{"id":195489,"date":"2026-06-04T15:40:19","date_gmt":"2026-06-04T15:40:19","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/195489\/"},"modified":"2026-06-04T15:40:19","modified_gmt":"2026-06-04T15:40:19","slug":"kantsler-kusime-eelarvekonelustel-erihoolekandele-juurde-200-miljonit-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/195489\/","title":{"rendered":"Kantsler: k\u00fcsime eelarvek\u00f5nelustel erihoolekandele juurde 200 miljonit | Eesti"},"content":{"rendered":"

Erihooldekodud on m\u00f5eldud eesk\u00e4tt inimestele, kel on raskem ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ire v\u00f5i intellektipuue, mis t\u00e4hendab, et neil on vaja erilist juhendamist v\u00f5i j\u00e4relevalvet, et nad iseendale v\u00f5i teistele oma haiguse t\u00f5ttu ohtlikud ei oleks.<\/p>\n

Aprilli alguses oli umbes 2000 inimest, kes olid erihooldekodu j\u00e4rjekorras. Nendest umbes 800 olid sellised, kes oleks olnud valmis p\u00f5him\u00f5tteliselt kohe j\u00e4rgmisest p\u00e4evast sinna erihooldekodusse minema, kui vaid neile sobiv koht oleks. Milline olukord n\u00fc\u00fcd juuni alguses on?<\/p>\n

Tegelikult need suurusj\u00e4rgud on enam-v\u00e4hem samad. See on siis, kui me vaatame neid, kes vajavad just nimelt erihooldekodukohti, aga on ka inimesi, kellel on vaja kogukonnas elamiseks toetavaid teenusekohti.<\/p>\n

Ma saan aru, et me r\u00e4\u00e4gime rohkem erihooldekodude kohtadest, mille rajamine on kallim ja v\u00f5tab rohkem aega, aga minu arvates on ka h\u00e4sti oluline pidada silmas, et meil oleks kogukondades ikkagi toetavaid teenuseid k\u00f5igepealt. See t\u00e4hendab, et kui erivajadusega inimene s\u00fcnnib v\u00f5i haiguse t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b erivajadusega, et siis tal oleks abi kodu l\u00e4hedal ja seal teda toetataks ning abistataks.<\/p>\n

Tegelikult riigikontroll tegi s\u00fcgisel ju aruande<\/a>, millest selgus, et 2018\u20132024 erihoolekande j\u00e4rjekorras olevate inimeste arv hoopis suurenes Eestis, ligi kaks korda. Kasvanud n\u00f5udlusest hoolimata on nende kohtade arv aga hoopis v\u00e4henenud. Kuidas siis nii?<\/p>\n

Riigikontrolli \u00fclevaate juurde on sotsiaalkindlustusamet (SKA), kes korraldab selle teenuse osutamist, kogu aeg ka kogunud infot ja jaganud seda avalikkusega, et sugugi mitte k\u00f5ik need inimesed ei soovi minna kohe sellest vajaduse tuvastamise p\u00e4evast teenusele.<\/p>\n

SKA on n\u00fc\u00fcd personaalselt l\u00e4bi helistanud k\u00f5ik inimesed, kes on j\u00e4rjekorras ja seal on selgunud tegelikult hulk inimesi, kes \u00fctlevad, et nad ei soovi kohe teenusele minna. Analoogina v\u00f5ib kuulajale tuua lasteaiakoha \u2013 kui laps s\u00fcnnib, pannakse ta kohe j\u00e4rjekorda, et juhul, kui vanemah\u00fcvitise aeg saab l\u00e4bi ja paari aasta p\u00e4rast tahaks lapsevanem t\u00f6\u00f6le minna, saab laps j\u00e4rjekorrast lasteaeda minna.<\/p>\n

Seep\u00e4rast ei ole tegelikult olnud ka sellist “kohe ja n\u00fc\u00fcd on kellu k\u00e4es, hakkame hooldekodusid ehitama” l\u00e4henemist. J\u00e4rjekorras on lihtsalt v\u00e4ga palju inimesi, kes \u00fctlevad, et nad veel ei tule, neil l\u00e4heb aega v\u00f5i vanemad ei ole veel n\u00f5us oma t\u00e4isealist last hooldekodusse suunama. Selle tegeliku pildi selgitamine on v\u00f5tnud seep\u00e4rast ka aega aega.<\/p>\n

