{"id":195203,"date":"2026-06-04T09:58:07","date_gmt":"2026-06-04T09:58:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/195203\/"},"modified":"2026-06-04T09:58:07","modified_gmt":"2026-06-04T09:58:07","slug":"maastikupolengud-laastasid-euroopas-mullu-ule-miljoni-hektari-jagu-maad-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/195203\/","title":{"rendered":"Maastikup\u00f5lengud laastasid Euroopas mullu \u00fcle miljoni hektari jagu maad | Keskkond"},"content":{"rendered":"

M\u00f6\u00f6dunud aasta maastikup\u00f5lengute hooaeg kujunes Euroopa Liidu ajaloo laastavaimaks, samas kui \u00fcleilmselt h\u00e4vis tules viimase 20 aasta v\u00e4ikseim maa-ala. Sellele vaatamata olid p\u00f5lengutega seotud majanduskahjud suuremad kui kunagi varem.<\/p>\n

Teadusuuringute \u00dchiskeskuse (JRC) andmetel<\/a> laastas m\u00f6\u00f6dunud aasta maastikup\u00f5lengute hooaeg laastas Euroopa Liidus \u00fcle miljoni hektari maad, mis vastab laias laastus K\u00fcprose pindalale. \u00dchtlasi \u00fcletab n\u00e4itaja aastate 2006\u20132024 keskmist ligi kaks korda. Maastikup\u00f5lengute ulatus oli suurem kunagi varem Hispaanias, Saksamaal, Slovakkias ja K\u00fcprosel.<\/p>\n

Tuleohtlik aeg algas Euroopas ebatavaliselt vara, sest juba m\u00e4rtsi l\u00f5puks olid leegid neelanud enam kui 100 000 hektarit. Suvine leitsak kallas \u00f5li tulle. Augusti alguses s\u00fcttis Hispaanias ja Portugalis kuumalainete t\u00f5ttu l\u00fchikese ajaga 22 ulatuslikku tulekahju, mille arvele saab kanda ligi poole Euroopa Liidus h\u00e4vinud aladest.<\/p>\n

Kuivus ja \u00e4\u00e4rmuslik kuumus l\u00f5id Vahemere piirkonnas eriti ohtliku olukorra. L\u00f5una-Euroopa maastikup\u00f5lengud n\u00f5udsid 28 inimelu ja sundisid kodudest lahkuma \u00fcle 120 000 elaniku. Prantsusmaal Corbi\u00e8resi piirkonnas p\u00f5les vaid 72 tunni jooksul 17 000 hektarit maad ja hukkus \u00fcks inimene. Teadlaste hinnangul on kliimamuutused kasvatanud s\u00e4\u00e4rase \u00e4\u00e4rmusliku ilma t\u00f5en\u00e4osust Ibeeria poolsaarel ja Egeuse mere \u00e4\u00e4res 5\u201340 korda.<\/p>\n

Kuumalained panid proovile ka traditsiooniliselt niiskema kliimaga l\u00e4\u00e4neriigid. N\u00e4iteks seisis \u00dchendkuningriik karmi p\u00f5ua ajal silmitsi ajaloo esimese megap\u00f5lenguga, Dava Moori leegid haarasid l\u00fchikese ajaga enda alla \u00fcle 10 000 hektari jagu maad.<\/p>\n

Tulekahjud laastasid ka kohalikku elurikkust, Euroopas p\u00f5lenud aladest j\u00e4i umbes 39 protsenti Natura 2000 looduskaitsev\u00f5rgustiku piiridesse.<\/p>\n

V\u00e4ljaspool Euroopa Liitu kandis k\u00f5ige raskemaid kaotusi s\u00f5jast r\u00e4situd Ukraina, kus registreerisid eksperdid peaaegu 40 protsenti kogu piirkonna maastikup\u00f5lengutest.<\/p>\n

Vana Maailma mured peegeldavad laiemat \u00fcleilmset nihet<\/a>. Ehkki planeedil tervikuna p\u00f5les m\u00f6\u00f6dunud aastal 335 miljonit hektarit, mis on alates 2002. aastast madalaim n\u00e4itaja, peidab globaalne langus teadlaste s\u00f5nul endas uut ja palju ohtlikumat suundumust. Maastikup\u00f5lengute pindala v\u00e4henes eelk\u00f5ige Aafrika savannide arvelt, kus on hakanud leekide levikut piirama muutused maakasutuses. Savanne on hakatud kasutama p\u00f5llumajandusmaana.<\/p>\n

Majanduslik kahju<\/p>\n

Kuigi pindalaliselt p\u00f5les maad rekordiliselt v\u00e4he, tabasid leegid valusalt arenenud riikide tiheasustusalasid. Maailma kindlustuskahjud kerkisid v\u00e4hemalt 54 miljardi dollarini ja purustasid k\u00f5ik senised rekordid. Teadlaste hinnangul ei anna summa edasi t\u00e4it pilti, kuna suurp\u00f5lengute t\u00f5ttu raugeb ka \u00e4ritegevus ja tegemata j\u00e4\u00e4b hulga t\u00f6\u00f6d. Samuti kurnab suits pikas vaates riikide tervishoius\u00fcsteeme.<\/p>\n

