![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3606121h5f80t24.png\"\/)
“Laskumine orgu” Autor\/allikas: Ilmatar Film\/Johan Huimerind<\/p>\nFilm jutustab K\u00fctioru metsavaikuses elavast erakpiltnikust Peeter Lauritsast. \u00dcheksak\u00fcmnendatel hakkas stagnaaja sumbuurist \u00fcle saav Eesti ajakirjandus j\u00f5udsalt arenema. Esimene Eesti Ekspress tuli juba 1989. aasta s\u00fcgisel. Ekspress Grupp otsis kontakti Eesti kuulsaimate p\u00e4evapiltnikega, et toota laienemisele v\u00e4\u00e4rilist visuaali. Kaks meest olid eriti hinnatud: Herkki-Erich Merila ja Peeter Laurits. Nad kasutasid pildistamisel uusi tehnoloogiaid ja vaatenurki, just nende kanda j\u00e4i Eesti Ekspressi v\u00e4rviajakirja Magneet fotode pool. Merila tegi koost\u00f6\u00f6d ka P\u00fchap\u00e4evalehega, sest tema abikaasa Anu t\u00f6\u00f6tas juhuslikult seal. Ja loomulikult j\u00e4id staarfotograafidele k\u00f5ik naisteajakirjad.<\/p>\n
Magneedist ja Areenist m\u00e4letan lehek\u00fcljesuuruseid v\u00e4rvifotosid, mille \u00fcheks autoriks oligi Peeter Laurits. 1995. aastal v\u00f5ttis Hans H. Luige kontsern (13. detsembril 1995 registreeriti see Ekspress Grupi nime all) P\u00e4evalehe \u00fcle. Peeter Lauritsa naisest Leelost sai n\u00fc\u00fcd Eesti P\u00e4evalehe tegevtoimetaja. K\u00f5igis ajalehtedes olid palgal ka oma fotograafid, kes saadeti “tulejoonele”, kui toimus midagi v\u00e4rsket. Aga fotograafil ja fotokunstnikul tehti vahet. Merilal ja Lauritsal olid oma professionaalsed stuudiod ning palju\u00fctleva v\u00e4limusega modellid. Need kaks olid nagu stiilsed sportautod \u017digulide maailmas, mist\u00f5ttu nad oskasid ka oma eksklusiivsete t\u00f6\u00f6de eest head raha k\u00fcsida. Laurits toimetustes v\u00e4ga kohal ei k\u00e4inud ja 1996. aastal siirdus ta suvitama K\u00fctiorgu. N\u00fc\u00fcd elab ta seal aastaringselt, ja filmi \u00fcks kaader n\u00e4itabki teda j\u00e4isel talveteel kelguga poekotti vedamas.<\/p>\n
Nii Lauritsa kui Merila fotodes oli tavaliselt sees ime v\u00f5i absurdi fluidum, teadvuslik nihe. Need pildid ei olnud tavalised, mist\u00f5ttu meenutasid nad Kalju Suurt tema parimail aastail. Samas oli nende kasutada olev tehnika kaugelt \u00fcle Kalju Suure n\u00f5ukaaegsetest v\u00f5imalustest.<\/p>\n
Ajakirjanikuna puutusin p\u00e4evapiltnike maailmaga sageli kokku. Kuna fotograafi \u00fclesanne oli kujutatav kuidagi “\u00e4ra r\u00e4\u00e4kida”, et teda pildi peale saada, siis olid nad ka keskmisest paremad suhtlejad. Nii p\u00fc\u00fcab ka Peeter Laurits selles filmis ajada oma filosoofilist liini, aga m\u00f5tlejana ta v\u00e4ga ei inspireeri. Sellist juttu, et p\u00f6\u00f6rame metsa, elame seal kaskede kohinas ja s\u00f6\u00f6me loomulikku toitu, r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga paljud. Paljud noored pered on l\u00e4inud metsikutesse paikadesse elama ja k\u00fcmmekond aastat tagasi reklaamis end metsa taustal ka metshaldjana esitletud Mari Metsallik. Temast saaks ka filmi!<\/p>\n
“Laskumine orgu” Autor\/allikas: Ilmatar Film\/Johan Huimerind<\/p>\n
