{"id":194443,"date":"2026-06-03T13:04:12","date_gmt":"2026-06-03T13:04:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/194443\/"},"modified":"2026-06-03T13:04:12","modified_gmt":"2026-06-03T13:04:12","slug":"arvustus-tagatoad-puuab-koike-vaatajale-liialt-puust-ja-punaseks-teha-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/194443\/","title":{"rendered":"Arvustus. “Tagatoad” p\u00fc\u00fcab k\u00f5ike vaatajale liialt puust ja punaseks teha | Film"},"content":{"rendered":"

Uus film kinolevis
“Tagatoad” (“Backrooms”)
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kane Parsons
Stsenarist Will Soodik
Operaator Jeremy Cox
Kunstnik Danny Vermette
Heliloojad. Edo van Breemen, Kane Parsons
Osades Chiwetel Ejiofor, Renate Reinsve, Mark Duplass, Finn Bennett, Lukita Maxwell, Avan Jogia Avan Jogia jt<\/p>\n

5\/10<\/p>\n

Tagatoad on netikultuuris saanud s\u00f5naks, millega kirjeldada inimloodud keskkondi, mida iseloomustavad k\u00f5hedus, kummastus, teisesus, veidrus, t\u00fchjus. Oma fantastilisemal tasandil on need liminaalsed ehk piirialased kohad, l\u00f5putuna n\u00e4ivad \u00fchtemoodi koridoride r\u00e4gastikud, mis ei eksisteeri meie maailmas, mis tunduvad ebaloogilised, kuhu satutakse juhuslikult, glitch’itakse v\u00f5i clip’itakse n\u00e4iteks l\u00e4bi seinte v\u00f5i p\u00f5randate.<\/p>\n

Netifoorumist 4chan alguse saanud tagatubasid \u00fcmbritsevale m\u00fctoloogiale otsustas neli aastat tagasi veebisarja n\u00e4ol kindlama kuju anda tollal vaid 16-aastane Kane Parsons. Youtube’is on tema “Tagatubade” videod, milles segunevad animatsioon ja filmikaadrid, kogunud miljoneid vaatamisi ning n\u00fc\u00fcd on netifenomen vallutanud kinoekraanid t\u00e4ispika filmi kujul. 20-aastase juutuuberi re\u017eiideb\u00fc\u00fct kannab endas omadusi, mis tegid armastatuks tema l\u00fchifilmid \u2013 k\u00f5he atmosf\u00e4\u00e4r, salap\u00e4ra, ebaselgus \u2013, kuid samas kaotab osa sellest, muutes tagatoad pisut laisaks ja liiga nina peal metafooriks inimese ps\u00fc\u00fchest ja gentrifikatsioonist.<\/p>\n

Filmi s\u00fcndmuste keskmest leiab hiljuti naisest lahku l\u00e4inud m\u00f6\u00f6blipoe pidaja Clarki (Chiwetel Ejiofor) ja tema terapeudi Mary (Renate Reinsve), kel samuti k\u00e4sil oma mineviku traumade lahkamine. Clark, kes suuresti lihtsalt jonnib ja usub, et kogu maailm on tema vastu, on sunnitud elama enda poe n\u00e4ituseruumis, kust ta avastab elektriliste anomaaliate t\u00f5ttu seina tagant n\u00e4htamatu avause. Ta libiseb nagu vaim l\u00e4bi seina ja satub tuhmkollase tapeedi ning luminofoorlampidega valgustatud ruumide lab\u00fcrinti, milles on suva j\u00e4rgi laiali pillutatud erinevaid objekte, m\u00f6\u00f6blist riiete ning liiklusm\u00e4rkideni v\u00e4lja.<\/p>\n

