{"id":195374,"date":"2026-06-04T13:24:16","date_gmt":"2026-06-04T13:24:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/195374\/"},"modified":"2026-06-04T13:24:16","modified_gmt":"2026-06-04T13:24:16","slug":"andra-orn-kes-moodustavad-eesti-oksjonituru-kullafondi-kunst","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/195374\/","title":{"rendered":"Andra Orn: kes moodustavad Eesti oksjonituru kullafondi? | Kunst"},"content":{"rendered":"<p>Kui Eesti kunstituru aastak\u00e4ibeks hinnatakse ligikaudu 18\u201320 miljonit eurot, siis oksjonid moodustavad sellest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa. Selle kevade oksjonid t\u00f5id t\u00e4navu kokku ligi 3 miljoni euro eest kunstim\u00fc\u00fcke, kuid rekordm\u00fc\u00fckidest k\u00f5nekam on vaadata, milliste kunstnike \u00fcmber koondub Eesti kunstiturul raha, t\u00e4helepanu ja usaldus.<\/p>\n<p>Oksjonid annavad hea \u00fclevaate Eesti kunstiturust ning selle hetke eelistustest. Huvitav on n\u00e4ha, millised kunstnikud j\u00f5uavad j\u00e4rjepidevalt m\u00fc\u00fcki, kelle teoste p\u00e4rast ollakse valmis konkureerima ning millised nimed suudavad s\u00e4ilitada v\u00e4\u00e4rtust ka muutuvates majandusoludes.<\/p>\n<p>2026. aasta kevadoksjonid n\u00e4itasid korraga mitut olulist suundumust. S\u00f5jaeelne klassika p\u00fcsib j\u00e4tkuvalt turu vundamendina, kuid j\u00e4rjest tugevamalt annavad tooni ka 1970.\u20131980. aastate kunstnikud ning \u00fcha n\u00e4htavamaks muutuvad elavad autorid. K\u00f5ige olulisem k\u00fcsimus ei ole seega mitte see, milline teos m\u00fc\u00fcdi k\u00f5ige kallimalt, vaid milliste kunstnike vastu on kujunenud p\u00fcsiv usaldus.<\/p>\n<p>Millised oksjonimajad olid edukaimad?<\/p>\n<p>V\u00f5rdlusse v\u00f5etud viie suurema Eesti j\u00e4relturuoksjoni \u2013 Haus Galerii, Vaal Galerii, E-Kunstisalongi, Allee Galerii ja Galerii Vernissage&#8217;i \u2013m\u00fc\u00fcdi 2026. aasta kevadoksjonitel kunsti kokku ligi 3 miljoni euro eest. Haamrihindade kogusumma ulatus 2,97 miljoni euroni, millele lisanduvad ostjate tasutud oksjonitasud.<\/p>\n<p>Anal\u00fc\u00fcs p\u00f5hineb oksjonimajade kodulehtedel avaldatud tulemustel vahetult p\u00e4rast oksjonite l\u00f5ppemist. Hiljem lisandunud m\u00fc\u00fcke, broneeringuid ja andmeuuendusi ei ole arvesse v\u00f5etud.<\/p>\n<p>K\u00f5ige tugevama tulemuse tegi t\u00e4navu Allee Galerii, mis \u00fchendas korraga suure mahu, k\u00f5rge m\u00fc\u00fcgim\u00e4\u00e4ra ja hooaja mitu suurimat m\u00fc\u00fcki. Allee Galerii kevadoksjonile j\u00f5udis 235 teost \u2013 rohkem kui \u00fchelgi teisel Eesti oksjonimajal sel hooajal. Neist leidis ostja 173 ehk 74 protsenti, mis oli \u00fchtlasi kevade k\u00f5rgeim m\u00fc\u00fcgim\u00e4\u00e4r. Haamrihindade kogusumma ulatus 1,23 miljoni euroni, moodustades ligikaudu 41 protsenti kogu anal\u00fc\u00fcsitud kevadoksjonite k\u00e4ibest.<\/p>\n<p>Tugeva teise tasandi moodustasid Galerii Vernissage ja Haus Galerii. Vernissage&#8217;i oksjonite koguk\u00e4ive ulatus 844 100 euroni ning m\u00fc\u00fcgim\u00e4\u00e4r 57 protsendini. Haus Galerii haamrihindade kogusumma oli 716 650 eurot. Kuigi Haus m\u00fc\u00fcs absoluutarvudes rohkem teoseid, j\u00e4i m\u00fc\u00fcgim\u00e4\u00e4r 52 protsendi juurde.