Peeter Lauritsa ja Mari Metsalliku vahel on siiski oluline erinevus. Kui Mari jookseb paljalt v\u00e4lul ja peseb oma pikki blonde juukseid puhtas allikavees, siis \u00f5htuks l\u00e4heb ta tsivilisatsiooniga \u00e4ra harjunud naise rolli tagasi. Peeter aga elabki metsalagendikul. V\u00f5ime rekonstrueerida Lauritsa elu enne ja p\u00e4rast “metsa p\u00f6\u00f6ramist”. Staarfotograafi elu oli t\u00e4is glamuuri, tihedat konkurentsi, br\u00e4ndiomanike kadedust. Enelin Meiusi p\u00f6\u00f6ras sellest maailmast nii j\u00e4rsult \u00e4ra, et pidi 80% ulatuses vahetama oma tutvusringkonda. Arusaadav, et \u00fchel hetkel tekib sellest ilmast k\u00fcllastus, sa hakkad otsima \u00fcksikuid m\u00e4gikloostreid, palver\u00e4ndurite r\u00e4nnuteid. Keskaegsetest Liivimaa linnadest lahkus palju p\u00fchasid hulle, et karmil k\u00f5nnumaal v\u00e4ljaspool tsivilisatsiooni hakkama saada. Nad tahtsid lihtsalt vaikust ja rahu. Laurits r\u00e4\u00e4gib filmis, et K\u00fctiorgu eraldusid juba Vaino Vahing ja Juhan Viiding.<\/p>\n
Mets kui vend<\/p>\n
Mets ei ole eesti rahvausundi vanimas kihistuses eriti positiivne, kuid loomulikult \u00fcritati laant \u00e4ra kasutada; \u00fcritatakse ikka veel. Metsas elasid rahutuks tegevad j\u00f5ud, kes v\u00f5isid v\u00f5tta su hinge.\u00a0Mecce\u00a0on muistne soome-ugri t\u00fcvi, mis t\u00e4hendas kaugust ja eemalolekut. Mets on seal, kus ei ole meid. Mets oli see, mis tungis peale, kui maad oli tabanud rahvastikukatastroof. Kui meie maast k\u00e4isid \u00fcle ristir\u00fc\u00fctlite hordid, kattusid v\u00e4ikemaakonnad, nagu Soontagana, M\u00f5hu ja Alempois, l\u00e4bip\u00e4\u00e4smatu lepav\u00f5saga. Polnud enam neid, kes maad hariksid. Rasketel aegadel p\u00f5geneti just nende rahutute j\u00f5udude juurde ja leiti metsast koopaid v\u00f5i l\u00f5hesid, kus saaks olla rahus, kuni r\u00fc\u00fctliv\u00e4e tagumine ots m\u00f6\u00f6das on. Ent vaenatud orjapiiga otsis metsast m\u00f5ne laia kivi, kus peal saaks huntide eest kaitstuna turvaliselt pikutada. Kase v\u00f5i m\u00e4nni tagant v\u00f5is t\u0161ekisti pihta osavalt haugatada kone, s\u00e4hvatades vaid oma surmava laadungi v\u00e4lja laskmiseks.<\/p>\n
Laas oli ettearvamatu keskkond, aga eestlasele, kes oma kodumetsa viimase sopini tundis, v\u00f5is ta vabalt olla s\u00f5ber.<\/p>\n
Rahvaluules on mets veidi positiivsem vaid \u00fchele olulisele tegelasele \u2014 lauljale, kelle h\u00e4\u00e4l laanest vastu kajab. Peeter Laurits laasib oksi kirvega, aga satub siis peale Husqvarna h\u00e4\u00e4lele \u2014 seal on tegelane, kes metsas ei ela, vaid seda konsumeerib. Minu kodumetsast s\u00f5idavad poisid l\u00e4bi ATVdega. Metsiku pl\u00e4rina saatel teevad nad riskantseid h\u00fcppeid, v\u00f5tavad adrenaliinirohkelt j\u00e4rske kurve. Nad n\u00e4evad ainult oma tehnikat ja metsa v\u00f5tavad trampliinina. V\u00f5ib isegi arvata, kui palju loomi nende reidide ajal p\u00f5geneb.<\/p>\n
Kahjuks oleks siin elanud keskaegne rahvas meie metsavargaid t\u00e4iesti m\u00f5istnud. Keskajal peeti loomulikuks, et mida rohkem kurnajad pigistavad, seda rohkem v\u00f5etakse uute maade saamiseks metsa maha. Nad oleksid mootorsaemeeste tegevust v\u00f5tnud s\u00f5braliku raadamisena, et oikumeeni laiendada. Nad ehk oleksid arvanud, et metsaga tulebki v\u00f5idelda.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3606124hf3f6t24.png\"\/)
“Laskumine orgu” Autor\/allikas: Ilmatar Film\/Johan Huimerind<\/p>\n
