{"id":194299,"date":"2026-06-03T09:57:07","date_gmt":"2026-06-03T09:57:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/194299\/"},"modified":"2026-06-03T09:57:07","modified_gmt":"2026-06-03T09:57:07","slug":"marit-kannelmae-geerts-vaheaeg-on-taastumise-aeg-ka-talvel-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/194299\/","title":{"rendered":"Marit Kannelm\u00e4e-Geerts: vaheaeg on taastumise aeg, ka talvel | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Lapse vaimne tervis ei parane, kui j\u00e4tame alles sama koormuse, samad ootused ja samad tempod, aga nihutame puhkep\u00e4evi kalendris mugavamasse kohta, kirjutab Marit Kannelm\u00e4e-Geerts.<\/p>\n

Eesti hariduses r\u00e4\u00e4gitakse \u00fcha enam laste ja noorte vaimsest tervisest. R\u00e4\u00e4gime sellest, et koolip\u00e4ev v\u00f5iks alata hiljem, sest noored vajavad und. R\u00e4\u00e4gime l\u00e4bi kooliaasta sellest, et kevadeks on nii \u00f5pilased kui ka \u00f5petajad v\u00e4sinud. R\u00e4\u00e4gime \u00f5pir\u00f5\u00f5mu kadumisest, koolistressist, eksamipingest ja sellest, kuidas kool peaks toetama tervet arengut, mitte ainult sooritust.<\/p>\n

Selle k\u00f5ige taustal m\u00f5jub sel \u00f5ppeaastal \u00fcles kerkinud talvise koolivaheaja l\u00fchendamise plaan<\/a> vastuoluliselt. J\u00f5ulude ja aastavahetuse periood on enamiku laste jaoks sageli tihe aeg: peres\u00fcndmused, liikumised \u00fche kodu ja teise vahel, sugulased, ootused, m\u00fcra, muutunud p\u00e4evakava, vahel ka pinge. Paljudele lastele ja noortele algab tegelik taastumine alles siis, kui p\u00fchad on m\u00f6\u00f6das.<\/p>\n

Just see lisanduv n\u00e4dal jaanuaris v\u00f5ib olla aeg, mil saab magada, rahuneda, olla omaette, minna \u00f5ue, taastada r\u00fctmi ja koguda j\u00f5udu aasta k\u00f5ige pimedamaks ning \u00f5ppimise m\u00f5ttes pingelisemaks osaks. Kui v\u00f5tame selle n\u00e4dala \u00e4ra, nihkub vajadus taastumise j\u00e4rele edasi, sageli kevadesse, mil seda v\u00e4ljendavad v\u00e4simus, \u00e4revus, motivatsioonilangus, konfliktid v\u00f5i tervisemured.<\/p>\n

“Lahendus ei peaks olema puhkeaja \u00fcmbert\u00f5stmine \u00fchest kohast teise, vaid kooliaasta koormuse sisuline l\u00e4bivaatamine.”<\/p>\n

Talvevaheaja l\u00fchendamise \u00fcks argument on olnud soov tuua suvevaheaeg varasemaks ja v\u00e4ltida \u00f5ppimist kuumas juunis. See on arusaadav mure, sest \u00f5petajad ja \u00f5pilased on kevade l\u00f5puks v\u00e4sinud, kuid lahendus ei peaks olema puhkeaja \u00fcmbert\u00f5stmine \u00fchest kohast teise, vaid kooliaasta koormuse sisuline l\u00e4bivaatamine.<\/p>\n

Kui probleem on selles, et \u00f5ppeaasta l\u00f5pus on energia otsas, siis miks on \u00f5ppeaasta \u00fcles ehitatud nii, et kevadeks on inimesed t\u00fchjaks pigistatud? Kui mure on selles, et l\u00f5petajatel on suveks juba oluline \u00f5ppet\u00f6\u00f6 tehtud, siis lubame nad varasemalt puhkusele v\u00f5i m\u00f5tleme muu lahenduse, mis s\u00e4ilitaks talvepuhkuse.<\/p>\n