<\/p>\n<p>Vaal ja E-Kunstisalong otsivad oma kohta<\/p>\n<p>Vaal Galerii ja E-Kunstisalong esindavad kevadoksjonite v\u00e4iksemat segmenti. Vaal Galerii m\u00fc\u00fcgim\u00e4\u00e4raks kujunes 34 protsenti ning E-Kunstisalongil 45 protsenti.<\/p>\n<p>Kuigi nende k\u00e4ive j\u00e4i kolme suurima tegija omast m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4iksemaks, t\u00e4idavad m\u00f5lemad Eesti kunstiturul olulist rolli. E-Kunstisalong on j\u00e4tkuvalt tugevalt seotud Tartu kollektsion\u00e4\u00e4ride ringiga ning tegutseb stabiilselt oma v\u00e4ljakujunenud ni\u0161is. Vaal Galerii seevastu n\u00e4ib otsivat j\u00e4rjest teadlikumalt positsiooni klassikalise oksjonituru ja kaasaegse kunsti vahel, tuues m\u00fc\u00fcki nii kunstiklassikat kui ka uuemat loomingut.<\/p>\n<p>Selline jaotus peegeldab h\u00e4sti Eesti kunstituru praegust \u00fclesehitust: turgu veavad k\u00fcll m\u00f5ned suuremad oksjonimajad, kuid olulist rolli m\u00e4ngivad ka v\u00e4iksemad tegijad, kes kujundavad kollektsion\u00e4\u00e4ride eelistusi ning toovad turule uusi kunstnikke ja teoseid.<\/p>\n<p>Kevadoksjonite kallimad teosed<\/p>\n<p>Hooaja k\u00f5rgeima hinnaga m\u00fc\u00fckide hulka kuulusid Adamson-Ericu &#8220;Sirelid&#8221; ja Malle Leisi &#8220;Sandra ja Ch\u00e2teau de Tarascon&#8221;, mis m\u00f5lemad saavutasid 100 000 euro suuruse haamrihinna. Kui Adamson-Ericu teose puhul sobitub selline hinnatase Eesti kunstituru v\u00e4ljakujunenud tippsegmenti, siis Malle Leisi tulemus m\u00f5jub m\u00e4rksa erandlikumalt.<\/p>\n<p>Leisi tulemust ei tasu vaadata ainult hinnarekordina. Pigem n\u00e4itab see, kui suure t\u00e4htsusega v\u00f5ivad turul olla kunstniku \u00fcksikud tippteosed. &#8220;Sandra ja Ch\u00e2teau de Tarascon&#8221; kuulub Leisi loomingu olulisemate t\u00f6\u00f6de hulka ning on olnud eksponeeritud ka Baltimaade kunstiajalugu k\u00e4sitlenud n\u00e4itusel &#8220;Raamidest v\u00e4lja: Leis, Tabaka, Ro\u017eanskait\u0117&#8221;, mida esitleti lisaks Tallinnale ka Vilniuses ja Riias. Selliste teoste v\u00e4\u00e4rtust ei kujunda \u00fcksnes autori nimi, vaid ka nende koht kunstiajaloos, n\u00e4ituseajalugu ja kultuuriline t\u00e4hendus.<\/p>\n<p>Kolmandale kohale j\u00f5udis Olev Subbi teos &#8220;Kauged metsad&#8221;, mille hind t\u00f5usis 44 000 eurolt 84 000 euroni. Tegemist oli \u00fche suurima hinnakasvuga kevade kallimate m\u00fc\u00fckide seas ning tulemusega, mis kinnitab Subbi j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga tugevat positsiooni Eesti kunstituru tipus.<\/p>\n<p>Oksjonimajade usaldusindeks: milliste nimede \u00fcmber Eesti kunstiturg p\u00f6\u00f6rleb?<br \/>\u00dcks huvitavamaid k\u00fcsimusi on, milliste kunstnike teoseid oksjonimajad m\u00fc\u00fcki valivad. Oksjonile j\u00f5uavad enamasti autorid, kelle loomingu puhul n\u00e4hakse potentsiaali mitte ainult m\u00fc\u00fcgiks, vaid ka ostjatevahelise konkurentsi tekkeks. