{"id":195256,"date":"2026-06-04T11:15:07","date_gmt":"2026-06-04T11:15:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/195256\/"},"modified":"2026-06-04T11:15:07","modified_gmt":"2026-06-04T11:15:07","slug":"harri-tiido-uhest-venemaa-sojalise-motte-mammutteosest-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/195256\/","title":{"rendered":"Harri Tiido: \u00fchest Venemaa s\u00f5jalise m\u00f5tte mammutteosest | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Vikerraadio saatesarjas <a href=\"https:\/\/vikerraadio.err.ee\/harri-tiido-taustajutud\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">&#8220;Harri Tiido taustajutud&#8221;<\/a> on seekord vaatluse all Aleksander Vladimirovi &#8220;S\u00f5ja \u00fcldteooria alused&#8221;. S\u00f5jategevuses loeb Vladimirov t\u00e4htsaks inimr\u00e4nde voogude tekitamise ehk massilise, juhitava, kuid samas kontrollimatu migratsiooni esile kutsumise, m\u00e4rgib Tiido.<\/p>\n<p>Loo ajend on mitmetahuline. \u00dcks hea endine kolleeg saatis viite Soome ajalehes Ilta-Sanomat ilmunud kirjutisele Vene s\u00f5jalisest m\u00f5ttest. Tegemist oli juba aastate eest ilmunud erukindral Aleksander Vladimirovi t\u00f6\u00f6ga &#8220;S\u00f5ja \u00fcldteooria alused&#8221;. Et selles olla olnud mitmed hilisemad s\u00fcndmused ette \u00e4ra m\u00e4rkimist leidnud, kuid l\u00e4\u00e4nes ei olevat sellele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratud. Asi hakkas huvitama ja lappasin pisut netilehek\u00fclgi.<\/p>\n<p>Vladimirovi taies ilmus algselt 2013. ja t\u00e4iendatuna 2018. aastal. Tegemist on t\u00f5elise mammutteosega, lehek\u00fclgi \u00fcle 2800, v\u00e4ljaanne kas kahe- v\u00f5i kolmek\u00f6iteline, s\u00f5ltuvalt ilmumise aastast ja kaal kolme kilo ringis. Pole siis ime, et keegi ei kippunud seda l\u00e4bi lugema ja anal\u00fc\u00fcsima.<\/p>\n<p>Kuna mul on halb harjumus raamatuid f\u00fc\u00fcsiliselt lugeda, mitte \u00fclevaadetega piirduda, siis vaatasin ka saadavust. \u00d5nneks oli see mitmes kohas otsas ja paar t\u00fckki olid saadaval vaid Venemaal ja rublade eest. &#8220;\u00d5nneks&#8221; selle p\u00e4rast, et muidu oleks mul pikemaks ajaks ilmselt lugemisaeg t\u00e4is olnud.<\/p>\n<p>Kuid leidsin tsitaadikogumiku raamatust ja aastal 2022 ilmunud Vladimirovi koostatud strateegilise kirjaoskuse l\u00fchikursuse Venemaa k\u00f5rgemale ja keskastme juhtkonnale. Need n\u00e4isid katvat p\u00f5him\u00f5tteliselt kogu raamatu sisu. Lisaks sattus ette ka 2024 ilmunud Vladimirovi ettekanne Euraasia julgeolekus\u00fcsteemist.<\/p>\n<p>Originaali lugemise v\u00f5imatuks osutumine oli ilmselt vaimse tervise plaanis kasulik, sest isegi l\u00fchivariantides kipub see kohati raske olema. Venemaal on t\u00f6\u00f6 k\u00f5rgelt hinnatud ja aastal 2020 isegi teaduse valdkonnas aasta raamatuks kuulutatud.<\/p>\n<p>M\u00f5ju on Vladimirovi taiesel kindlasti olemas, pealegi on t\u00f6\u00f6 soovitatud \u00f5ppematerjaliks k\u00f5rgematele riigiametnikele, k\u00f5rgkoolidele ja s\u00f5jav\u00e4ejuhtidele. Kohe tasub \u00e4ra m\u00e4rkida, et sissejuhatuse p\u00f5hjal hinnates on tegemist tegelasega, kes Vladimir Putinile sarnaselt igatseb taga n\u00f5ukaliitu. Vladimirovi teesid, mida ilmselt Venemaa s\u00f5jalise ja riikliku m\u00f5tte raamis v\u00e4hemalt teatud m\u00e4\u00e4ral j\u00e4rgitakse, on siiski tutvustamist v\u00e4\u00e4rt. Ehk aitavad paremini idanaabrit m\u00f5ista.