Stereot\u00fc\u00fcpidele r\u00f5hudes kipuvad sotsioloogid s\u00fcsteemi kritiseerima, insenerid tahavad aga lihtsalt midagi valmis ehitada. Kui m\u00f5tlete oma koosolekutele Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis (KTH), kelle h\u00e4\u00e4l tavaliselt peale j\u00e4\u00e4b ja kas see on aastatega muutunud?<\/p>\n
Kui ma KTH-s alustasin, t\u00f6\u00f6tas sotsiaalteadlasi tehnika\u00fclikoolis veel \u00fcsna harva, kuid n\u00fc\u00fcdseks n\u00e4en seda palju tihemini. Projekti rahastustaotlused viivad insenerid ja sotsiaalteadlased kokku just innovatsioonikeskses teadust\u00f6\u00f6s.<\/p>\n
Sotsiaalteadlasena inseneridega koost\u00f6\u00f6d tehes tuleb s\u00e4ilitada paindlikkus, sest tehnoloogia loojatel kipub nappima refleksiivsust, et uurida oma t\u00f6\u00f6 tagaj\u00e4rgi. Ometi saame sotsiaalteadusliku refleksiivsuse ja tehnoloogia \u00fchendada, et uurida sellesama tehnoloogia t\u00f5statatud sotsiaalseid k\u00fcsimusi. See pole mustvalge olukord, nagu n\u00e4iteks see, kas tehisaru peab rangelt pooldama v\u00f5i eitama. Saame leida tasakaalu.<\/p>\n
Samas on see ka huvitav. Tavaliselt uurivad sotsiaalteadlased sellise tehnoloogia m\u00f5ju, mis on juba ammu kasutusel. Koost\u00f6\u00f6s inseneridega p\u00e4\u00e4seme aga ligi alles arendusj\u00e4rgus tehisarul p\u00f5hinevatele tehnoloogiatele, mis on v\u00e4ga p\u00f5nev ja uuenduslik.<\/p>\n
S\u00fcvenemaks peamistesse tehnilistesse v\u00e4ljakutsetesse, v\u00f5ime kasutada n\u00e4itena eakatele meelerahu \u00f5petavat rakendust LugnAI. Kuna see p\u00f5hineb suurel keelemudelil, kaasnevad sellega paratamatud ohud: masin v\u00f5ib genereerida absurdseid v\u00e4iteid v\u00f5i isegi kahjulikku sisu. Millised turvameetmeid tarvis on, enne kui sellised rakendused avalikku kasutusse anda, arvestades, et eakad on haavatav sihtr\u00fchm?<\/p>\n
OpenAI rakendused ja API-d v\u00f5imaldavad n\u00fc\u00fcd iga\u00fchel, ka ilma p\u00f5hjalike tehniliste teadmisteta, h\u00f5lpsalt oma juturoboteid luua ja testida. Need t\u00f6\u00f6tavad \u00fcsna h\u00e4sti. Kuna risk hallutsinatsioonideks on olemas, valisime just seet\u00f5ttu oma n\u00e4idisjuhtumiks meelerahu\u00f5petuse (mindfulness). Selle tervisekasu on t\u00f5estatud, kuid riskid j\u00e4\u00e4vad v\u00e4ikeseks: isegi kui tehisaru genereerib veidra harjutuse, pole sellel drastilisi tagaj\u00e4rgi \u2013 erinevalt olukorrast, kus robot jagab meditsiinin\u00f5u.<\/p>\n
Eetilised riskid ei seisne siinkohal enamasti selles, kas tehisaru annab \u00f5ige v\u00f5i vale vastuse. Pigem n\u00e4eme ohtu, et inimesed muutuvad tehisarust liigselt s\u00f5ltuvaks v\u00f5i kasutavad seda valesti. N\u00e4iteks p\u00fc\u00fcavad end masina abil diagnoosida. Insenerid ei suuda tihti ette n\u00e4ha, kuidas kasutajad rakendust tegelikult pruukima hakkavad: kognitiivse h\u00e4irega inimene v\u00f5ib muidu ohutut meelerahurakendust t\u00e4iesti valesti m\u00f5ista.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3605053h14c5t24.jpg\"\/)
Stockholmi KTH Kuningliku Tehnoloogiainstituudi kaasprofessor Sanna Kuoppam\u00e4ki. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Need ootamatud tagaj\u00e4rjed v\u00f5ivad olla t\u00f5sised. Tervete eakate peal h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tav vestlusrobot v\u00f5ib dementsusega inimese t\u00e4iesti segadusse ajada. Rootsi keeles on selle kohta isegi s\u00f5na f\u00f6rvirrad \u2013 nad ei m\u00f5ista enam, kas r\u00e4\u00e4givad inimese v\u00f5i robotiga ja milline on masina roll. See tekitab neis patsientides suurt \u00e4revust ja stressi. Seega, kuigi tehnoloogia on iseenesest v\u00e4ikese riskiga, ei tea me selle m\u00f5ju teatud sihtr\u00fchmadele alati ette.<\/p>\n