Peeter Lauritsa s\u00f5bra ja n\u00f5uandjana tegutseb Hasso Krull, keda on ka n\u00e4ha filmi l\u00f5pupoole n\u00e4ituse avamise stseenis. Ta on samuti andnud metsa p\u00f6\u00f6ramise ideoloogiale ideelise manifesti teosega “Loomise m\u00f5nu ja kiri” (2006). Viimastel aastatel on Hasso Krull uurinud kosmilise triksteri probleemi eesti m\u00fctoloogias. Laurits n\u00e4ib filmis olevat samuti trikster \u2014 metsavana, kes palja rinnaga naudib suvel metsap\u00e4ikest ja talvel metsavihurit.<\/p>\n
Jaan Kruusvall on kirjutanud raamatu “Mets on vend”. J\u00e4llegi, rahvaluules on maa meie vend, aga ilm on \u00f5de. Maailm annab kokku vennast ja \u00f5est koosneva kena perekonna. Rahvaluule on selle aukartuse elu ees, mida ilmutab Peeter Laurits kitse tappes, \u00fcksipulgi l\u00e4bi v\u00f5tnud. J\u00e4\u00e4b ka selgusetuks, miks oli peategelasel vaja kitsenaha kuivatamist?<\/p>\n
Saat\u00fcr n\u00fcmfide keskel<\/p>\n
\u00dches kaadris on Lauritsal k\u00e4sil metsik v\u00f5te \u2014 ta on saat\u00fcrina alasti n\u00fcmfide keskel. Paljad naised pudendavad oma rinnale ja \u00fcsale musta m\u00e4rga mulda \u2014 viidates motiivile, et enne s\u00fcndi oled sa \u00fcska maetud. Lauritsa kogenud re\u017eiss\u00f6\u00f6ripilk teleobjektiiviga Canon EOSi taga uurib samal ajal, milline tuleb kaader \u2014 kas \u00fcks n\u00fcmf mitte teise taha ei j\u00e4\u00e4? Naised hindavad situatsiooni, et \u00fcksik saat\u00fcr on n\u00fcmfide keskel. Nii m\u00f5nedki neist on hoopis ingliskeelsed \u2014 tulnud kaugelt V\u00f5rumaa metsadesse, et katta oma vagiina musta mullaga v\u00f5i hoopis pinnasesse kaevuda. Neile on see\u00a0fun, nad on tulnud siiamaile haruldase elamuse j\u00e4rel, mida nad t\u00f5en\u00e4oliselt kunagi enam ei koge. Ja selle nimel tasub tulla kontinendi teise otsa.<\/p>\n
Meil selliseid inimesi jagub. On Vigala Sass, Ahto Kaasik, Luule Viilma, Gunnar Aarma. Juba mainitud Mari Metsallikat eristab Lauritsast aga veel \u00fcks n\u00fcanss: Metsallikalt saavad naised konkreetseid metsatarkusi. N\u00e4iteks kuidas oma pikad juuksed metsa vahenditega kohevamaks muuta, saada lahti veresoonte reetlikust kumamisest l\u00e4bi naha ja palju muud. Metsaneiu hoolitseb oma sugu\u00f5dede eest, aga Peeter Laurits r\u00e4\u00e4gib, et ta on suurte m\u00f5tlejate teejuhatusel laande elama tulnud, et ta tuli kunstnik Valdur Ohaka j\u00e4lgedes\u2026 Ja kuidas linnaelu teda \u00e4ra on t\u00fc\u00fcdanud. T\u00f5epoolest, Valdur Ohakas oli juba k\u00fcmme aastat enne Lauritsat K\u00fctiorus, maalides seda pidevalt.<\/p>\n
Metsallik saab \u00fchiskondlikku kapitali metsa reklaamimisega, aga Lauritsa elatusallikad on mujal \u2014 mets on lihtsalt olemise viis.<\/p>\n
Filmi s\u00fc\u017eeega on t\u00f6\u00f6d tehtud<\/p>\n
Seda kohe kindlasti. On maalitud m\u00fctoloogilist motiivi \u2014 saat\u00fcr l\u00e4heb oma sugulaste kitsede juurde. Muide, Laurits nimetab oma kitsi neiuks ja poisiks. Kitse tappes \u00fctleb ta vaid \u00fchte: “Anna andeks!” Seega siis aukartus elu ees. Filmis j\u00e4\u00e4b arusaamatuks \u00fcks detail \u2014 mehine protagonist \u00fctleb, et ta tunneb end m\u00f5nikord naisena. Selle \u00fcle tasuks s\u00fcgavamalt juurelda, sest kangelase v\u00e4limus kindlasti naiselik ei ole. Vastupidi, mulda kaevunud naiste ja oma teleobjektiivi ees seistes l\u00e4hevad ta musklid kenasti punni \u2014 mees mis mees. Filmi ajal selle \u00fcle juureldes j\u00f5udsin kahele oletatavale versioonile, miks Laurits arvab, et ta v\u00f5ib lisaks mehelikule olemisele olla paralleelselt ka naine: 1) Laurits peab naist passiivseks, mida ta teatud m\u00e4\u00e4ral ka ise on. Et kui ta ise on metsa suletud, ju ta peab siis ka olema passiivne, sest suure maa uudised ja trendid ei j\u00f5ua nii kiiresti metsas\u00fcgavusse. 