<\/p>\n<p>Vladimirovi kohaselt on inimkonna arengu ja tema ajaloo kujunemise peamine mehhanism v\u00e4givald, mida valmistatakse ette rahuajal ja kasutatakse s\u00f5jategevuses. Oma k\u00f5rgeimas vormis, tsivilisatsioonide s\u00f5jas, on see t\u00e4henduste v\u00f5itlus, mille peamine siht on tuleviku vallutamine.<\/p>\n<p>Ja s\u00f5da on igavene ning katkematu, tal on alati h\u00fcbriidne olemus. K\u00f5ik organiseeritud v\u00e4givallaaktid, nagu lokaalsed relvakonfliktid, inimhulkade suunamine r\u00e4ndele, v\u00e4rvilised revolutsioonid, terroriaktid ja genotsiid, majanduslikud ja rahanduskriisid, infos\u00f5da ja k\u00fcberr\u00fcnded, nagu ka v\u00f5itlus tolerantsuse, vabade demokraatlike valimiste ja v\u00e4hemuste \u00f5iguste eest, k\u00f5ik need on s\u00f5ja episoodid.<\/p>\n<p>&#8220;Tees, et s\u00f5jas v\u00f5idab see, kes v\u00e4hem hindab oma verd ja elu, v\u00f5ib olla p\u00f5hjenduseks Venemaa hoolimatusele s\u00f5durite elude suhtes.&#8221;<\/p>\n<p>Kui Venemaa j\u00e4tkuvat h\u00fcbriids\u00f5da Euroopa vastu vaadata, siis on Moskva ilmselt teesi katkematust h\u00fcbriidse olemusega s\u00f5jast kindlalt kasutusele v\u00f5tnud. Vladimirovi kohaselt ei ole s\u00f5jas inetuid v\u00f5i keelatud v\u00f5tteid, on vaid efektiivsed ja mitteefektiivsed meetmed. See saab siis olla p\u00f5hjenduseks Vene v\u00e4gede julmusele ja rahvusvaheliste s\u00f5japidamise tavade ning reeglite eiramisele. Tees, et s\u00f5jas v\u00f5idab see, kes v\u00e4hem hindab oma verd ja elu, v\u00f5ib olla p\u00f5hjenduseks Venemaa hoolimatusele s\u00f5durite elude suhtes, k\u00f5igile nendele massilistele lihar\u00fcnnakutele rindel.<\/p>\n<p>Vladmirovi p\u00f5him\u00f5tteist leiab ka Venemaa \u00fcldise suhtumise \u00fchiskonda. Nimelt kirjutab ta, et riik ei eksisteeri selleks, et maist elu paradiisiks muuta, vaid selleks, et takistada selle muutumist p\u00f5rguks. Seejuures tuleb riik rajada rahvuslikele ajaloolistele v\u00e4\u00e4rtustele ja riigi, \u00fchiskonna ning \u00fcksikisiku kohustustele, mitte aga nende \u00f5igustele. L\u00e4htuda vaja p\u00f5him\u00f5ttest, et v\u00f5im on t\u00e4htsam kui omand, teenimine on t\u00e4htsam kui omamine.<\/p>\n<p>Inimesi tuleb pidevaks s\u00f5jaks ja riiklike prioriteetide eelistamiseks isiklike ees lapsest peale ette valmistada. Sest s\u00f5da on rahvuse olemasolu erilisus, vorm ja keskkond, samuti riigi majandamise viis. Sellest tulenevalt on vajalik ka m\u00e4\u00e4ruste ja direktiivide abil valitsemine, tarbimise, kodaniku\u00f5iguste ja vabaduste piiramine, infosf\u00e4\u00e4ri ja sotsiaalmeedia t\u00e4ielik kontroll ja tsenseerimine ja muu selline, mis Venemaal praegu juba argine asi.<\/p>\n<p>Seejuures tuleb l\u00e4htuda Venemaa erip\u00e4rast. Venemaa olla eriline ehk elu tsivilisatsioon, mis erineb l\u00e4\u00e4ne konkurentsil ja ahnusel p\u00f5hinevatest v\u00e4\u00e4rtustest ja vaadetest ehk surma tsivilisatsioonist. Vene ajalooline missioon on luua maailma uus geopoliitiline arhitektuur Venemaa kui k\u00f5igi rahvaste eeskuju juhtimisel.