Oleme ka m\u00e4rganud, et ehkki katseisikud r\u00e4\u00e4givad uuringutes esmalt tehnoloogia positiivsetest k\u00fclgedest, peituvad pinna all alati murekohad, mida tasub edasi uurida. Teaduse ja tehnoloogia uuringutes (STS) on inimese ja tehisaru suhtlusega kaasnevaid h\u00f5\u00f5rdumisi ja dilemmasid juba laialdaselt k\u00e4sitletud.<\/p>\n
Kognitiivsest ohutusest r\u00e4\u00e4kides s\u00fcnkroonis \u00fcks teie teine projekt, AgeWear s\u00fcdame-veresoonkonna andmed kehalise aktiivsusega. Samas olete nentinud, et lakkamatu tervise j\u00e4lgimine tekitab sageli uut liiki stressi. Kas me \u00fcldse suudame luua lahendusi, mis aitavad teadlikumaid otsuseid vaistlikult langetada, mitte ei vallanda tervisepaanikat?<\/p>\n
AgeWeari projekt on v\u00e4ga huvitav. V\u00f5imalusi enda j\u00e4lgimiseks leidub turul palju, kuid nutiseadmeid ja aktiivsusmonitore kasutavad enamasti tippsportlased v\u00f5i juba niigi heas vormis ja f\u00fc\u00fcsiliselt aktiivsed inimesed. Eakaid uurides selgus, et paljudel puudub selleks motivatsioon. Nad tahavad k\u00fcll p\u00fcsida terved ja tegusad, kuid ei n\u00e4e vajadust numbreid taga ajada. Kui neile seadmeid peale suruda, v\u00f5ib see indu hoopis v\u00e4hendada v\u00f5i tekitada \u00e4revust.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu uurimegi, kuidas saaksid interaktsioonimeetodid \u2013 n\u00e4iteks muusika v\u00f5i heli \u2013 nutiseadmega treenimist parandada. K\u00fcsimus ei ole ainult andmete kogumises, vaid ka selles, kuidas aidata inimesel liikumist nautida. Seade peab k\u00fcll tuvastama f\u00fc\u00fcsilist koormust ja m\u00f5\u00f5tma pulssi, ent algandmed ei pruugi eakatele endile midagi \u00f6elda, isegi kui need arstidele kasulikud on.<\/p>\n
Tahame astuda rangest meditsiinilisest mudelist sammu edasi. Kui vanemaealised tunnevad, et seade toob eelk\u00f5ige v\u00e4lja nende kehalise passiivsuse v\u00f5i tervisemured, m\u00f5jub see soovitule vastupidiselt. Tehnoloogiat ei tohiks esitleda kui vahendit, mis pelgalt tasakaalustab puudusi v\u00f5i passiivsust. See peaks toimima pigem motiveerijana.<\/p>\n
Kui h\u00e4sti suudavad disainiotsuseid tehes n\u00e4ha maailma eaka v\u00f5i erivajadusega inimese silmade l\u00e4bi?<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4gime n-\u00f6 puhastest inseneridest, kes keskenduvad ainult tehnilisele poolele, siis nad seda enamasti teha ei suuda. See ei t\u00e4henda, et nad seda ei tahaks. Paljud insenerid, kellega olen koost\u00f6\u00f6d teinud, arendavad anduritehnoloogiaid just inimeste tervise parandamiseks. Sotsiaalteadlaste ja inseneride tihedam suhtlus on viljakas, sest insenerid m\u00f5istavad niimoodi paremini reaalseid piiranguid. Nad \u00fcllatuvad \u00f5ige tihti, kui n\u00e4evad, et inimesed tajuvad tehnoloogiat hoopis teisiti, kui nemad esialgu eeldasid.<\/p>\n