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib seda nimekirja vaadata omamoodi Eesti kunstituru usaldusindeksina \u2013 see n\u00e4itab, milliste kunstnike vastu valitseb turul k\u00f5ige suurem ja j\u00e4rjepidevam usaldus.<\/p>\n<p>Edetabeli tipus domineerib j\u00e4tkuvalt Eduard Wiiralt, kelle loomingust j\u00f5udis viie suurema oksjonimaja kataloogidesse koguni 28 teost. Neist m\u00fc\u00fcdi 21 ehk 75 protsenti ning haamrihindade kogusumma ulatus 219 100 euroni.<\/p>\n<p>Wiiraltile j\u00e4rgnesid Kaljo P\u00f5llu (20 teost), Evald Okas (19), Malle Leis (19) ja J\u00fcri Arrak (17). Esik\u00fcmnesse mahtusid veel Leonhard Lapin, Richard Uutmaa, Valdur Ohakas, Endel K\u00f5ks ja Alo Hoidre.<\/p>\n<p>K\u00f5nekas on see, et selles nimekirjas kohtuvad v\u00e4ga erinevad p\u00f5lvkonnad. S\u00f5jaeelne klassika, s\u00f5jaj\u00e4rgne modernism ja hilisem kunst elavad oksjoniturul k\u00f5rvuti. Wiiralt, P\u00f5llu, Okas, Leis, Arrak ja Uutmaa ei esinda enam \u00fcksikuid \u00f5nnestunud m\u00fc\u00fcke, vaid kunstnikke, kelle looming liigub aktiivselt kogu turu ulatuses ning kelle vastu tunnevad huvi nii kollektsion\u00e4\u00e4rid kui ka investorid.<\/p>\n<p>Samas paistavad silma ka kunstnikud, kelle puhul ostjate huvi on olnud erakordselt j\u00e4rjepidev. Nii Richard Sagritsa kui ka Toomas Vindi k\u00f5ik m\u00fc\u00fcki j\u00f5udnud teosed leidsid ostja, andes m\u00f5lemale 100-protsendilise m\u00fc\u00fcgim\u00e4\u00e4ra. Eriti t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on Toomas Vindi tulemus, kelle seitse m\u00fc\u00fcdud teost kogusid kokku enam kui 80 000 eurot.<\/p>\n<p>Wiiralt kui Eesti kunstituru kullastandard<\/p>\n<p>K\u00f5ige suurema haamrihindade kogusumma saavutas taas Eduard Wiiralt. 28 m\u00fc\u00fcki j\u00f5udnud teosest leidis ostja 21 ning nende koguv\u00e4\u00e4rtus ulatus 219 100 euroni. Kevade suurimate m\u00fc\u00fckide hulka kuulusid &#8220;Kabaree&#8221;, &#8220;Lamav tiiger&#8221; ja &#8220;Mon Paris&#8221;, mis k\u00f5ik saavutasid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse hinnat\u00f5usu. Suurima absoluutse hinnakasvu saavutas &#8220;Kabaree&#8221;, mille hind t\u00f5usis Allee Galerii oksjonil 20 000 eurolt 61 500 euroni ehk 41 500 euro v\u00f5rra.<\/p>\n<p>See kinnitab, et Wiiralt ei ole Eesti kunstiturul ainult ajalooliselt oluline nimi, vaid \u00fcks v\u00e4heseid kunstnikke, kelle puhul kohtuvad samaaegselt k\u00f5rged hinnad, suur n\u00f5udlus ja j\u00e4rjepidev hinnakasv. Ligi sajand p\u00e4rast nende loomist toimivad Wiiralti teosed Eesti kunstiturul omamoodi kullastandardina.<\/p>\n<p>Eesti graafikakunsti eriline staatus<\/p>\n<p>Wiiralti edu juhib t\u00e4helepanu ka \u00fchele Eesti kunstituru erip\u00e4rale. Rahvusvahelisel kunstiturul k\u00e4sitletakse graafikat sageli eraldi kogumisvaldkonnana, mis j\u00e4\u00e4b v\u00e4\u00e4rtuselt ja t\u00e4helepanult maalikunsti varju. Ka selliste maailmakuulsate autorite nagu Salvador Dal\u00ed, Joan Mir\u00f3 v\u00f5i Pablo Picasso puhul n\u00e4hakse graafikat sageli v\u00f5imalusena siseneda kunstniku loomingusse v\u00e4iksema investeeringuga kui maalide puhul.