<\/p>\n<p>S\u00f5da l\u00f5peb alati \u00fche poole v\u00f5iduga ja kompromissid on s\u00f5jas v\u00f5imatud, neid v\u00f5ib olla vaid konfliktides. S\u00f5ja v\u00f5itja vormib s\u00f5jaj\u00e4rgse maailma kuvandi, kirjutab uue ajaloo ja vormistab oma v\u00f5idu rahvusvahelises ning siseriiklikus seadusandluses vastavuses v\u00f5itja \u00f5igustega. Ja v\u00f5itja dikteerib v\u00f5idetule oma tingimused ilmakorraldusest. V\u00f5itja saab oma kasutusse ka k\u00f5ik v\u00f5idetu ressursid, kuid s\u00f5ja peamine saavutus on v\u00f5idetud rahva mentaliteedi muutmine ja selle allutamine v\u00f5itja tahtele.<\/p>\n<p>T\u00e4htis olla siiski m\u00f5ista, et v\u00f5it on alati ajutine, Vene rahvuslik strateegia peab aga opereerima igavikuga. V\u00f5it s\u00f5jas on Venemaale vajalik &#8220;jumalariigi&#8221; kui tuleviku kuvandi rajamiseks. S\u00f5jategevuses loeb Vladimirov t\u00e4htsaks inimr\u00e4nde voogude tekitamise ehk massilise, juhitava, kuid samas kontrollimatu migratsiooni esile kutsumise. R\u00e4nne muudab tema s\u00f5nul p\u00f5listsivilisatsiooni olemust, selle identiteeti, h\u00e4vitab kultuuri ja rahva eluviisi tema ajaloolisel asualal. Sellest siis ka Venemaa p\u00fc\u00fcd toetada v\u00f5i korraldada pagulaste vooge Euroopasse.<\/p>\n<p>Praegu on Venemaa seisundis, milles tuleb l\u00e4htuda lihtsast p\u00f5him\u00f5ttest, et kui on \u0161anss v\u00f5ita, on vaja s\u00f5dida. Kui \u0161ansse ei ole, on vaja v\u00f5ita. Kui tahad rahu, s\u00f5di v\u00f5iduni. Praegu olevat saabunud teljeajastu kui aeg, mil Venemaa kui Elu tsivilisatsioon astub vahetult s\u00f5tta \u00fclemaailmse kurjuse ehk l\u00e4\u00e4nega. Venemaa pidavat praegu s\u00f5da oma olemasolu eest ja see ajaj\u00e4rk saab kestma veel aastak\u00fcmneid. Nii vist m\u00f5tleb ka Putini seltskond.<\/p>\n<p>Viited lugemishuvilistele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vikerraadio saatesarjas &#8220;Harri Tiido taustajutud&#8221; on seekord vaatluse all Aleksander Vladimirovi &#8220;S\u00f5ja \u00fcldteooria alused&#8221;. S\u00f5jategevuses loeb Vladimirov t\u00e4htsaks&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":195257,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[82735,26,27,37,33,35,34,36,112,31,32,4271,4273,21,5185,12710,28,29,95,19,25,1049,23,24,22,20,96,30,661,92,93,94],"class_list":["post-195256","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-aleksander-vladimirov","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-harri-tiido","tag-harri-tiido-taustajutud","tag-headlines","tag-hubriidsoda","tag-kuberrunded","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-soda","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-vladimir-putin","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116691555193016608","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/195256","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=195256"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/195256\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/195257"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=195256"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=195256"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=195256"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}