Samal ajal on ka olukord, kus meil on sadakond teenusekohta t\u00fchjad. Inimesed ei taha minna enam oma kodukohast kaugele ja nad ei taha teenust saada vanades \u00fchiselamulaadsetes hooldekodudes, nad tahavad kaasaegset, privaatset ja inimv\u00e4\u00e4rset kohta.<\/p>\n

Ma t\u00e4psustan \u00fcle, et kui riigikontroll \u00fctles, et 2018\u20132024 erihoolekande j\u00e4rjekorras olevate inimeste arv Eestis kasvas, siis riigikontroll eksis?<\/p>\n

Ei, selles suhtes ei eksi. Lihtsalt me \u00fctleme, et see, et inimesed on pannud ennast j\u00e4rjekorda, ei t\u00e4henda seda, et nad tegelikult seda kohta ka kohe vajavad. Meil ongi vaja teha selgeks, kui palju neist tegelikult on seal nii-\u00f6elda igaks juhuks, kuna jutt liigub, et kohti ei saa.<\/p>\n

\u00dchtlasi on meil vaja teha selgeks, kui palju on seal selliseid inimesi, kes p\u00e4riselt ka l\u00e4heksid teenusele juhul, kui koht oleks vaba. Sellega on sotsiaalkindlustusamet v\u00e4ga tublisti tegutsenud, et selgitada tegelikud p\u00f5hjused v\u00e4lja.<\/p>\n

Tegelikult juba enne seda, kui tuli riigikohtu otsus, v\u00f5tsime aasta algusest ette ka erihoolekandeteenuse reformi, et p\u00e4riselt \u00fcle vaadata, millised on need k\u00e4ep\u00e4rased vahendid olemasolevate ressursside ja \u00f5igusruumiga. Ehk siis mida me saame teha, et kiirendada teenuse saamise v\u00f5imalusi nendel, kellel on teenust tegelikult vaja.<\/p>\n

Meil on olnud ka juhtumeid, kus inimene \u00fctleb, et ma praegu t\u00f6\u00f6tan Soomes ja ei taha veel erihooldekodusse tulla \u2013 sellised juhtumid j\u00e4\u00e4ksid siis j\u00e4rjekorrast v\u00e4lja ja me ei eksitaks avalikkust nende numbritega.<\/p>\n

Aga endiselt on ikkagi suur hulk neid inimesi, kes homsest tahaksid minna erihooldekodusse, aga kellele seda kohta praegu pakkuda ei ole. Neid inimesi on siis umbes 800. N\u00fc\u00fcd on siis riigikohus \u00f6elnud<\/a>, et riik peab kindlasti tagama inimesele erihoolekande koha. Kohus leidis, et riigil ei ole \u00f5igust planeerida eelarves erihoolekandele v\u00e4hem raha, kui on tarvis p\u00f5hiseadusest ja teistest seadustest tulenevate kohustuste t\u00e4itmiseks. Kuidas riik v\u00f5i sotsiaalministeerium sellele otsusele reageerib?<\/p>\n

Ma tahaks v\u00e4ga loota, et selle riigikohtu otsuse toel on tegelikult meie eelarvetaotlused ka senisest t\u00f5sisemalt v\u00f5etavad.<\/p>\n

Taotlused vabariigi valitsusele?<\/p>\n

Just, taotlused nii j\u00e4rgmise aasta riigieelarvesse kui ka pikemasse nelja aasta riigieelarve strateegiasse. Loomulikult mitte ainult valitsus \u2013 eks riigikogu kinnitab eelarve.<\/p>\n

P\u00e4rast seda, kui on olnud mitmeid valusaid teemat\u00f5statusi ning ka esindus- ja huvikaitseorganisatsioonid ning teenuseosutajad on k\u00e4inud seda teemat selgitamas, siis ma loodan, et see riigikohtu otsus on veel \u00fcks p\u00f5hjus, millest tulenevalt meie rahataotlusi suurendatakse.<\/p>\n

