Kosmeetilistest muudatustest enam kahjuks ei piisa. Selleks, et probleemi lahendada, tuleb anda olukorrale diagnoos. Liikumisvaegus on tekitanud s\u00fcsteemse rahvatervise kriisi, mis vajab kohest ja otsustavat riiklikku sekkumist. Eesti lapsed on muutunud kroonilisteks istuvateks ekraanitarbijateks, kelle f\u00fc\u00fcsiline ja vaimne tervis h\u00e4\u00e4buvad p\u00f6\u00f6rdumatult, kui me midagi ette ei v\u00f5ta.<\/p>\n
Me oleme ehitanud maailma, kus lapsel on lihtsam ja mugavam olla ekraanis kui \u00f5ues. Meie koolip\u00e4evad on disainitud sundistumiseks. See on s\u00fcsteemne kriis ja s\u00fcsteemset kriisi saab lahendada ainult seadusandja tasandil. Liikumisvaegus ei ole lapse laiskus v\u00f5i vanema halb harjumus, see on s\u00fcsteemne keskkonnaprobleem. Me oleme loonud \u00fchiskonna- ja linnaruumi, mis sunnib lapsi paigal istuma. Samuti ei teki depressioon ja \u00e4revus t\u00fchja koha pealt, need on otseselt seotud kehakeemia ja f\u00fc\u00fcsilise passiivsusega.\u00a0<\/p>\n
Miks ma seda k\u00f5ike julgen v\u00e4ita? Sest erinevad uuringud, mida on viinud l\u00e4bi TAI ja COSI, annavad numbrites karmi sisevaate. T\u00e4na on mitmed numbrid siin juba k\u00f5lanud, aga mina keskendun 15-aastaste t\u00fcdrukute n\u00e4itele.<\/p>\n
15-aastastest t\u00fcdrukutest t\u00e4idab liikumisnormi, mis on 60 minutit p\u00e4evas, vaid iga k\u00fcmnes. See on h\u00e4ireolukord. Sama n\u00e4itaja noormeeste seas ei ole eriti parem, me r\u00e4\u00e4gime siin 17\u201320 protsendist. Juba esimesse klassi astudes on ligi kolmandik lastest \u00fclekaalulised. Me kaotame selle lahingu juba enne, kui lapsed kooliteed alustavad.\u00a0<\/p>\n
K\u00fcmnest 15-aastasest t\u00fcdrukust \u00fcheksa on kroonilises liikumisvaeguses, see t\u00e4hendab n\u00f5rka immuuns\u00fcsteemi, r\u00fchih\u00e4ireid, uinumisraskusi ja vaimset kurnatust juba enne, kui nad saavad t\u00e4isealiseks.\u00a0<\/p>\n
Organiseeritud spordis \u2013 me r\u00e4\u00e4gime spordiklubidest, erinevatest treeningutest, aktiivsetest huviringidest \u2013 on osalemise protsent tegelikult suhteliselt k\u00f5rge. Spordiregistri andmetel osaleb nendel treeningutel umbes 60\u201364 protsenti k\u00f5igist kooliealistest lastest. Aga miks see meid tegelikult ei p\u00e4\u00e4sta?<\/p>\n
Selles ongi peamine paradoks, sest kui \u00fcle poole 15-aastastest t\u00fcdrukutest k\u00e4ib trennis, siis miks liigub neist piisavalt vaid k\u00fcmme protsenti? Trenn on vaid \u00fcks tund p\u00e4evas v\u00f5i poolteist tundi p\u00e4evas, kaks kuni kolm korda n\u00e4dalas.<\/p>\n
Kui laps k\u00e4ib kaks kuni kolm korda n\u00e4dalas jalgpallitrennis v\u00f5i tantsutrennis, siis tegelikult \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4evadel, mis on trennivabad, istub ta koolipingis, autos v\u00f5i nutiseadmes. See teeb tema n\u00e4dala keskmise liikumiskoormuse ikkagi kaugele alla tervislikust normist. Teismeliste puhul kaob vanuse kasvades \u00e4ra ka niinimetatud vaba aja spontaanne liikumine. \u00d5ues m\u00e4ngitakse pigem istudes, kooli s\u00f5idetakse bussiga v\u00f5i autoga ning trennist v\u00e4lja langenud noored ei asenda seda \u00fchegi muu f\u00fc\u00fcsilise tegevusega.\u00a0<\/p>\n
“Liikumine parandab verevarustust prefrontaalses ajukoores, mis t\u00e4hendab, et liikuv laps \u00f5pib paremini.”<\/p>\n
