4itab, et lavastaja auhinna \u00fcle otsustamise ainu\u00f5igus antakse tagasi s\u00f5nalavastuse \u017e\u00fcriile? Igatahes mitte spektrit laiendavaid v\u00f5imalusi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":194203,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,82574,140,6635,63821,6637],"class_list":["post-194202","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-henri-hutt","tag-meelelahutus","tag-teater-muusika-kino","tag-teatripreemiad","tag-temuki"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116685137746467556","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/194202","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=194202"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/194202\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/194203"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=194202"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=194202"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=194202"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}