2) Carl Gustav Jungi verifitseerimata teooria, et mehe hinges peituvad nii\u00a0Animus\u00a0kui\u00a0Anima. See v\u00f5iks siis ka ps\u00fchhoteraapiaseanssides v\u00e4lja tulla, aga seal ei ole mehe probleem tavaliselt selles, et temas v\u00f5iks peituda naine (kui kelleski peitub, pole see talle probleem). Pigem on ikka asi selles, et m\u00f5ni v\u00e4\u00e4rtuslik naine j\u00e4i k\u00e4eulatusest v\u00e4lja, kuna t\u00f6\u00f6 ja \u00fchiskondlik staatus ei olnud piisavalt tasemel. Juba vanad kreeklased teadvustasid, et sa ei saa p\u00fc\u00fcelda selle poole, kes sa ise oled. Kui astud sammu, siis objekt, kelle poole astud, peab sinust erinema. Et olla atraktiivne.<\/p>\n
Et mu Jungi-kriitika ei j\u00e4\u00e4ks naiivseks, tuleks lisada, et kindlasti on ka situatsioone, kus\u00a0Animus\u00a0ja\u00a0Anima\u00a0ongi \u00fches isikus. Maailmas on asju, mida me veel p\u00e4ris t\u00e4pselt ei m\u00f5ista, ja mingeid teooriaid vananenuks kuulutades v\u00f5ime olla lahmijad.<\/p>\n
See on robinsonaad<\/p>\n
Metsast ei astu sa kunagi samast kohast v\u00e4lja, kust sisenesid. Kui satud metsiku looduse keskele, siis see teeb sinust mehe. Seda teavad k\u00f5ik, kuidas loodusj\u00f5ud sulle vastu tuiskavad ja sa karastud. Aga v\u00e4hesed on anal\u00fc\u00fcsinud, kuidas kannatused Robinson Crusoed muutsid. Ilma \u00fcksikule saarele sattumata oleks ta olnud tavaline virisev kaupmees ja istanduse omanik, \u00fcks harilik paljude omataoliste seas. \u00dcksik saar programmeeris tema isiksuse t\u00e4ielikult \u00fcmber. K\u00fcllap ka Lauritsa isiksuse. Ja n\u00e4itleja Ruts Baumanni, kes Augusti tegelaskujuna filmis “N\u00e4itleja Joller” (1960) p\u00f5geneb teatri “pupujukude” eest maale oma viljapuuaeda ehtima.<\/p>\n
Nagu \u00f6eldud, p\u00f5genes Laurits K\u00fctiorgu eluv\u00f5itluse nukrate stseenide n\u00e4gemise eest. Mis metsas teistmoodi on? Lugegem Kustas P\u00f5ldma poeetilist raamatut “Kodumets” \u2014 k\u00f5ik taimed metsas, varbasuurusest kuni mastim\u00e4nnini, v\u00f5itlevad halastamatult paremate elutingimuste eest. Surnuid ja vigaseid kasutatakse kohe \u00e4ra oma paiga eest v\u00f5itlemisel. \u00dched populatsioonid s\u00f6\u00f6vad teisi ja kui kiskjad kitsi ei murraks, siis j\u00e4\u00e4ksid nad ise haigeks. Ja ikkagi toimiks looduslik valik.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3606127h7a8et24.png\"\/)
“Laskumine orgu” Autor\/allikas: Ilmatar Film\/Johan Huimerind<\/p>\n
Mets areneb loomulikult l\u00e4bi olelusv\u00f5itluse. Huimerinna film asetab r\u00f5hu looduse romantilisemale poolele. Visuaal on selline, et vaataja oleks ise nagu sellessamas v\u00f5sas, mida protagonist raadab. Domineerivad tumerohelised, vihmased, \u00fcldse k\u00f5ik tumedad toonid. H\u00e4\u00e4led, nende hulgas metsa kumisemine, on v\u00e4ga naturaalsed. Kindlasti on autori k\u00e4sutuses olnud parim v\u00f5imalik tehnika.<\/p>\n