Tasub m\u00e4rkida, et isegi t\u00e4iesti tavalised inimesed on infok\u00fcllusega kimpus. Teisalt p\u00fc\u00fcab Euroopa Liit \u00fcha enam edendada eakate digitaalset kaasatust, mis t\u00e4hendab, et eakad peavad pidevalt kohanema uute tehnoloogiate, seadmete ja rakendustega. M\u00f5nes m\u00f5ttes on see tervitatav, sest pakub vaimset stimulatsiooni. Sotsioloogina olete ilmselt vahel isegi m\u00f5elnud, et seda k\u00f5ike tehakse liiga entusiastlikult ning paljud tahaksid elada hoopis lihtsamat elu ja rahus olla.<\/p>\n
Tehnoloogiaid arendades tuleb kindlasti olla vastutustundlik. Peame ja tunnistama, et n\u00e4iteks 76-aastastest ja vanematest ei kasuta umbes kolmandik isegi internetti, kuigi see on juba alustehnoloogia. See n\u00e4itab, et teatud tervishoiuteenuseid tuleb j\u00e4tkuvalt pakkuda traditsiooniliselt ehk inimeselt inimesele. Digioskusi saab e-tervise teenuste kasutamiseks ja digikeskkonnas toimetulekuks \u00f5ppida teatud piirini, kuid inimestele peab siiski j\u00e4\u00e4ma valikuv\u00f5imalus.<\/p>\n
See peab eriti h\u00e4sti paika P\u00f5hjamaades, kus tuginetakse universaalsele tervishoiumudelile ja v\u00f5rdsele ligip\u00e4\u00e4sule. Kui surume digiteenuseid liiga agressiivselt peale ja muid v\u00f5imalusi ei j\u00e4ta, t\u00f6\u00f6tame sellele hoopis vastu. Nii t\u00f5rjume s\u00fcsteemist v\u00e4lja inimesed, kes ei suuda haiguse, puude v\u00f5i k\u00f5rge ea t\u00f5ttu digilahendusi kasutada.<\/p>\n
Ajakirjanikuna tundub mulle vahel, et riigid peab eakatele suunatud digilahendusi imerohuks, mida suured tehnoloogiaettev\u00f5tted m\u00f5istagi takka \u00f5hutavad. V\u00f5ib-olla tahame kinkida vanaemale empaatilisena tunduvat robotit aga lihtsalt selleks, et \u00f6\u00f6sel rahulikult magada saaksime, kui ei ole viitsinud talle ise helistada?<\/p>\n
Vastuolu tuleneb sellest, et tehisaru arendajad keskenduvad sageli t\u00f5hususe kasvatamisele ja rutiinsete \u00fclesannete, n\u00e4iteks telefonik\u00f5nede v\u00f5i hooldaja koduvisiitide, automatiseerimisele. Neid praktilisi hooldustoiminguid on \u00fcsna lihtne automatiseerida, kuid masinad ei taju hoolitsuse inimlikku ja suhtlusp\u00f5hist m\u00f5\u00f5det. Kui me ei arenda tehnoloogiaid just neist inimlikest v\u00e4\u00e4rtustest l\u00e4htuvalt, riskime alati hoolekande liigse masinlikustumisega.<\/p>\n
Tehnoloogia arendamisel tuleb astuda pelgast t\u00f5hususe tagaajamisest samm edasi ja m\u00e4rgata ka hooldust\u00f6\u00f6tajate heaolu, mida praegune sotsiaalpoliitika t\u00e4ielikult eirab. Hoolekandepoliitika keskendub hooldusteenuste v\u00f5rdsele k\u00e4ttesaadavusele, kuid vaikib sellest, kuidas hoida olemasolevat personali, meelitada valdkonda uusi t\u00f6\u00f6tajaid ja tagada s\u00fcsteemi j\u00e4tkusuutlikkus.<\/p>\n
Sellega seoses saite hiljuti ligikaudu 1,3 miljoni eurose toetuse, et uurida, kuidas tehisaru abil hooldust\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6d t\u00f5hustada ja parandada nende heaolu. Hooldekodud \u00fctleksid aga ilmselt, et neil on lihtsalt abik\u00e4si juurde vaja. Millega sellist kulu \u00f5igustada, kui sama raha eest saaks hoopis palku t\u00f5sta ja uusi inimesi v\u00e4rvata?<\/p>\n
M\u00f5istan t\u00e4ielikult, et hooldusasutused ja teenuseosutajad peavad ise vaatama, kui palju robot maksab ja see t\u00f6\u00f6tajate aega s\u00e4\u00e4stab. Kui aga robot sobitub hoolduskeskkonda nii loomulikult, et muutub selle lahutamatuks osaks, ei asenda need pelgalt \u00fcht konkreetset t\u00f6\u00f6\u00fclesannet.<\/p>\n
