{"id":195521,"date":"2026-06-04T16:25:18","date_gmt":"2026-06-04T16:25:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/195521\/"},"modified":"2026-06-04T16:25:18","modified_gmt":"2026-06-04T16:25:18","slug":"andres-kutt-andmed-ja-vaartus-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/195521\/","title":{"rendered":"Andres K\u00fctt: andmed ja v\u00e4\u00e4rtus | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Sageli kurdetakse andmete kvaliteedi v\u00f5i nende keerulise k\u00e4ttesaadavuse \u00fcle. K\u00f5ige v\u00e4rskem n\u00e4ide on Eesti inimarengu aruanne (Kindsiko, 2026), mille terve teine peat\u00fckk on p\u00fchendatud haridust puudutavate andmetega seotud probleemidele. Kuidas siis nii?<\/p>\n

Eesti riigi infos\u00fcsteemi arhitektuur kujunes p\u00f5hijoontes v\u00e4lja juba 30 aastat tagasi, selle peamised tehnoloogilised, juriidilised ja poliitilised elemendid on olnud paigas mituk\u00fcmmend aastat. Selle aja jooksul on riigi infos\u00fcsteemi eri aspektide juhtimisega tegelenud palju spetsialiste, vahetunud on valitsused.<\/p>\n

See, et andmetega seonduvat ei ole sellest hoolimata suudetud lahendada v\u00f5i isegi probleemi konkreetsemalt s\u00f5nastada, viitab, et tegu on “nurjatu” probleemiga (Rittel & Webber, 1973). Meie loodud s\u00fcsteem ei k\u00e4itu soovitud viisil ja me ei tea p\u00e4ris h\u00e4sti, miks see nii on v\u00f5i kuidas v\u00f5iks paremini.<\/p>\n

Seejuures on probleemi kogu selle aja jooksul \u00fcritatud t\u00f5es ja v\u00e4es lahendada ning saavutatud isegi m\u00f5ningast edu, kui vaadata Eesti paiknemist igasugu andmeid puudutavates rahvusvahelistes pingeridades. Selline olukord viitab t\u00f5en\u00e4oliselt s\u00fcsteemsele probleemile, kus ilmneb poliitikavastasus (ingl policy resistance) (De Gooyert jt, 2016). Nii nimetatakse olukorda, kus rakendatud poliitika kas ei toimi v\u00f5i sel on soovitule vastupidine tulemus.<\/p>\n

Tuntuim poliitikavastasuse n\u00e4ide on ehk USA-s kasutatav narkopoliitika (vt nt Boyum & Kleiman, 2002), mis on narkootikumide kasutamise piiramise asemel t\u00f5stnud nende hinda, suurendades s\u00f5ltlaste vajadust asuda kuritegelikule teele ning suunates narkot\u00f6\u00f6stusse rohkem raha.<\/p>\n

Poliitikavastasuse puhul on t\u00fc\u00fcpiliselt tegu s\u00fcsteemse probleemiga, kus puuduvad ebasoovitavat k\u00e4itumist takistavad tagasisideahelad v\u00f5i need hoopis v\u00f5imendavad probleeme. Eestis on leitud, et k\u00f5igi meie digitaalsete edulugude taga on t\u00f5husalt toimiv tagasisideahel, mis suunab soovitud tegevuse tulemusel rohkem osapooli soovitud tegevusele (McBride jt, 2019).<\/p>\n

Kuidas on tagasisidega meie andmete puhul? K\u00f5ige tavalisem tagasiside on seotud v\u00e4\u00e4rtusloomega, sidudes panuse tulemusega: me k\u00f5ik loodame, et meie kulutatud ressursist s\u00fcnnib meile kas otse v\u00f5i kaude mingit tulu. Riigieelarve kontekstis r\u00e4\u00e4gime, kuidas riigiasutused peaksid olema v\u00f5imalikult efektiivsed, kulutades v\u00f5imalikult v\u00e4he ressurssi v\u00f5imalikult kasulikult. Seet\u00f5ttu vaadelgem j\u00e4rgnevalt andmete v\u00e4\u00e4rtusahelat v\u00e4\u00e4rtusloome ja kulude vaatenurgast, et kontrollida poliitikavastasuse h\u00fcpoteesi ja leida ehk v\u00f5imalikke lahendusi.<\/p>\n

Andmete v\u00e4\u00e4rtusahel<\/p>\n

Kodanikud ja ettev\u00f5tted edastavad oma kohustuste t\u00e4itmiseks andmed nende esmasele t\u00f6\u00f6tlejale. Andmete esmane t\u00f6\u00f6tleja talletab saadud andmed ning t\u00f6\u00f6tleb neid, et t\u00e4ita oma p\u00f5him\u00e4\u00e4rusest tulenevaid eesm\u00e4rke.<\/p>\n

Andmeid kogutakse seaduses ette n\u00e4htud viisil, seaduse alusel ja seaduses ette n\u00e4htud eesm\u00e4rkide t\u00e4itmiseks. Reeglina kogutakse andmeid (ehk fakte) mingitele k\u00fcsimustele vastuste (ehk informatsiooni) saamiseks. M\u00f5ningase erandi moodustavad p\u00f5hiregistrid, nagu rahvastikuregister ja \u00e4riregister, mille puhul on andmete kogumise eesm\u00e4rk registri kui sellise pidamine.<\/p>\n

Kuid ka sellel tegevusel on oma poliitikaeesm\u00e4rgid. Asjaolu, et Eesti maksu- ja tolliamet (EMTA) peab maksukohuslaste registrit, on EMTA maksude kogumise funktsiooni k\u00f5rvalprodukt, mitte eesm\u00e4rk iseeneses, ning rahvastikuregistri pidamine v\u00f5imaldab selget \u00fclevaadet inimeste sugulussuhetest.<\/p>\n