<\/p>\n<p>Eestis on olukord m\u00f5nev\u00f5rra teistsugune. Enim m\u00fc\u00fcdud ja enim k\u00e4ivet toonud kunstnike hulka kuuluvad j\u00e4rjepidevalt just graafikaga seotud autorid ning graafikat k\u00e4sitletakse tugeva iseseisva kogumisvaldkonnana. Selle traditsiooni juured ulatuvad Eesti kunstiajaloo keskmesse ning selle s\u00fcmboolseks keskpunktiks on Eduard Wiiralt.<\/p>\n<p>Wiiralti m\u00f5ju ulatub kaugele v\u00e4ljapoole tema enda turutulemusi. Mitme p\u00f5lvkonna Eesti graafikud on pidanud end tema p\u00e4randi suhtes m\u00e4\u00e4ratlema ning just Wiiralti kaudu on Eesti graafika saavutanud rahvusvahelise n\u00e4htavuse. Ka t\u00e4nased tugevad tulemused Kaljo P\u00f5llu, Leonhard Lapini, Alo Hoidre ja teiste Eesti graafikute puhul toetuvad osaliselt sellele ajaloolisele vundamendile.<\/p>\n<p>Kaljo P\u00f5llu tugev positsioon<\/p>\n<p>Seda tausta arvestades ei ole juhuslik ka Kaljo P\u00f5llu tugev esinemine kevadoksjonitel. P\u00f5llu kuulub Eesti s\u00f5jaj\u00e4rgse kunstiuuenduse kesksete autorite hulka ning tema m\u00fctoloogiliste ja rahvusliku identiteediga seotud sarjade populaarsus peegeldub selgelt ka t\u00e4nases kunstiturus.<\/p>\n<p>Enim m\u00fc\u00fcki j\u00f5udnud kunstnike edetabelis paiknes ta 20 teosega teisel kohal ning oli \u00fcks v\u00e4heseid autoreid, kelle nimi kordus j\u00e4rjepidevalt nii suurimate protsentuaalsete kui ka absoluutsete hinnat\u00f5usude seas. See viitab laiap\u00f5hjalisele huvile kogu tema loomingu vastu, mitte \u00fcksnes \u00fcksikute teoste edule.<\/p>\n<p>Eriti silmapaistvad olid &#8220;K\u00f5ikeh\u00f5lmav Jumala keha&#8221;, mille hinnat\u00f5us ulatus 486 protsendini, ning &#8220;Maa \u00f5nnistamine&#8221;, mille hind kasvas 384 protsenti. Kevadoksjonite p\u00f5hjal v\u00f5ib P\u00f5llut pidada \u00fcheks Eesti kunstituru stabiilsemaks ja n\u00f5utumaks nimeks.<\/p>\n<p>S\u00f5jaj\u00e4rgse klassika tugevust kinnitab ka Evald Okase tulemus. Tema 19 m\u00fc\u00fcki j\u00f5udnud teosest leidis ostja 15 ning haamrihindade kogusumma ulatus \u00fcle 70 000 euro. See n\u00e4itab, et s\u00f5jaj\u00e4rgse Eesti kunsti klassikute vastu p\u00fcsib kollektsion\u00e4\u00e4ride huvi j\u00e4tkuvalt tugev.<\/p>\n<p>Kevade suurim v\u00f5itja: Malle Leis<\/p>\n<p>Kui 2026. aasta kevadoksjonitele otsida \u00fchte s\u00fcmboolset v\u00f5itjat, siis on selleks t\u00f5en\u00e4oliselt Malle Leis, kes kuulub 1960.\u20131970. aastatel esile kerkinud kunstnike p\u00f5lvkonda. Tema teoseid j\u00f5udis oksjonitele 19 ning nende haamrihindade kogusumma ulatus ligi 160 000 euroni.<\/p>\n<p>Veelgi olulisem kui \u00fcksik rekordm\u00fc\u00fck on aga Leisi j\u00e4rjepidevus. Ta kuulub v\u00e4heste kunstnike hulka, kelle teoseid j\u00f5uab oksjonitele regulaarselt, kelle t\u00f6\u00f6d leiavad ostja ning kelle hinnatase on viimastel aastatel liikunud selges t\u00f5usutrendis.<\/p>\n<p>P\u00e4rast aastaid kestnud j\u00e4rjekindlat hinnakasvu v\u00f5ib \u00f6elda, et Malle Leis kuulub n\u00fc\u00fcd Eesti oksjonituru k\u00f5ige tugevamate nimede hulka. &#8220;Sandra ja Ch\u00e2teau de Tarasconi&#8221; 100 000 euro suurune tulemus asetub samasse arengujoonde tema eakaaslase Tiit P\u00e4\u00e4sukese viimaste aastate rekordm\u00fc\u00fckidega ning kinnitab, et 1960.