Muidugi leidub ruumis liikuvaid roboteid, mis v\u00f5ivad teile klaasi vett tuua. Raske on aga v\u00e4ita, et hooldust\u00f6\u00f6d t\u00f5hustavad just sedasorti lahendused. Sellest vaatenurgast on nad pigem lisakulu, kuna masinaid peab hooldama ja \u00fcleval pidama. Teisalt, kui robot muudab hoolduskeskkonna tervikuna paremaks, aitab uuenduslik \u00f5hustik meelitada uusi t\u00f6\u00f6tajaid ja parandada ameti mainet.<\/p>\n
Selleks tuleb arendada uusi tehnoloogiaid ja neid loovalt rakendada. Hoolduses kiputakse esikohale seadma praktilisi funktsioone, nagu f\u00fc\u00fcsilist abi. Samas puuduvad praegu peaaegu t\u00e4ielikult tehnoloogiad, mis toetaksid eakate v\u00f5i dementsusega inimeste loovust, kuigi loovtegevus parandab inimeste heaolu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Hoolduse kvaliteeti t\u00f5stvate hetkede \u00e4ratundmises peitub tohutu potentsiaal, ent see n\u00f5uab teistsugust m\u00f5tteviisi, uudseid meetodeid, s\u00f5navara ja terminoloogiat.<\/p>\n
Avaldasite m\u00f5ne aja eest kaasautorina uurimuse, mis anal\u00fc\u00fcsis, kuidas Rootsi hooldekodudes h\u00e4ires\u00fcsteeme tegelikult kasutatakse. Leidsite, et isegi sellised lihtsad lahendused v\u00f5ivad puhtmehaanilisele poolele keskendudes anda loodetust teistsuguseid tulemusi.<\/p>\n
Kirjutasime selle artikli k\u00fcll juba m\u00f5nda aega tagasi, kuid teema on endiselt \u00e4\u00e4rmiselt oluline. Insenerid soovivad luua tehnoloogiaid, mis toimiksid reaalsetes olukordades ja parandaksid inimeste tervist. Koost\u00f6\u00f6s sotsiaalteadlastega m\u00f5istavad nad, kuidas inimesed neid seadmeid tegelikkuses kasutavad. Sotsiaalteadlased saavad omakorda rakendada oma meetodeid ja teadmisi, et panustada innovatsioonikesksetesse algatustesse.<\/p>\n
See suhe ei toimi ainult \u00fches suunas: ka insenerid panustavad sotsiaalteadustesse. Sotsiaalteadlased ei ole pelgalt inseneride assistendid, vaid saavad inseneride teadmiste toel s\u00fcgavamalt m\u00f5ista inimk\u00e4itumist ja organisatsioonilisi tegureid. Tulevikku vaadates soovingi just seda n\u00e4ha. Kuna selline koost\u00f6\u00f6 muutub \u00fcha tavalisemaks, on oluline tagada, et m\u00f5lemad pooled saavad suhetest v\u00f5rdselt kasu ja panustavad teineteise arengusse.<\/p>\n
Digilahendused ei pruugi parandada ainult eakate, vaid ka teismeliste ja noorte elukvaliteeti. V\u00f5tame n\u00e4iteks projekti True Balance, mille eesm\u00e4rk on toetada noorte positiivset kehakuvandit. \u00d5el olles v\u00f5iks teisalt v\u00e4ita, et leevendame \u00fche algoritmiga teise, kasumile suunatud sotsiaalmeediaalgoritmi s\u00fcvendatud s\u00fcmptomeid, kuid ei tegele juurp\u00f5hjusega.<\/p>\n
Siin j\u00f5uamegi k\u00fcsimuseni, kuidas me probleemi m\u00e4\u00e4ratleme ja kas pakume lahendusena v\u00e4lja tehisaru. Kui pakume tehisaru lahendama niiv\u00f5rd keerulist n\u00e4htust nagu kehakuvand, mis h\u00f5lmab f\u00fc\u00fcsilist, vaimset, ps\u00fchholoogilist ja sotsiokultuurilist m\u00f5\u00f5det, seisame silmitsi mitmetahulise katsumusega. See puudutab otseselt inimeste emotsioone ja seda, kuidas ta oma keha tajub.<\/p>\n
Kui me ei paku aga tehisaru v\u00e4lja l\u00f5pliku lahendusena, vaid vahendina, mille abil noored saavad arendada toimetulekuoskusi, eneseteadlikkust ja anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5imet, astume lihtsakoelisest k\u00e4sitlusest sammu edasi. N\u00e4eme sellisel juhul tehisaru lihtsalt \u00fche abivahendina, sarnaselt filmi vaatamisega. Head filmi vaadates on v\u00f5imalik enda kohta \u00fcht-teist \u00f5ppida. Kui kasutame tehisarut\u00f6\u00f6riista samal p\u00f5him\u00f5ttel, ei v\u00f5ta me seda absoluutse t\u00f5ena, vaid pigem peeglina, mis aitab iseennast paremini m\u00f5ista.<\/p>\n
