Puidukasutuse piiramisel v\u00e4heneb puittoodete kliimakasu ja asendusefekt. Just puidust ehitised, m\u00f6\u00f6bel, pakendid ja uued biop\u00f5hised tooted aitavad asendada materjale, mille tootmine on oluliselt s\u00fcsinikumahukam, kirjutab Hardo Becker.<\/p>\n
Euroopa Liit on seadnud endale ajaloolise \u00fclesande saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. See t\u00e4hendab, et peame j\u00e4rk-j\u00e4rgult lahti \u00fctlema fossiilk\u00fctustest ja suure jalaj\u00e4ljega materjalidest ning asendama need taastuva ressursiga. Kui tahame fossiilse s\u00fcsiniku asemel kasutada taastuvat s\u00fcsinikku, siis lahendus on biomajandus, mille keskmes on puit.<\/p>\n
Ometi on just maakasutussektor ja metsandus sattunud \u00fcha uute piirangute alla. Siit tekibki vastuolu, \u00fchelt poolt r\u00e4\u00e4gime vajadusest arendada biomajandust, teisalt piirame j\u00e4rjest enam selle peamist eeldust ehk kestlikult majandatud metsa ja puidu k\u00e4ttesaadavust. Kas me soovime kliimat p\u00e4\u00e4sta tegelike lahendustega v\u00f5i pelgalt paberil eksisteerivate numbritega, mis eiravad nii loodusseadusi kui ka majandusloogikat?<\/p>\n
Olen juhtinud t\u00e4helepanu<\/a>, et Euroopa metsad on j\u00f5udmas s\u00fcsinikuvaru k\u00fcllastumiseni. Samal ajal suureneb kliimamuutustest tulenev metsakahjustuste risk. Ka Euroopa keskkonnaagentuuri anal\u00fc\u00fcsid<\/a> viitavad, et LULUCF ehk maakasutuse ja metsanduse s\u00fcsinikuarvestuse eesm\u00e4rkide saavutamine kavandatud mahus on muutumas j\u00e4rjest ebat\u00f5en\u00e4olisemaks.<\/p>\n “Kui piirame puidukasutust, ei kao \u00fchiskonna vajadus materjalide j\u00e4rele.”<\/p>\n V\u00e4rske teadusuuring “EU policy on forest carbon sinks revisited”<\/a> kinnitab sama murettekitavat suunda. Uuringus m\u00e4rgitakse, et Euroopa Liidu poliitika, mis keskendub peamiselt metsa s\u00fcsinikuvaru suurendamisele raiete piiramise kaudu, v\u00f5ib pikas plaanis anda hoopis vastupidise tulemuse. Kui piirame puidukasutust, ei kao \u00fchiskonna vajadus materjalide j\u00e4rele. Siis tuleb puitu asendada betooni, terase, plasti v\u00f5i muu fossiilse ja s\u00fcsinikumahuka alternatiiviga.<\/p>\n M\u00f5tlemapanev on ka see, et uuringu j\u00e4rgi v\u00f5ib sellisel moel “s\u00e4\u00e4stetud” CO\u2082 tonn maksma minna \u00fcle 700 euro. See on kordades kallim kui CO\u2082 tonni hind heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemis. Kui lisada, et raiemahu v\u00e4hendamine Euroopas v\u00f5ib suurendada raiet v\u00e4ljaspool Euroopat, siis pole selline muutus kliima seisukohalt p\u00e4riselt positiivne, me liigutame probleemi lihtsalt mujale.<\/p>\n Puidukasutuse piiramisel v\u00e4heneb puittoodete kliimakasu ja asendusefekt. Just puidust ehitised, m\u00f6\u00f6bel, pakendid ja uued biop\u00f5hised tooted aitavad asendada materjale, mille tootmine on oluliselt s\u00fcsinikumahukam.<\/p>\n