\u20131970. aastatel esile kerkinud kunstnike p\u00f5lvkond on Eesti kunstituru \u00fcks tugevamaid ja n\u00f5utumaid segmente.<\/p>\n<p>Heitti Polli \u00fcllatav t\u00f5us<\/p>\n<p>Kevade \u00fcheks suurimaks \u00fcllatajaks v\u00f5ib pidada Heitti Pollit. M\u00fc\u00fcki j\u00f5udis vaid kuus teost, kuid neist viis leidsid ostja ning haamrihindade kogusumma ulatus 118 000 euroni. Kolm Polli teost j\u00f5udsid hooaja kahek\u00fcmne kalleima m\u00fc\u00fcgi sekka ning paistsid silma ka suurimate hinnat\u00f5usude poolest. K\u00f5rgeimaks tulemuseks kujunes Vernissage&#8217;i oksjonil m\u00fc\u00fcdud &#8220;Kased&#8221;, mille hind t\u00f5usis 12 000 eurolt 45 000 euroni. Sellele j\u00e4rgnesid &#8220;Tallinna sadam&#8221; 31 000 euro ja &#8220;Tallinn&#8221; 26 000 euroga.<\/p>\n<p>Erinevalt Malle Leisist, Tiit P\u00e4\u00e4sukesest v\u00f5i J\u00fcri Arrakust ei ole Heitti Polli nimi seni kuulunud Eesti oksjonituru k\u00f5ige kindlamate tippnimede hulka. T\u00e4navused tulemused viitavad siiski selgele huvi kasvule ning v\u00f5imalikule turu \u00fcmberhindamisele. Kas tegemist on p\u00fcsiva trendi v\u00f5i \u00fcksikute tugevate ostjate m\u00f5juga, n\u00e4itavad juba j\u00e4rgmiste hooaegade oksjonid.<\/p>\n<p>1970.\u20131980. aastate kunsti t\u00f5us<\/p>\n<p>Ajastute l\u00f5ikes osutus k\u00f5ige edukamaks endiselt s\u00f5jaeelne klassika. 1930. aastatest p\u00e4rines 41 m\u00fc\u00fcki j\u00f5udnud teost, millest ostja leidis 29 ehk 70,7 protsenti. Nende teoste koguk\u00e4ive ulatus enam kui 380 000 euroni ning keskmine m\u00fc\u00fcgihind ligi 13 000 euroni. K\u00f5rge m\u00fc\u00fcgim\u00e4\u00e4r, tugev hinnatase ja j\u00e4rjepidev n\u00f5udlus kinnitavad, et s\u00f5jaeelne klassika moodustab j\u00e4tkuvalt Eesti kunstituru vundamendi.<\/p>\n<p>Kevadoksjonitelt joonistus aga v\u00e4lja veel \u00fcks oluline suundumus. Kui veel k\u00fcmmekond aastat tagasi kuulusid k\u00f5ige kallimad m\u00fc\u00fcgid peaaegu eranditult s\u00f5jaeelsele klassikale ja modernismi suurkujudele, siis n\u00fc\u00fcd koondub \u00fcha rohkem t\u00e4helepanu 1970.\u20131980. aastate kunstile. Mitmed hooaja tugevamad tulemused p\u00e4rinesid just sellest perioodist \u2013 nende hulgas juba mainitud Malle Leisi, Kaljo P\u00f5llu, Olev Subbi, Heitti Polli, Tiit P\u00e4\u00e4sukese ja J\u00fcri Arraku teosed.<\/p>\n<p>See viitab, et 1970.\u20131980. aastate Eesti kunst on kujunenud \u00fcheks Eesti kunstituru k\u00f5ige ihaldusv\u00e4\u00e4rsemaks segmendiks. Kui s\u00f5jaeelne klassika pakub kollektsion\u00e4\u00e4ridele stabiilsust, siis sellest perioodist p\u00e4rinev kunst n\u00e4ib olevat valdkond, kus toimub praegu k\u00f5ige aktiivsem v\u00e4\u00e4rtuste \u00fcmberhindamine.<\/p>\n<p>K\u00f5ige suurema ostjate huvi osaliseks osutusid aga 2020. aastatel valminud teosed, millest leidis ostja ligikaudu kaks kolmandikku. See kinnitab kevadoksjonite veel \u00fcht olulist j\u00e4reldust: elavate kunstnike vastu tuntakse j\u00e4rjest suuremat huvi ning kaasaegne kunst on muutumas Eesti kunstituru j\u00e4rjest olulisemaks osaks.