“Tagatoad” Autor\/allikas: Scanpix \/ Imago \/ Landmark Media<\/p>\n

K\u00f5ik on seejuures kuidagi nihkes ja paigast \u00e4ra ning ruumides, mis tundusid esiti inimt\u00fchjad, luusib ringi midagi hirmu\u00e4ratavat. T\u00f5estamaks oma skeptilisele terapeudile, et ta pole hull, v\u00f5tab Clark ette oma kahe noore t\u00f6\u00f6taja abil tagatubasid avastada, filmida ja t\u00f5endusmaterjali koguda. Asjad l\u00e4hevad loomulikult nihu ning Mary l\u00e4heb peale veidrat telefonik\u00f5ne Clarki otsima, kadudes nii ka ise tagatubadesse.<\/p>\n

Filmi kannab suuresti see, mis tegi edukaks Parsonsi l\u00fchifilmid: 90ndate k\u00f5heda v\u00e4ikekodanliku arhitektuuri ja m\u00f6\u00f6bli nostalgia, analoogse k\u00e4sikaamera objektiivi l\u00e4bi n\u00e4htud kergelt moonutatud maailm, fluorotulede pinin ning videom\u00e4ngulik p\u00f5genemis-action. Luua k\u00f5hedat atmosf\u00e4\u00e4ri ja ootus\u00e4revust, tekitada hirmu ja ebamugavust pea ei millestki, oskab Parsons suurep\u00e4raselt. Analoogkaamera silma l\u00e4bi lahti rulluvad episoodid on filmi tugevamateks k\u00fclgedeks. Siin aitab \u00f5udusele kaasa, et pole t\u00e4pselt aru saada, mida sa parajasti n\u00e4ed v\u00f5i mis tegelast taga ajab, sest kehv pildikvaliteet t\u00f5ukab tagant vaataja enda ettekujutust.<\/p>\n

K\u00fcllaltki ruttu \u2013 v\u00f5ib-olla isegi liiga ruttu \u2013 muutuvad tagatoad aga l\u00f5putute v\u00f5imalustega teematubadeks, mille hulgast leiab n\u00e4iteks j\u00f5ulutulukestega ruumi, mille keskel ehitud kuusk, meenutades nii veidrate tubade r\u00e4gastikku, mida oleme n\u00e4inud n\u00e4iteks HBO hittsarjas “Severance”. See pole j\u00e4llegi \u00fcllatav, kuna sarja looja on r\u00e4\u00e4kinud, et ta sai inspiratsiooni just tagatubade m\u00fctoloogiast ja esteetikast.<\/p>\n

“Tagatoad” Autor\/allikas: Scanpix \/ Imago \/ Landmark Media<\/p>\n

Kuigi l\u00e4bi nende teematubade tormamine oli kaasahaarav, siis polnud neil erilist seost esialgse umbse kollasusega. T\u00e4ispika filmi puhul on see v\u00f5ib-olla paratamatu: tunnetati, et tervet filmi on keeruline siiski \u00fchele kindlale vaibile \u00fcles ehitada, mist\u00f5ttu mitmekesisuse huvides anti endale vabadus kokku kuhjata k\u00f5ike, mis v\u00e4hegi p\u00e4he tuli. Seel\u00e4bi hakkas aga kaduma liminaalse maailmadevahelise ruumi atmosf\u00e4\u00e4r, mis teeb “Tagatubadest” tagatoad.<\/p>\n

Pakkumaks vaatajale tagatubade pealtn\u00e4ha omavolilise toimimisloogika selgituseks mingitki pidepunkti, r\u00e4\u00e4gib Clark oma hulluse hetkel, et neil tubadel on ka vertikaalne ulatus. Nii on iga tasand kehvem koopia endale eelnevale \u00fclemisest “korrusest”, orginaalversiooniks aga meie enda maailm. Nii taandub k\u00f5ik aina s\u00fcgavamale liikudes l\u00f5puks \u00fcheks ja pidevaks \u00e4revkollaseks kontoriruumiks. Just selles v\u00e4ljendub \u00fchiskondlik gentrifikatsiooni kriitika, mida toetavad s\u00e4hvatused Mary elust, kus t\u00f5mmatakse maha ja ehitatakse asemele t\u00fc\u00fcpprojekti j\u00e4rgi konstrueeritud iseloomutud naabruskonnad.<\/p>\n