\u00dcraskifilosoofia<\/p>\n
Omap\u00e4rane on Peeter Lauritsa vaade surnud puitu s\u00f6\u00f6vatele ussikestele. Nende t\u00f5ukude k\u00e4igud hargnevad nagu Niiluse delta. Laurits j\u00e4reldab, et \u00fcraskitel toimub eri p\u00f5lvkondade vaheline kooperatsioon ja poeg v\u00f5tab surnud isalt \u00fcle oma tunneli kaevamise. See pole sugugi vale, kuid \u00fcraskid ei ole tegelikult sotsiaalsed. Kui \u00fcraskipoiss on k\u00f5rval, kui vanema generatsiooni esindaja sureb, siis k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemalt alustab uus kutt oma tunneli kaevamist sinna k\u00f5rvale, kuna see on v\u00e4rskem materjal. Vana tunnelit j\u00e4tkab ta siis, kui see tundub lihtne.<\/p>\n
Siinne artikkel oli inimeselt, kellel on Peeter Lauritsaga \u00fchiseid tuttavaid ja kes m\u00f6\u00f6dunud sajandi l\u00f5pul kuulus \u00fcsna samasse ringkonda. Aga tunduvalt tulusam oleks vaadata, mida arvab Lauritsa tegemistest ja \u00fctlemistest Sovhoosi-Vello. Nimelt on maainimestel loodusele v\u00e4ga praktiline vaateviis. Nad ei l\u00e4he kunagi loodusesse patseerima, seda romantiseerima nagu linnasaksad. Kui nad k\u00f5iki maha saetud puid \u00e4ra viia ei j\u00f5ua, j\u00e4etakse “roheline kuld” lihtsalt maha vedelema. M\u00e4letan, kui mu naabri kass sittus valesse kohta ja naabrinaine, eluaegne l\u00fcpsja, m\u00e4\u00e4ris talle ta oma junni vuntsi peale. Linnainimesed olid \u0161okeeritud \u2014 kass on ju nii puhas loom! Aga maainimene oli arvamusel, et loodus peab meile alluma.<\/p>\n
Sovhoosi-Vello \u00fctleks, et ainult veidrikud elavad kesk metsa lumes ja tuisus, nagu arvas sellest elulaadist Nipernaadi Ello.<\/p>\n
“Mets on k\u00fcmme tuhat aastat m\u00e4lu \u2014 inimeste, loomade, puude, sammalde, k\u00f5ikide eluvormide m\u00e4lu,” on Laurits \u00f6elnud. “M\u00e4lu alates viimasest j\u00e4\u00e4ajast ja Balti j\u00e4\u00e4paisj\u00e4rve kahanemisest.”<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Film jutustab K\u00fctioru metsavaikuses elavast erakpiltnikust Peeter Lauritsast. \u00dcheksak\u00fcmnendatel hakkas stagnaaja sumbuurist \u00fcle saav Eesti ajakirjandus j\u00f5udsalt arenema.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":195051,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[82700,3192,37,33,35,173,34,36,208,39416,50102,140,27266,6635,6637],"class_list":["post-195050","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-aarne-ruben","tag-dokfilm","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-film","tag-johan-huimerind","tag-laskumine-orgu","tag-meelelahutus","tag-peeter-laurits","tag-teater-muusika-kino","tag-temuki"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116690592059888299","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/195050","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=195050"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/195050\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/195051"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=195050"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=195050"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=195050"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}