<\/p>\n<p>Suurimate hinnat\u00f5usude seas leidus samuti mitmeid t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseid kaasaegse kunsti n\u00e4iteid. Vernissage&#8217;i oksjonil t\u00f5usis Henrik H\u00fcrdeni 2026. aastal valminud teos &#8220;P\u00fchapaik nurjatutele&#8221; 2400 eurolt 22 000 euroni ehk koguni 817 protsenti. Tugevaid tulemusi n\u00e4itasid ka Indrek Aava, Andro K\u00f6\u00f6p, Marko M\u00e4etamm ja Toomas Vint. See viitab, et elavate kunstnike teosed ei kogu enam t\u00e4helepanu \u00fcksnes protsentuaalsete hinnat\u00f5usude kaudu, vaid suudavad konkureerida ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsete m\u00fc\u00fcgisummade poolest.<\/p>\n<p>Mida kevadoksjonid tegelikult n\u00e4itasid?<\/p>\n<p>2026. aasta kevadoksjonid kinnitasid, et Eesti kunstiturg ei jagune enam nii selgelt klassikaks ja kaasaegseks kunstiks nagu veel k\u00fcmmekond aastat tagasi. S\u00f5jaeelne klassika p\u00fcsib j\u00e4tkuvalt turu k\u00f5ige stabiilsema vundamendina, kuid \u00fcha enam t\u00e4helepanu koondub ka 1970.\u20131980. aastate kunstile ning j\u00e4rjest tugevamalt annavad endast m\u00e4rku kaasaegsed autorid. Kui klassika pakub turule stabiilsust, siis just neis segmentides toimub praegu k\u00f5ige aktiivsem v\u00e4\u00e4rtuste \u00fcmberhindamine ning sealt v\u00f5ivad tulla ka j\u00e4rgmiste aastate olulisemad hinnarekordid.<\/p>\n<p>K\u00f5ige k\u00f5nekam ei ole siiski \u00fcksikute rekordm\u00fc\u00fckide suurus, vaid see, milliste kunstnike \u00fcmber kujuneb p\u00fcsiv n\u00f5udlus. Kevade tulemused n\u00e4itavad, et kollektsion\u00e4\u00e4rid otsivad \u00fcha enam kunstnikke, kelle loomingul on lisaks kunstilisele kvaliteedile ka tugev koht Eesti kunstiloos ja kultuurim\u00e4lus.<\/p>\n<p>* Artikli andmete koondamisel kasutatud Claude&#8217;i (Anthropic)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui Eesti kunstituru aastak\u00e4ibeks hinnatakse ligikaudu 18\u201320 miljonit eurot, siis oksjonid moodustavad sellest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa. Selle kevade oksjonid&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":195375,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[4147,79046,17044,37,33,35,173,34,36,82755,31587,79047,140,367],"class_list":["post-195374","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-allee-galerii","tag-andra-orn","tag-e-kunstisalong","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-galerii-vernissage","tag-haus-galerii","tag-kevadoksjon","tag-meelelahutus","tag-vaal-galerii"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116692062536457048","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/195374","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=195374"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/195374\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/195375"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=195374"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=195374"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=195374"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}