Vaatame liikumise bioloogilist m\u00f5ju. Me ei r\u00e4\u00e4gi vaimsest tervisest kehalise aktiivsuse v\u00f5tmes. Miks me r\u00e4\u00e4gime vaimsest tervisest kehalise aktiivsuse v\u00f5tmes? Liikumine ei ole ainult lihastele, see on v\u00e4ga selge aju arengu k\u00fctus. Dopamiini ja endorfiini, nende roll, need on aju looduslikud stressileevendajad. Laps, kes ei liigu, on bioloogiliselt kaitsetu \u00e4revuse ja depressiooni vastu. Lisaks kognitiivne v\u00f5imekus. Liikumine parandab verevarustust prefrontaalses ajukoores, mis t\u00e4hendab, et liikuv laps \u00f5pib paremini.<\/p>\n
Meil on v\u00f5imalus kulutada miljoneid eurosid laste vaimse tervise ravile, ps\u00fchhiaatritele ja ravimitele, ignoreerides samal ajal k\u00f5ige odavamat, k\u00e4ttesaadavamat ja looduslikumat ravimit, mis meil on: igap\u00e4evast f\u00fc\u00fcsilist aktiivsust, mis reguleerib ajukeemiat ilma k\u00f5rvaltoimeteta.\u00a0<\/p>\n
Kodu ja selle v\u00e4\u00e4rtus. Lapsevanemad on unustatud ja alahinnatud roll. Riik ja kool ei saa teha k\u00f5ike, tegelikult vundament luuakse kodus. Me peame r\u00e4\u00e4kima ka lapsevanemate vastutusest. Kui kodu ei v\u00e4\u00e4rtusta liikumist ja kui vanema ainus vaba aja veetmise viis on ekraan, ei suuda \u00fckski koolireform last liikuma panna.<\/p>\n
Riik peab toetama ja koolitama ka peresid. Eeskujul on j\u00f5ud. Laps v\u00e4ga selgelt kopeerib vanema elustiili. Laps ei kuula vanema s\u00f5nu, ta kopeerib tema tegusid. Kui lapsevanem elab passiivset elu, teeb seda ka laps. Kodu loob v\u00e4\u00e4rtushinnangud. Aktiivne eluviis ja v\u00e4rskes \u00f5hus viibimine peab olema pere \u00fchine normaalsus, mitte karistus v\u00f5i kohustus.\u00a0<\/p>\n
Digih\u00fcgieeni kehtestamine. \u00dcks konkreetne samm muutuste ellukutsumiseks on digih\u00fcgieeni kehtestamine. Nutis\u00f5ltuvusel on otsene m\u00f5ju liikumisele. Ekraanid pakuvad kerget pingutusvaba dopamiini. Aju valib alati ekraani liikumise asemel, kui valik j\u00e4etakse lapsele. Et saavutada \u00fchtne reeglistik, tuleb j\u00e4lle alustada kodust ja vanematest.<\/p>\n
Elementaarsed reeglid kodus: mis on m\u00f5istlik ekraanilimiit, millised on tsoonid kodus, kus ei ole ekraanid lubatud. Samuti tasub rakendada ekraaniaja seost liikumisega, et ekraaniaeg ja liikumine on otseses vahekorras. Samad p\u00f5him\u00f5tted peaksid j\u00e4tkuma ka koolis.\u00a0<\/p>\n
Nutivaba koolip\u00e4ev ei ole laste kiusamine, see on nende vaimse ja f\u00fc\u00fcsilise tervise kaitsmine. Kui me v\u00f5tame vahetunnist \u00e4ra ekraani, tagastame me lastele nende loovuse, sotsiaalsuse ja f\u00fc\u00fcsilise liikumisvajaduse. Piirates ekraane, me sunnime aju otsima uusi stiimuleid f\u00fc\u00fcsilisest maailmast. See tundub meile ja paljudele, kes me tuleme v\u00f5ib-olla hoopis teisest sotsiaalsest keskkonnast, t\u00e4iesti uus. Meie \u00fchiskond on arenenud v\u00e4ga kiiresti, aga t\u00e4na on see reaalsus.\u00a0<\/p>\n
Liikumine tuleb tuua argip\u00e4eva. Tartu \u00dclikooli liikumislabori ja “Liikuma kutsuva kooli” parimad praktikad on tegelikult k\u00fcmne aasta jooksul andnud paljudele meie koolidele v\u00f5imaluse muuta oma koolikeskkonda liikumist toetavaks.<\/p>\n
Praegu on selle programmiga liitunud \u00fcle 200 kooli, mis on umbes 40 protsenti k\u00f5igist meie koolidest. Meie eesm\u00e4rk peaks olema muuta koolip\u00e4eva struktuuri nii, et liikumine oleks selle loomulik osa. Seda on” Liikuma kutsuva kooli” programm v\u00e4ga edukalt saavutanud.<\/p>\n