See, mida me oleme vahepeal teinud, ongi summade t\u00e4psustamine, mis oleks vaja selleks, et saaksime neile esimestele h\u00e4das olevatele inimestele teenusekohti luua. Eelk\u00f5ige r\u00e4\u00e4gime me keerulisemate ja suurema toetusvajadusega inimestest, vaimse tervise probleemidega inimestest, et nende l\u00e4hedased saaksid natukene h\u00f5lpu. Me oleme kalkuleerinud v\u00e4lja, mis see minimaalne vajadus oleks.<\/p>\n

Sellel aastal j\u00f5ustus juba ka seaduses\u00e4te, et inimene ei saa j\u00e4\u00e4da seda kohta valima p\u00e4evade l\u00f5puni, vaid see on piiratud. Ta peab \u00fctlema, sest sadakond inimest ootab ju tema selja taga j\u00e4rjekorras. Selliseid t\u00e4iendusi oleme teinud.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4gime siis rahast. Neli aastat tagasi, 2022. aastal esitas sotsiaalministeerium riigieelarve strateegias taotluse saada erihoolekandele neljaks aastaks raha juurde umbes 350 miljonit. See t\u00e4hendab, et iga aasta oleks erihooldekodud saanud juurde umbes 90 miljonit eurot. Olete \u00f6elnud, et selle raha eest oleks saanud palgata piisava hulga normaalsete palkadega t\u00f6\u00f6tajaid ning oleks olnud tagatud ka piisav arv erihoolekandekohti. N\u00fc\u00fcd, neli aastat hiljem, peame t\u00f5en\u00e4oliselt r\u00e4\u00e4kima vist palju suuremast suurusj\u00e4rgust, kui tahame arvutada, kui palju selle riigikohtu otsuse sisuline t\u00e4itmine riigile maksma l\u00e4heks? V\u00f5i ma eksin?<\/p>\n

Me v\u00f5iksime r\u00e4\u00e4kida suuremast numbrist, aga teades, milline on meie riigieelarve seis ja milline on \u00fcldse Eesti majanduslik seis, siis ei ole meil m\u00f5tet nende suurte numbritega v\u00e4lja minna.<\/p>\n

Mis see “suur number” siis oleks, kui defitsiit ja rahaline olukord meid ei kammitseks? Kui me tahaksime puhtalt selle riigikohtu otsuse \u00e4ra t\u00e4ita, et igale abivajajale on oma koht, \u00fchtlasi ka inimv\u00e4\u00e4rne palk tegevusjuhendajale v\u00f5i hooldajale \u2013 mis see nii-\u00f6elda ideaalne rahavajadus siis oleks?<\/p>\n

Ma seda l\u00f5plikku ideaali ei hakka \u00fctlema. V\u00f5tame aga h\u00e4sti robustse arvutuse, et palju maksavad teenused ja palju meil on inimesi j\u00e4rjekorras. Korrutame selle teenusekoha maksumuse inimeste hulgaga j\u00e4rjekorras. Vaatame ainult seda numbrit, ilma et me t\u00f5staksime palku v\u00f5i suurendaksime siin \u00fcht v\u00f5i teist teenuse komponenti. Ainult seda numbrit vaadates oleks aastane lisakulu t\u00e4naste hindade juures umbes 25 miljonit eurot.<\/p>\n

Aastas?<\/p>\n

Jah. Aga need on siis ainult need hinnad, mille kohta me oleme saanud tegelikult juba ka teadmise, et see teenuse hind ei kata teenuseosutaja kulusid. Ta ei saa selle rahaga endale t\u00f6\u00f6tajaid juurde ja sellep\u00e4rast ei olnud meil ka m\u00f5tet sellist arvutust teha.<\/p>\n

Kui me n\u00fc\u00fcd arvestame ka hinnat\u00f5usudega, mis on vajalik, et teenuseosutaja toimiks ja ei \u00e4hvardaks uksi kinni panna, siis need numbrid on isegi suuremad kui ainult pearahade korrutamine teenuskohtadega.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4gime n\u00e4iteks j\u00e4rgmise aasta vajadusest. Praegu on erihoolekande eelarve kuskil 55 miljonit eurot \u2013 see on k\u00f5ik teenused kokku, nii toetavad teenused kui ka hooldekodude teenus. Meil oleks vaja igal aastal juurde veel umbes sama suurt summat. Siis me saame \u00f6elda, et meie vajadused on kaetud.<\/p>\n

