Eesti ja veel k\u00fcmme Schengeni \u00fchtsesse viisaruumi kuuluvat peamiselt p\u00f5hjapoolset riiki tegid \u00fcleskutse l\u00f5petada Venemaa kodanikele turismiviisade v\u00e4ljastamine.<\/p>\n
“Kasvav Vene turistide hulk, kes puhkavad Euroopa randades ja kuurortides samal ajal, kui [Vene] raketid ja droonid j\u00e4tkavad tsiviilisikute ja -taristu r\u00fcndamist Ukrainas, on s\u00fcgavalt murettekitav,” kirjutasid p\u00f6\u00f6rdumisega \u00fchinenud riikide v\u00e4lis- ja siseministrid.<\/p>\n
Eesti, L\u00e4ti, Leedu, Poola, Soome, Rootsi, Taani, Hollandi, T\u0161ehhi, ja EL-i mittekuuluvad Norra ja Island kutsusid \u00fcles karmistama Euroopa Liidu viisapoliitikat.<\/p>\n
Enne neljap\u00e4eval toimuvat justiits- ja sisek\u00fcsimuste n\u00f5ukogu EL-i v\u00e4lispoliitika juhile Kaja Kallasele ja Euroopa Komisjoni r\u00e4ndevolinikule Magnus Brunnerile saadetud kirjas soovivad 11 riiki Schengeni turismiviisade v\u00e4ljastamise peatamist venelastele.<\/p>\n
P\u00f6\u00f6rdumise teinud riigid ei varja oma n\u00f6rdimust ja s\u00fcgavat pettumust venelastele v\u00e4ljastatud viisade arvu kasvu p\u00e4rast.<\/p>\n
Venemaa kodanike viisataotluste arv kasvas 2025. aastal kaheksa protsenti v\u00f5rreldes 2024. aastaga, selgub hiljuti avaldatud Schengeni baromeetrist. V\u00e4ljastatud viisade arv suurenes veelgi rohkem: 2025. aastal sai viisa 623 451 venelast, v\u00f5rreldes 565 719-ga 2024. aastal. Turismi eesm\u00e4rgil sai \u200b\u200bSchengeni viisa 477 878\u00a0Vene F\u00f6deratsiooni kodanikku. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on see, et arvestatav osa v\u00e4ljastatud viisadest olid mitmekordsed viisad.<\/p>\n
“See on vastuolus komisjoni soovitustega, mis n\u00f5uavad ranget l\u00e4henemist Venemaa kodanikest taotlejatele, kes reisivad muudel kui h\u00e4davajalikel p\u00f5hjustel, ning on t\u00f5sine puuduj\u00e4\u00e4k meie \u00fcldises poliitikas agressoririigi suhtes. Peame seda \u00e4\u00e4rmiselt murettekitavaks,” seisab kirjas.<\/p>\n
Protseduuride killustatus liikmesriikide vahel on toonud kaasa nn viisaostlemise fenomeni \u2013 olukorra, kus venelased ei p\u00f6\u00f6rdu Euroopa Liitu p\u00e4\u00e4semiseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikide konsulaatidesse, vaid hangivad Schengeni tsooni sissep\u00e4\u00e4suloa L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikide esindustest.<\/p>\n
Euroopa Liidu riike kirjas k\u00fcll otses\u00f5nu ei mainita, kuid selles viidatud Schengeni baromeetrist j\u00e4reldub, et k\u00f5ige rohkem turistiviisasid v\u00e4ljastavad Vene kodanikele Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Kreeka, samas kui Balti riigid v\u00f5i Poola neid praktiliselt ei annagi.<\/p>\n
\u00dche allakirjutanud riigi diplomaat \u00fctles, et see teema on ka k\u00fcsimus kulude v\u00f5rdsemast jagamisest, kuna n\u00e4iteks venelaste sisenemise t\u00e4ielik peatamine Soome piiril on viinud piiri\u00e4\u00e4rsete kaupluste pankrotistumiseni, samal ajal kui Itaalia ja Kreeka j\u00e4tkavad Vene turistide saabumisest kasu l\u00f5ikamist. Seet\u00f5ttu on EL-i piiririigid kannatust kaotamas, vahendas Charter97.org<\/a>. Viisapiirangute ebaj\u00e4rjekindel rakendamine on viinud s\u00fcgava as\u00fcmmeetriani: piiririigid kannavad k\u00f5ik oma v\u00e4lispiiri kaitsmise kulud ja riskid agressori eest, samas kui teised liikmesriigid j\u00e4tkavad Vene turistide pealt kasu l\u00f5ikamist.<\/p>\n 11 riigi kiri l\u00f5peb konkreetsete seadusandlike n\u00f5udmistega Euroopa Komisjonile.<\/p>\n Ministrid n\u00f5uavad omas kirjas uute piiravate ja kohustuslike viisameetmete kehtestamist viisaeeskirjas, et Euroopa Liit saaks t\u00f5husamalt reageerida kolmanda riigi vaenulikule tegevusele.<\/p>\n Samuti n\u00f5uavad nad s\u00fcsteemi \u00fcldist karmistamist, et mitmekordsete viisade v\u00e4ljastamise piirangud kehtiksid k\u00f5igile Venemaa kodanikele, olenemata nende elukohast.<\/p>\n