{"id":194230,"date":"2026-06-03T08:28:08","date_gmt":"2026-06-03T08:28:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/194230\/"},"modified":"2026-06-03T08:28:08","modified_gmt":"2026-06-03T08:28:08","slug":"aasia-elanikel-on-leitud-ainulaadne-supervoime-mida-teistel-inimestel-ei-ole","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/194230\/","title":{"rendered":"Aasia elanikel on leitud ainulaadne superv\u00f5ime, mida teistel inimestel ei ole"},"content":{"rendered":"<p>K\u00f5rgm\u00e4estikus elavatel Tiibeti ja Nepali p\u00f5liselanikel on v\u00e4lja kujunenud eriline kohastumus, mis aitab nende organismil tulla toime hapnikuvaese \u00f5huga. Kui enamik inimesi hakkab suurtel k\u00f5rgustel kannatama \u00f5hupuuduse, peavalu ja n\u00f5rkuse k\u00e4es, siis Tiibeti platoo elanikud on suutnud sellistes tingimustes elada juba \u00fcle 10 000 aasta.<\/p>\n<p>USA Case Western Reserve\u2019i \u00fclikooli antropoloog Cynthia Beall ja tema kolleegid uurisid 417 Nepali naist vanuses 46\u201386 aastat, kes olid kogu elu elanud enam kui 3500 meetri k\u00f5rgusel. Teadlased vaatasid muu hulgas nende hemoglobiinitaset, vere hapnikusisaldust ja seda, kui palju lapsi naised olid s\u00fcnnitanud. Uuring n\u00e4itas, et k\u00f5ige suurema reproduktiivse eduga naistel ei olnud hemoglobiinitase mitte k\u00f5rge ega madal, vaid keskmine. Samal ajal oli nende hemoglobiini hapnikuga k\u00fcllastatus k\u00f5rge. See t\u00e4hendab, et organism suutis hapnikku t\u00f5husalt kudedesse viia, ilma et veri muutuks liiga paksuks ja koormaks s\u00fcdant. Teadlased leidsid ka, et edukamalt kohastunud naistel oli kiirem verevool kopsudesse ning keskmisest laiem s\u00fcdame vasak vatsake, mis pumpab hapnikurikast verd kehasse. Need tunnused aitavad h\u00f5redast \u00f5hust maksimumi v\u00f5tta.<\/p>\n<p>Bealli enda s\u00f5nul on tegemist n\u00e4itega j\u00e4tkuvast looduslikust valikust. K\u00f5rgm\u00e4estiku elanike uurimine aitab teadlastel paremini m\u00f5ista, kuidas inimene on suutnud v\u00e4ga erinevate keskkonnatingimustega kohaneda.<\/p>\n<p>Teadusartikkel ilmus 2024. aasta l\u00f5pus ja seda saab lugeda <a rel=\"noopener follow nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.pnas.org\/doi\/full\/10.1073\/pnas.2403309121\" data-rel-date-range=\"[]\">SIIN<\/a>.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <a href=\"https:\/\/forte.delfi.ee\/artikkel\/120588251\/aasia-elanikel-on-leitud-ainulaadne-supervoime-mida-teistel-inimestel-ei-ole\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Kommenteeri <\/a><a href=\"https:\/\/forte.delfi.ee\/artikkel\/120588251\/aasia-elanikel-on-leitud-ainulaadne-supervoime-mida-teistel-inimestel-ei-ole\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Loe kommentaare (1)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00f5rgm\u00e4estikus elavatel Tiibeti ja Nepali p\u00f5liselanikel on v\u00e4lja kujunenud eriline kohastumus, mis aitab nende organismil tulla toime hapnikuvaese&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":194231,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[1086,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-194230","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-aasia","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116685236139558638","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/194230","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=194230"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/194230\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/194231"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=194230"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=194230"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=194230"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}