Kui me selle 55 miljonit eurot korrutame nelja aasta peale, siis see on umbes 225 miljonit eurot. N\u00fc\u00fcd see meie taotlus, mille me oleme eelarvek\u00f5nelusteks kokku pannud ja mis lahendaks olukorra \u00e4ra, on kuskil 197 miljonit.<\/p>\n

Ehk umbes 200 miljonit eurot nelja aasta peale on see, mida j\u00e4rgmise nelja aasta jooksul on minimaalselt vaja, et see riigikohtu otsus \u2013 igale abivajajale oma erihoolekande koht \u2013 saaks t\u00e4idetud?<\/p>\n

Jah, aga see summa ei sisalda ainult seda, et me k\u00f5ik need kohad loome, sest kohtade loomine ja majade ehitamine v\u00f5tab aega. V\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral sisaldab see summa professionaalsete t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulusid ja t\u00f6\u00f6tasusid.<\/p>\n

Kui oleme r\u00e4\u00e4kinud huvikaitseorganisatsioonidega, siis nemad \u00fctlevad ka, et k\u00f5ige olulisem on see, et meil oleks inimesi, kes tahavad ja oskavad erivajadusega inimestega t\u00f6\u00f6tada.<\/p>\n

Peaaegu poole sellest summast moodustabki tegelikult see t\u00f6\u00f6tajate palkade t\u00f5stmine ja investeerimine nende haridusse. Kindlasti ka nende arvu suurendamine. Ei saa enam niimoodi, et on \u00fcks t\u00f6\u00f6taja 30 inimese peale. Juba see kulu nelja aasta peale on suurusj\u00e4rgus 123 miljonit eurot.<\/p>\n

Igatahes see umbes 200 miljonit eurot on siis see, millega te l\u00e4hete ka n\u00fc\u00fcd s\u00fcgisel riigieelarve strateegia k\u00f5nelustele?<\/p>\n

Ma loodan. Me oleme ametnikega selle numbri kokku pannud. Me oleme r\u00e4\u00e4kinud sellest ka ministriga ja minister on pidanud vastama arup\u00e4rimistele, et mida on plaanis nii temal kui ka ministeeriumil teha, et erivajadusega inimesi toetada ja aidata. See on see number jah, millega me v\u00e4lja l\u00e4heme.<\/p>\n

Ma ei tea, kas te kohtute teiste ministeeriumide kantsleritega igal n\u00e4dalal, aga vast olete seda numbrit j\u00f5udnud rahandusministeeriumi kantslerile Merike Saksale juba tutvustada. Mis n\u00e4o rahandusministeeriumi kantsler sellise numbri peale on teinud?<\/p>\n

Ma saan n\u00fc\u00fcd teile avaldada saladuse, et see on n\u00fc\u00fcd esimest korda, kui me selle numbri avalikult v\u00e4lja \u00fctleme. Mul ei ole olnud v\u00f5imalust seda Merikesega r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n

Teades teda ja teades ka seda, mida rahandusministeeriumi ametnikud on varem neid samu riigieelarve taotlusi ette valmistades varem \u00f6elnud, siis loomulikult paneb see number neid kukalt kratsima. Ega see ei ole ainuke taotlus, millega v\u00e4lja l\u00e4heme. Sotsiaalministeeriumi portfellis on veel mitmeid k\u00fcsimusi.<\/p>\n

Aga tuleme ikkagi selle juurde, et see on number, mille taga on meie arvates elementaarsed vajadused \u2013 seesama t\u00f6\u00f6j\u00f5u toetamine, et \u00fcldse oleks inimesi, kes tahaksid selles valdkonnas t\u00f6\u00f6tada, et nende t\u00f6\u00f6tajate palk oleks konkurentsiv\u00f5imeline ja inimesed ei l\u00e4heks \u00e4ra n\u00e4iteks haiglatesse v\u00f5i \u00fcldhooldekodudesse.<\/p>\n