Eesti inimarengu aruanne 2026<\/a> \u00fctleb hariduse kohta tabavalt, et koolist on saanud k\u00f5igi ootuste kogumiskoht ning meil on vaja teha “tervislikku lahutamistehet”, mitte lisada kogu aeg uusi \u00fclesandeid, vaid otsustada, millest loobuda. Sama m\u00f5tet peaks rakendama ka koolikalendri puhul. Lapse vaimne tervis ei parane, kui j\u00e4tame alles sama koormuse, samad ootused ja samad tempod, aga nihutame puhkep\u00e4evi kalendris mugavamasse kohta.<\/p>\n

Noorte vaimse tervise andmed ei luba meil taastumist pisendada. Laste vaimse tervise uuring n\u00e4itab, et vanuse kasvades sagenevad depressiooni ja \u00e4revuse s\u00fcmptomid ning langeb heaoluhinnang. Eesti inimarengu aruanne 2023 r\u00f5hutab, et koolikeskkond on kodu k\u00f5rval laste heaolu kujunemisel v\u00f5tmet\u00e4htsusega. Helge Kooli Harjumaa uuringus \u00fctles \u00fcle poole seitsmenda ja \u00fcheksanda klassi \u00f5pilastest, et nad kogevad kooliga seoses suurt kurnatust.<\/p>\n

Sama mustrit n\u00e4eme ka koolip\u00e4eva alguse arutelus. Kui riik p\u00f5hjendab koolip\u00e4eva algust kell 9 noorte une- ja arenguvajadusega, siis tunnistame p\u00f5him\u00f5tteliselt, et \u00f5ppimine ei saa olla eraldatud lapse kehast, unest, n\u00e4rvis\u00fcsteemist ja taastumisv\u00f5imest, aga siis peab sama loogika kehtima ka koolivaheaegade puhul. Ei saa \u00fchel p\u00e4eval \u00f6elda, et noor vajab rohkem und ja teisel p\u00e4eval \u00f6elda, et talvine taastumisn\u00e4dal on liiga pikk katkestus.<\/p>\n

H\u00e4sti puhanud laps \u00f5pib paremini ja h\u00e4sti puhanud \u00f5petaja \u00f5petab paremini. Puhkus on eeltingimus selleks, et inimene \u00fcldse jaksaks \u00f5ppida, suhestuda, keskenduda ja areneda. Eesti talv on pikk, pime ja vaimselt koormav. Suvi on oluline, aga suvi ei saa olla ainus aeg, mil lapsel on lubatud puhata. Ja v\u00f5tame ka t\u00e4iskasvanutena sellest m\u00f5ttest \u00f5ppust.<\/p>\n

Kui soovime vaimselt tervemat \u00fchiskonda, peame \u00f5ppima v\u00e4\u00e4rtustama pause sama palju kui pingutust. Talvine lisapuhkus on osa vaimse tervise hoidmisest ja n\u00fc\u00fcd, kevadel on aeg ka j\u00e4rgmine ja \u00fclej\u00e4rgmine \u00f5ppeaasta seda silmas pidades \u00fcle vaadata ja teha inimesi toetavad otsused.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Lapse vaimne tervis ei parane, kui j\u00e4tame alles sama koormuse, samad ootused ja samad tempod, aga nihutame puhkep\u00e4evi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":194300,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,49898,50923,4057,7440,58352,79264,28,29,82585,19,408,7660,2913,8538,25,8938,23,24,22,20,4213,30],"class_list":["post-194299","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-inimarengu-aruanne","tag-inimarengu-aruanne-2026","tag-koolid","tag-koolielu","tag-koolipaeva-algus","tag-koolivaheaeg","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-marit-kannelmae-geerts","tag-news","tag-opetajad","tag-opilased","tag-oppimine","tag-peaasi","tag-populaarseimad-lood","tag-puhkus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaimne-tervis","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116685586010944578","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/194299","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=194299"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/194299\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/194300"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=194299"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=194299"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=194299"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}