Selle k\u00f5ige selgem n\u00e4ide rullus lahti Ameerika \u00dchendriikides. Los Angelese \u00fcmbruses p\u00f5les leegid jaanuaris ligikaudu 230 ruutkilomeetrit maad. Kuigi pindala poolest oli p\u00f5leng maailma mastaabis v\u00e4ike, hukkus tiheasustusalal levinud tules 31 inimest ja kodutuks j\u00e4i \u00fcle 150 000 elaniku. Tuhaks p\u00f5les peaaegu 12 000 hoonet ja rahaline kogukahju ulatus teadlaste arvutuste kohaselt 140 miljardi dollarini.<\/p>\n

M\u00f6\u00f6dunud aastal laastasid sarnased kiire levikuga maastikup\u00f5lengud ka Aasiat, n\u00e4iteks puhkesid L\u00f5una-Koreas m\u00e4rtsis \u00e4\u00e4rmuslikud tulekahjud, kus hukkus 32 inimest. Riigi ajaloo ohvriterohkeimas tulekatastroofis neelasid leegid ligi 100 000 hektari jagu maad. Uurijate s\u00f5nul on kliimamuutused muutnud s\u00e4\u00e4rase tugeva tuule ja kuivusega ilma varasemaga v\u00f5rreldes kaks korda t\u00f5en\u00e4olisemaks.<\/p>\n

Eksperdid kasutavad selliste tiheasustusalade p\u00f5lengute kohta terminit linna suurp\u00f5lengud, sest tuli ei toitu neis enam niiv\u00f5rd metsast, kuiv\u00f5rd tihedalt koos seisvatest puitmajadest ja muust taristust. Kuna sellises keskkonnas t\u00f5useb kuumus v\u00e4ga k\u00f5rgele, on tulet\u00f5rjujatel leeke raske ohjata. Ida-Anglia \u00fclikooli uurijad t\u00f5desidki, et majandusele annavad n\u00fc\u00fcd r\u00e4ngimaid hoope just kalli kinnisvaraga elamurajoone tabavad v\u00e4ikese pindalaga p\u00f5lengud.<\/p>\n

Kanada p\u00f5hjaosast vaatas vastu teistsugune, ent planeedile tervikuna s\u00fcngem pilt. Sealne h\u00f5reasustus hoidis k\u00fcll otsesed majanduskahjud madalana, kuid ulatuslikud okasmetsad p\u00f5lesid \u00e4\u00e4rmuslikult juba kolmandat aastat j\u00e4rjest. P\u00f5lengute k\u00e4igus paiskus \u00f5hku tuhandete aastate jooksul pinnasesse talletunud s\u00fcsinikuvarud.<\/p>\n

Kui kogu planeedi maastikup\u00f5lengud paiskasid \u00f5hku 11 miljardit tonni s\u00fcsinikku, mis on pikaajalisest keskmisest pisut v\u00e4hem, siis P\u00f5hja-Ameerika metsade heitkogused saavutasid ajaloolise tipu. Uurijate selgitusel kiirendab Kanada okasmetsad pikaajaliste s\u00fcsinikuhoidlate h\u00e4ving n\u00fc\u00fcd ise \u00fcleilmset soojenemist, mist\u00f5ttu on kliimamuutust raskem pidurdada.<\/p>\n

Muutused sunnivad asjatundjaid uuendama ka seniseid ohumudeleid. Metsateadlased ja kindlustusfirmad ei vaata enam ammu ainult tules h\u00e4vinud ruutkilomeetreid, vaid j\u00e4lgivad ka leekide levikukiirust, tule intensiivsust ja sotsiaalmajanduslikku ohtu \u00fchiskonnale. Eksperdid v\u00f5rdlevad sellist andmekogumist patsiendi eluliste n\u00e4itajate j\u00e4lgimisega haiglas.<\/p>\n

Olukorra leevendamiseks soovitavad uurijad ajakirjas Nature Reviews Earth & Environment<\/a> ilmunud \u00fclevaates kohalikel omavalitsustel asulate \u00fcmbruses taimestikku harvendada ja ehitada taristut tulekindlamaks. P\u00e4\u00e4steametitel on aga aeg kaasajastada seniseid evakuatsiooniplaane uutele oludele. Teadlased m\u00e4rgivad kokkuv\u00f5tvalt, et ehkki p\u00f5lenud ala pakub head statistikat, on see sageli eksitav m\u00f5\u00f5dupuu, sest ka k\u00f5ige v\u00e4iksemad, kuid vales kohas s\u00fcttinud leegid toovad \u00fchiskonnale hukatuslikke tagaj\u00e4rgi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f6\u00f6dunud aasta maastikup\u00f5lengute hooaeg kujunes Euroopa Liidu ajaloo laastavaimaks, samas kui \u00fcleilmselt h\u00e4vis tules viimase 20 aasta v\u00e4ikseim…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":195204,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,21,15928,28,29,95,9578,19,25,23,24,29109,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-195203","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kliimamuutus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-maastikupoleng","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tulekahjud","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116691252262413601","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/195203","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=195203"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/195203\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/195204"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=195203"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=195203"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=195203"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}