See 1500-eurone brutopalk, mida erivajadusega inimestega t\u00f6\u00f6d tegev inimene praegu saab, ei ole meie arvates inimv\u00e4\u00e4rne. Selles suhtes need numbrid on suured, aga nende taga on ka argumentatsioon ja loogika. Need ei ole lihtsalt v\u00e4lja m\u00f5eldud. Kui tahaks, v\u00f5iks selle numbri ka suuremaks ajada.<\/p>\n

Neli aastat tagasi k\u00fcsis sotsiaalministeerium nelja aasta peale 350 miljonit eurot. Aasta aega tagasi k\u00fcsisite samuti kolmekohalist summat miljoneid \u2013 l\u00f5puks andis valitsus sotsiaalministeeriumile iga aasta peale juurde vaid umbes neli miljonit eurot. Aasta-aastalt olete te valitsuselt seda raha k\u00fcsinud ja aasta-aastalt on rahandusministeerium teile n\u00e4idanud ust, sest lihtsalt riigieelarveline olukord on keeruline. Mis n\u00fc\u00fcd siis see plaan B on? <\/p>\n

Meil on ikkagi ju plaan A, millest ma siin r\u00e4\u00e4gin. Need on meie arvutused, millega me v\u00e4lja l\u00e4heme. Seda 197 miljonit ei ole ju kohe vaja: kui me r\u00e4\u00e4gime j\u00e4rgmisest aastast, siis see suurusj\u00e4rk on 21 miljonit eurot. Seda oleks vaja juurde 2027. aasta eelarvesse ja siis ta hakkab vaikselt t\u00f5usma.<\/p>\n

Viimane rahandusministeeriumi prognoos ennustab j\u00e4rgmiseks aastaks ikkagi v\u00e4ga suurt riigieelarve defitsiiti. Rahandusministeerium ei taha vast kuuldagi mingitest kahe- v\u00f5i kolmekohalistest miljonitest. Seep\u00e4rast ma k\u00fcsin, et olukorras, kus see taust on niisugune, mis siis see nii-\u00f6elda plaan B oleks, kui teie taotlust ei rahuldata?<\/p>\n

Paralleelselt selle eelarve taotlemisega vaatame me ikkagi ka otsa sellele, kes on need inimesed, kes peaksid esimeses j\u00e4rjekorras abi vajama ning millised on need teenused, milleks abi on vaja. Nende kitsukeste vahendite juures, mis meil on, teeme ka sellise j\u00e4rjekorra.<\/p>\n

Praegu oleme me r\u00e4\u00e4kinud palju nendest \u00f6\u00f6p\u00e4evaringsetest teenustest, et inimesed vajavad erihooldekodu. Tegelikult saame me aga kolm-neli korda odavamalt osutada inimestele seda erihoolekandeteenust siis, kui tal on kodu l\u00e4hedal olemas toetavad teenused. Need samad p\u00e4evahoiuteenused, kindlasti noortele v\u00f5imalus \u00f5ppida ja t\u00f6\u00f6tada \u2013 see on see, millega me katsume senikaua hakkama saada ja olemasolevat raha kasutada.<\/p>\n

V\u00e4ga sageli ajame me segi erihoolekande ja \u00fcldhoolduse. Me ei r\u00e4\u00e4gi inimestest, kes lihtsalt tahavad lebada. Me r\u00e4\u00e4gime \u00fcldjuhul 18\u201364-aastastest t\u00e4iskasvanutest, inimestest, kes tegelikult valdavalt v\u00f5iksid toimetada, tegutseda ja teenida ise raha.<\/p>\n

Siin tulebki sellest hooldekodu m\u00f5tteviisist minu arvates lahti saada ja r\u00e4\u00e4kida sellest, mida me saame k\u00f5ik enne teha selleks, et see inimene oleks tegus ja toimekas. Alles siis kunagi hiljem, kui tal on see erivajadus nii kompleksne, et ta ei saa tegutseda, alles siis tuleks talle luua see \u00f6\u00f6p\u00e4evaringse teenuse koht.<\/p>\n

Selleks, et need inimesed ei satuks sinna erihooldekodusse, et nad oleksid v\u00f5imalikult toimekad ja tegusad enda kodudes ja saaksid seda toetatud abi \u2013 see ka kindlasti maksab midagi?<\/p>\n