Pikad \u00f5uevahetunnid, 30 pluss minutit iga ilmaga, ja l\u00fchikesed liikumispausid ainetundides, samuti loomulikku liikumist soodustav koolikeskkond, on need siis erinevad ronimisv\u00f5imalused koridorides v\u00f5i kooli enda sporditaristu, avatud vahetundidel.<\/p>\n
“Liikuma kutsuva kooli” andmed n\u00e4itavad, et lihtsad muudatused koolip\u00e4evas, n\u00e4iteks liikumisrajad koridoris v\u00f5i aktiivne vahetund, t\u00f5stavad lapse igap\u00e4evast sammude arvu tuhandete v\u00f5rra ilma igasuguse sunnita. Tegelikult peaks alustama sellega juba lasteaias. Nii et miks mitte m\u00f5elda programmile “Liikuma kutsuv lasteaed”.\u00a0<\/p>\n
\u00dcks v\u00e4ga konkreetne strateegiline ettepanek EOK-lt on “Sport koolis”. EOK on “Sporti koolis” piloteerinud umbes viis aastat. Me oleme teinud seda koost\u00f6\u00f6s kohalike omavalitsustega ja me oleme j\u00f5udnud umbes 40 pluss koolini.<\/p>\n
Rahaline panus EOK-lt on olnud 200 000\u2013300 000 eurot aastas. Programmi sisu on v\u00e4ga selgelt kohalikele spordiklubidele suunatud ja on pakkunud v\u00e4ga paljudele lastele v\u00f5imalust tutvuda erinevate spordialadega. Ja muidugi tuleb arendada ka laste baasliikumisoskusi. See programm ei s\u00f5ltu lapsevanema rahakotist ega logistilistest v\u00f5imalustest. See toimub koolip\u00e4eva sees ja on k\u00f5igile tasuta. Vanus 7\u201310 on v\u00e4ga selge motoorne kuldaeg, kus luuakse eluaegseid liikumismustreid ja kehataju. Hiljem on seda kordades raskem teha.\u00a0<\/p>\n
Esimeses kooliastmes programm “Sport koolis” on meie parim relv ebav\u00f5rdse ebav\u00f5rdsuse vastu. See tagab, et ka v\u00e4hem kindlustatud v\u00f5i \u00e4\u00e4remaade lapsed saavad professionaalset liikumis\u00f5petust ja harjumusi kogu eluks. Selle programmi hind on umbes 13 miljonit eurot aastas. Kas me oleme selleks valmis? Kas meil on treenereid? Ma julgen kinnitada, et tegelikult on see v\u00f5imalik.<\/p>\n
Minul endal on spordiklubi kogemus siit Tallinnast, kus me tegelikult teeme sarnast programmi raha eest lastevanematele, ja tegelikult see on v\u00f5imalik. Nagu me teame ka seda, et Eesti spordi alus tugineb klubidele, siis tegelikult see on ka klubidele v\u00e4ga hea lisav\u00f5imalus. Ja kindlasti me saame v\u00e4ita, et s\u00fcsteemne liikumine esimeses kooliastmes v\u00e4hendab tegelikult teismeeas \u00e4revush\u00e4ireid kuni 40 protsenti.\u00a0<\/p>\n
Turvaline, aktiivne koolitee ja kindlasti ka lasteaiatee. Me r\u00e4\u00e4gime ennek\u00f5ike ennetusest ja v\u00e4ga selgelt aktiivsest kooliteest, mis on turvaline. Kui me soovime soodustada laste iseseisvat liikumisharjumust, siis keskkond ja taristu omavad selles v\u00e4ga suurt m\u00f5ju. Laste autoga uksest ukseni s\u00f5idutamine, niinimetatud isiklik taksoteenus, v\u00f5tab neilt \u00e4ra viimasegi igap\u00e4evase baasliikumise. Aktiivne koolitee jalgsi v\u00f5i rattaga v\u00f5ib katta kuni pool lapse igap\u00e4evasest liikumisvajadusest.<\/p>\n
Taristu vajadus on kindlasti v\u00e4ga suur ja kindlasti on v\u00e4ga palju h\u00e4id n\u00e4iteid. Ja kindlasti, kui Tallinnast tuua n\u00e4ide, siis n\u00e4iteks Laagri kooli rattaparkla on sama suur kui m\u00f5ne kaubanduskeskuse parkla. Laps ei s\u00f5ida kooli rattaga, kui tal pole seda kuskile turvaliselt j\u00e4tta v\u00f5i kui rattatee on ohtlik.<\/p>\n