Lisaks gentrifikatsioonile puudutati lisakihina ka trauma ja inimesena kasvamise teemasid. Clark \u00fcritab tagatubasid kaardistada, kuid m\u00f5istes, et ta ei saa sellega hakkama, otsustab tubadele alistuda. Mary ei saa terapeudina teda aidata, kuna ta ise ei taha muutuda, talle meeldib, see, kes ta on \u2013 endas ebakindel lapsmees, kes t\u00f5ukab k\u00f5ik endast eemale, et ta ei peaks ise haiget saama. Nii saab tagatubadest koht, kus me oleme ise enda suurimad vaenlased, tehes seal haiget nii iseendale kui ka teistele meie \u00fcmber.<\/p>\n

“Tagatoad” Autor\/allikas: Scanpix \/ Imago \/ Landmark Media<\/p>\n

Will Soodiki kirjutatud stsenaarium tahab seejuures v\u00f5ib-olla isegi \u00fcleliia palju vaatajale puust ja punaseks ette teha, eriti seda, mis puutub Clarki siseellu. Oleks eelistanud veidi peenemat v\u00f5i kaarega l\u00e4henemist, mis Parsonsi vihjavate loojutustamisviisidega rohkem samal pulgal, sest hetkel n-\u00f6 s\u00fcgavam tasand, mis keskendub inimeseks olemise keerdk\u00e4ikudele, t\u00f5useb l\u00f5puks isegi liialt ja selgelt esile. See aga hakkab varjutama kogu asja tuuma, milleks on l\u00f5putu veider ruum ise. Vabast ja piirideta ruumist saab \u00fcleloomuliku asemel hoopis piiritletud metafoor, mis hakkab paradoksaalselt ka filmi t\u00fchistama.<\/p>\n

L\u00f5petuseks v\u00f5ib “Tagatubade” puhul n\u00e4ha teatavat trendi kujunemist. “Tagatubadega” samaaegselt jookseb hetkel kinodes samuti suure kassaeduga \u00f5udusfilm “Sundm\u00f5te” (“Obessison”), mille re\u017eiss\u00f6\u00f6riks teine noor Youtube’i juurtega filmitegija Curry Barker. Filmistuudiod on avastanud, et viis, kuidas rahvamassid kinno tuua, on nad n\u00e4pata sealt, kuhu nad kunagi kaotati \u2013 maailma suurimalt voogedastusplatvormilt Youtube.<\/p>\n

“Tagatoad” t\u00f5usiski p\u00e4evapealt kassatulu poolest filmilevitaja A24 seni edukaimaks filmiks. See t\u00f5estab mingil m\u00e4\u00e4ral, et noored tulevad kinno, kui neid seal n\u00e4htav k\u00f5netab, kui asja taga on n\u00e4iteks ka suurem sotsiaal-kultuuriline liikumine. See ei t\u00e4henda, et iga v\u00e4hegi edukam internetimeem v\u00f5i trend peaks j\u00f5udma kinolinale, kuid ma julgen siiski kahtlustada, et vanameistrite uue linalood \u2013 n\u00e4iteks tuleval n\u00e4dalal kinnodesse j\u00f5udva Steven Spielpergi uus ulmekas “Avalikustamise p\u00e4ev” \u2013 selliseid masse kinno ei too. Prove me wrong.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uus film kinolevis“Tagatoad” (“Backrooms”)Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kane ParsonsStsenarist Will SoodikOperaator Jeremy CoxKunstnik Danny VermetteHeliloojad. Edo van Breemen, Kane ParsonsOsades Chiwetel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":194444,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[180,82602,26,27,37,33,35,34,36,31,32,208,21,82264,28,29,95,19,25,82601,82263,23,24,22,20,30,92,93,94,3025],"class_list":["post-194443","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-arvustus","tag-backrooms","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-film","tag-headlines","tag-kane-parsons","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rasmus-kuningas","tag-tagatoad","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews","tag-youtube"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116686322020867067","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/194443","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=194443"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/194443\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/194444"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=194443"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=194443"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=194443"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}