Maksab, aga n\u00e4iteks sellel aastal ongi sotsiaalkindlustusamet loonud 200 toetava teenuse lisakohta just selleks, et \u00e4rge n\u00fc\u00fcd istuge seal j\u00e4rjekorras, \u00e4rge oodake, millal teie toimetulek veel halveneb, vaid palun suunake oma l\u00e4hedased kohe nendele toetavatele teenustele.<\/p>\n

Samamoodi ka mina ise teenuseosutajana n\u00e4gin v\u00e4ga sageli seda, kuidas inimesed j\u00f5udsid hooldekodusse liiga hilja \u2013 palju varem oleks v\u00f5inud neid aidata.<\/p>\n

Me peame siin kindlasti minema ka selle s\u00fcsteemi efektiivsuse sisse. Me tegeleme selle erihoolekandereformiga, mille eesm\u00e4rk ongi vaadata, kuidas t\u00e4nast s\u00fcsteemi teha selliseks, et ma j\u00e4rgmisel aastal ei peaks nii palju raha rahandusministeeriumi kantsleri Merike Saksa k\u00e4est k\u00fcsima.<\/p>\n

Riigikohus leidis oma arvamuses, et riigil pole \u00f5igust planeerida eelarves erihoolekandele v\u00e4hem raha, kui on tarvis p\u00f5hiseadusest, seadustest ja sotsiaalkindlustusameti \u00f5igusaktidest tulenevate kohustuste t\u00e4itmiseks. \u00dcks v\u00f5imalus, kuidas igale abivajajale oma koht pakkuda, on t\u00f5esti teha neid teenuskohti nii, et inimesed saaksid sinna erihoolekodusse. Teine v\u00f5imalus riigikohtu otsuse t\u00e4itmiseks oleks ju aga muuta seadusi \u2013 langetada l\u00e4vendit ja kvaliteedistandardeid. Kuiv\u00f5rd seda annab teha v\u00f5i kas seda on m\u00f5istlik teha? <\/p>\n

Kindlasti tuleks l\u00e4hemalt vaadata abivajaduse hindamist. See t\u00e4hendab, et tuleks vaadata, millised on need inimese tervisen\u00e4itajad, mille puhul hinnatakse, et sina veel saad hakkama kodus, aga sina vajad n\u00fc\u00fcd hooldekodu.<\/p>\n

Ehk siis teha seda rangemaks nii, et iga\u00fcks, kelle puhul me hindame, et ta on abivajaja, ei oleks tulevikus tingimata abivajaja? <\/p>\n

V\u00f5ib \u00f6elda ka niimoodi, et rangemaks, aga me ise nimetame seda hindamiss\u00fcsteemi \u00fclevaatamiseks. Ma saan ka oma praktikast l\u00e4htudes \u00f6elda, et on inimesi, kes suunatakse toetavale teenusele, aga tegelikult vajaks \u00f6\u00f6p\u00e4evaringset teenust. Tuleb minna sinna hindamise sisse ja vaadata seal ka \u00fcle need v\u00f5imalused.<\/p>\n

Pikas perspektiivis, kui vaimse tervise probleem Eestis l\u00e4heb j\u00e4tkuvalt t\u00f5usuteed, siis me t\u00f5esti peame m\u00f5tlema selle peale, millised on riigi v\u00f5imalused inimesi toetada.<\/p>\n

Kindlasti peab siin kasvama inimeste oma vastutus ja l\u00e4hedaste ja perede vastutus ka selle eest, et hoida ennast v\u00f5imalikult kaua vaimselt terve. Sellisel juhul tuleb seda l\u00e4vendit t\u00f5sta oluliselt rohkem, kui meie praegused plaanid on.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Erihooldekodud on m\u00f5eldud eesk\u00e4tt inimestele, kel on raskem ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ire v\u00f5i intellektipuue, mis t\u00e4hendab, et neil on vaja erilist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":195490,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,3077,34,36,31,32,21,28,29,3076,19,25,1016,1792,23,24,22,20,30],"class_list":["post-195489","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-erihoolekanne","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maarjo-mandmaa","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riigieelarve","tag-sotsiaalministeerium","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116692597091286117","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/195489","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=195489"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/195489\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/195490"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=195489"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=195489"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=195489"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}