“V\u00e4ga paljudes lasteaedades on tegelikult sellist liikuma kutsuvat keskkonda v\u00e4he.”<\/p>\n
Taristu arendamine koolide \u00fcmbruses peab saama riiklikuks ja kohalikuks prioriteediks. Samal ajal teame, et hiljuti avaldatud lasteaiauuring v\u00e4idab seda, et v\u00e4ga paljudes lasteaedades on tegelikult sellist liikuma kutsuvat keskkonda v\u00e4he ja 97 protsenti lasteaedadest tunneb puudust \u00fchest spordivahendist.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime ennetusest ja majanduslikust m\u00f5just. Liikumisvaegus on meeletu kulu sotsiaals\u00fcsteemile ja tervishoiule, me r\u00e4\u00e4gime diabeedist ja s\u00fcdamehaigustest. Ennetus koolis ja lasteaias t\u00e4hendab tervemat, t\u00f6\u00f6v\u00f5imelisemat ja \u00f5nnelikumat elanikkonda.<\/p>\n
Riigikogu \u00fclesanne on planeerida eelarvet mitte \u00fche aasta, vaid aastak\u00fcmnete perspektiivis. Iga euro, mille me hoiame praegu kokku laste liikumiselt, maksame me k\u00fcmnekordselt tagasi homme haigekassa eelarvest krooniliste haiguste ravina.\u00a0<\/p>\n
OECD ja rahvusvahelise terviseorganisatsiooni raportid kinnitavad, et ennetus on parim investeering. Meil on vaja teha need otsused riigi eelarvestrateegias kohe. Iga ennetavasse aktiivsesse liikumisse investeeritud euro s\u00e4\u00e4stab tulevikus v\u00e4hemalt k\u00fcmme eurot.<\/p>\n
Minu kolm v\u00e4ga konkreetset ettepanekut on: “Sport koolis” esimesse kooliastmesse, kindlasti kooliseaduse t\u00e4iendamine nutipiirangute toetamiseks ja rattas\u00f5braliku ja liikumist soosiva taristu arendamine omavalitsustes ning kindlasti juba ka mainitud “Liikuma kutsuv lasteaed”. Tegemist on otsusega, mis m\u00f5jutab Eesti laste ja riigi tulevikku j\u00e4rgmise poole sajandi jooksul.<\/p>\n
Kommentaar p\u00f5hineb riigikogus olulise t\u00e4htsusega riikliku k\u00fcsimuse “Laste kehalise aktiivsuse t\u00f5stmine vaimse ja f\u00fc\u00fcsilise tervise parandamiseks” arutelul peetud ettekandel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kosmeetilistest muudatustest enam kahjuks ei piisa. Selleks, et probleemi lahendada, tuleb anda olukorrale diagnoos. Liikumisvaegus on tekitanud s\u00fcsteemse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":195498,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,2247,34,36,31,32,7485,21,4057,2375,28,29,17966,2893,19,1218,25,20398,640,159,82774,308,23,24,22,20,30],"class_list":["post-195497","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eok","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gerd-kanter","tag-headlines","tag-koolid","tag-lasteaiad","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liikuma-kutsuv-kool","tag-liikumine","tag-news","tag-noored","tag-populaarseimad-lood","tag-rahvatervis","tag-riigikogu","tag-sport","tag-sport-koolis","tag-tervis","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116692640541236527","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/195497","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=195497"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/195497\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/195498"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=195497"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=195497"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=195497"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}