Toon sarnase n\u00e4ite rakendusest, mis aitab autistlikke lapsi. Te pakute neile rangelt reguleeritud keskkonda, et aidata neil sotsiaalset suhtlust paremini m\u00f5ista. P\u00e4riselu on aga kaootiline ning kindlasti tekib olukordi, mida selline mudeldamine ette ei n\u00e4e. Siinkohal peame kriitiliselt k\u00fcsima, mil m\u00e4\u00e4ral pakuvad taolised mudelid petlikku turvatunnet.<\/p>\n
Kui kasutame tehisaru, haptilist tehnoloogiat v\u00f5i vestlusv\u00f5imeta robootikat, on p\u00f5hik\u00fcsimus: kuidas l\u00f5imida see tehnoloogia olemasolevasse teraapiasse. Seadme arendus on vaid \u00fcks pool. Sama oluline on kujundada tegevus, milles seadet rakendatakse. P\u00fc\u00fcan sellist m\u00f5tteviisi ka oma teadust\u00f6\u00f6s juurutada, disainida tegevust ennast, mitte pelgalt masinat. Peame m\u00f5tlema, millisesse teraapiaetappi need tehnoloogiad sobituvad ja kuidas saavad need ravi toetada v\u00f5i t\u00e4iustada. See viib meid eemale arusaamast, et robotid lihtsalt asendavad terapeute.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3605047he2f8t24.jpg\"\/)
Stockholmi KTH Kuningliku Tehnoloogiainstituudi kaasprofessor Sanna Kuoppam\u00e4ki. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Selle n\u00e4itena, kui True Balance’i uuring l\u00f5ppes, arutasime pikalt, kus saaks seda lahendust rakendada. Kaalusime, kas see v\u00f5iks olla t\u00f6\u00f6riist, mida kasutada enne p\u00e4ris terapeudi poole p\u00f6\u00f6rdumist. Selleks sobib see h\u00e4sti, sest enamik inimesi ei teadvusta alguses oma kehakuvandi muresid. T\u00f6\u00f6riist pakuks lihtsalt ligip\u00e4\u00e4setavat, hinnanguvaba ja anon\u00fc\u00fcmset viisi tundliku teema t\u00f5statamiseks, mis omakorda kasvatab eneseteadlikkust.<\/p>\n
Kuna inimestel v\u00f5ib olla \u00fcsna raske kohe terapeudiga \u00fchendust v\u00f5tta, aitab anon\u00fc\u00fcmne esmatugi neid juba enne tervishoius\u00fcsteemi j\u00f5udmist.<\/p>\n
Olete palju r\u00e4\u00e4kinud ka P\u00f5hjamaade tehisarumudeli ideaalist, mis tugineks solidaarsusele, usaldusele ja kaasatusele. Kuidas saavutada seda ilma teatava digitaalse suver\u00e4\u00e4nsuseta? Kui s\u00f5ltume USA ja Hiina suurkorporatsioonide mudelitest, on neisse paratamatult sisse programmeeritud teistsugused v\u00e4\u00e4rtused.<\/p>\n
Muidugi eksisteerib arvukalt suuri keelemudeleid (LLM), alusmudeleid ja suuri tehnoloogiaettev\u00f5tteid, nagu OpenAI. Nende eelis peitub tohututes andmestikes ja API-liideste lihtsas \u00fchendatavuses, mis v\u00f5imaldab iga\u00fchel mudeleid ilma p\u00f5hjalike programmeerimisoskusteta katsetada. Kui aga soovite luua klientidele eetilise toote, tasub eelistada lokaalselt majutatud mudelit, mis pole OpenAI-ga otse \u00fchendatud. Isegi kui s\u00f5lmime sellega lepingu, mis keelab ettev\u00f5ttel teie andmeid kasutada, ei saa me kunagi l\u00f5puni kindlad olla, et nad seda l\u00f5puni j\u00e4rgivad.<\/p>\n
Eetiline lahendus on v\u00f5tta kasutusele v\u00e4iksem, osaliselt avatud l\u00e4htekoodiga ja lokaalselt majutatud keelemudel, sest see on \u00fchtlasi rahaliselt j\u00e4tkusuutlik. Kui rajate ettev\u00f5tte t\u00e4ielikult OpenAI mudelile, l\u00f5ikab sellest enamasti kasu vaid OpenAI ise, kellele peate litsentsitasusid maksma. Nii muutub omaenda tehnoloogiaga kasumi teenimine v\u00e4ga keeruliseks.<\/p>\n
L\u00f5petuseks: milline n\u00e4eb maailm v\u00e4lja k\u00fcmne aasta p\u00e4rast? Kuulsin juba teie ennustust, et viie aasta p\u00e4rast toimetavad meie seas juba humanoidrobotid. Kuidas me aga j\u00f5uame akadeemilistest katseprojektidest reaalsete rakendusteni? Kas suudame seda teha nii, et hooldekodud ja haiglad ei muutu v\u00e4ikesteks klaasseintega digitaalseteks akvaariumideks?<\/p>\n
Nii Kuninglikust Tehnoloogiainstituudist (KTH) kui ka Karolinska Instituudist saame tuua mitu suurep\u00e4rast n\u00e4idet. Nende asutuste innovatsioonitugi on aidanud luua palju uusi idufirmasid. Kuigi k\u00f5ik ideed ei teostu, on see k\u00f5ik \u00fcks teekond: alustame millestki, panustame sellesse aega ja arendame ideed edasi.<\/p>\n
Mis puudutab j\u00e4lgimist, siis tehisaru ise ei ole olemuslikult eetiline ega inimkeskne. Me ei saa luua tehisaru, millesse oleks n\u00e4iteks sisse kodeeritud feministlik hoole-eetika. K\u00fcll aga v\u00f5ib tehisaru kasutamise eesm\u00e4rk kattuda inimkesksete ja hoolitsusest l\u00e4htuvate v\u00e4\u00e4rtustega ning me saame seda rakendada feministlikel eesm\u00e4rkidel.<\/p>\n
\u00dcks asi, mille \u00fcle ma Rootsi ja KTH puhul t\u00f5eliselt uhkust tunnen, on tehisaruarendajate mitmekesisus, mille kasvatamisega nad on palju vaeva n\u00e4inud. Sageli arvatakse, et see on ainult inseneride p\u00e4rusmaa. Toimunud kultuurimuutus n\u00e4itab, et tehisarust v\u00f5ivad r\u00e4\u00e4kida k\u00f5ik \u2013 see valdkond kuulub sama palju hooldust\u00f6\u00f6tajatele kui inseneridele.<\/p>\n
Sanna Kuoppam\u00e4ki pidas teisip\u00e4eval ettekande Heaolutehnoloogiate Festivalil.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3605044h19a7t24.jpg\"\/)
Stockholmi KTH Kuningliku Tehnoloogiainstituudi kaasprofessor Sanna Kuoppam\u00e4ki. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Neli m\u00f5tet Sanna Kuoppam\u00e4kilt: Tehisaru ei suuda asendada inimlikku hoolt. Ehkki arendajad ja insenerid p\u00fc\u00fcavad aega s\u00e4\u00e4sta rutiinsete…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":194591,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,82631,7455,37,33,35,34,36,31,32,21,80915,28,29,95,19,25,82629,814,31849,82630,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-194590","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-digitaalne-kaasatus","tag-digitaliseerimine","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hoolekanne","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sanna-kuoppamaki","tag-tehisaru","tag-terviseandmed","tag-tervishoiu-innovatsioon","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116686970584871893","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/194590","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=194590"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/194590\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/194591"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=194590"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=194590"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=194590"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}