Andmete teisese kasutamise v\u00f5ib jagada kaheks: selliseks, mis toimub konkreetse seaduse alusel asutusele pandud avalike \u00fclesannete t\u00e4itmiseks, ja selliseks, millel peab olema muu seaduslik alus, n\u00e4iteks inimese eelnev n\u00f5usolek, leping v\u00f5i \u00f5igustatud huvi. Esimest liiki teisese t\u00f6\u00f6tlemisega tegelevad reeglina riigiasutused. Neile on andmete edastamine suhteliselt lihtne, kuna andmete t\u00f6\u00f6tlemise seaduslik alus v\u00f5imaldab isikuandmeid edastada ja X-Tee n\u00e4ol eksisteerib vajalik infrastruktuur.<\/p>\n

Teist liiki teisese t\u00f6\u00f6tlemisega tegelevad n\u00e4iteks teadusasutused, aga ka kodanikud. Neile andmete edastamiseks on vaja tagada isikuandmete kaitse, eemaldades andmetest seosed tegelike andmesubjektidega. V\u00f5imalik on ka andmetega tutvumine turvalises keskkonnas, nagu seda pakub statistikaamet.<\/p>\n

Siinkohal on oluline r\u00f5hutada, et m\u00e4\u00e4ratlus seaduse alusel andmetele ligip\u00e4\u00e4suks on range. Kui n\u00e4iteks haridusministeerium soovib poliitika kujundamiseks teha anal\u00fc\u00fcsi haridusl\u00f5he kohta ja vajab selleks infot kooli\u00f5pilaste leibkondade sissetulekute kohta koolide kaupa, siis ei ole tegu andmete saamiseks piisava alusega.<\/p>\n

V\u00e4\u00e4rtus ja kulu<\/p>\n

Me loodame, et avaliku sektori asutused teevad oma toimetusi efektiivselt, maksimeerides saadavat kasu ja minimeerides kulu. Laiemalt, eeldatavasti tegutsevad k\u00f5ik osapooled viisil, mis maksimeerib nende poolt tajutavat lisandv\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n

Avalikus sektoris ei ole saadav v\u00e4\u00e4rtus ja kantavad kulud alati rahalised. V\u00e4\u00e4rtuse all pean silmas k\u00f5ike, mis on kas asutusele v\u00f5i otsust tegevale ametnikule kasulik. Esmajoones on kasulik muidugi asutuse eesm\u00e4rkide saavutamine, kuid ka isiklik karj\u00e4\u00e4r ja juhilt saadud kiitus on kindlasti maksimeeritavad motivaatorid. Kulude all pean silmas k\u00f5ike, mis on seotud rahaliste kuludega, kuid siia alla kuuluvad ka k\u00f5ik riskid. Viimane v\u00f5ib olla v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral isikustatud n\u00e4iteks vajadusega minna “Aktuaalsesse kaamerasse” seletama, miks ikkagi asutus isikuandmeid kogus ja miks need lekkisid.<\/p>\n

Joonis 1. Andmete v\u00e4\u00e4rtusahel Eesti avalikus sektoris. Autor\/allikas: Riigikogu Toimetised<\/p>\n

Protsessi algfaasis kaasnevad nii kodanikule kui ka ettev\u00f5ttele andmete esitamisega otsesed kulud, samas kui saadav kasu on pigem kaudne ning avaldub abstraktsemalt paremini toimiva \u00fchiskonnana. Seet\u00f5ttu on andmete esitajate ainus v\u00f5imalus oma lisandv\u00e4\u00e4rtust maksimeerida, esitades andmeid nii v\u00e4ikese kuluga kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik ja v\u00f5imaluse korral \u00fcldse mitte.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu on n\u00e4iteks ettev\u00f5tete statistilise aruandluse k\u00e4ttesaamisega raskusi. Kuid samal p\u00f5hjusel tormavad eraisikud esimesel v\u00f5imalusel oma tuludeklaratsiooni esitama \u2013 kiiresti tagastatav tulumaks on tegevuse otsene selgesti tajutav tulu.<\/p>\n

Andmete esmase t\u00f6\u00f6tleja juures luuakse andmete abil juba selget ja konkreetset v\u00e4\u00e4rtust, sest nende abil loodav informatsioon v\u00f5imaldab asutusel t\u00e4ita oma eesm\u00e4rki. Kodaniku esitatud tuludeklaratsioon (ehk andmed) v\u00f5imaldab EMTA-l vastata k\u00fcsimusele kodaniku teenitud maksustatava tulu kohta ning t\u00e4ita selle kaudu oma p\u00f5him\u00e4\u00e4ruses s\u00e4testatud eesm\u00e4rki. Tekivad ka kulud, kuid need on olulises s\u00f5ltuvuses andmete allikast.<\/p>\n

Eraisikutelt kogutud andmed on isikuandmed, mille kogumisele ja t\u00f6\u00f6tlemisele kehtivad ranged n\u00f5uded. Asutus, kes soovib neid oma \u00fclesannete t\u00e4itmiseks kasutada, peab looma vastava andmekogu, hankides eelnevalt koosk\u00f5lastuse mitmelt asutuselt, koostama ja pidevalt ajakohastama mahuka dokumentatsiooni ning tagama andmete kaitse koos sellega seotud protsesside regulaarse auditeerimisega.<\/p>\n

Lisaks n\u00e4eb seadus ette sanktsioonid \u2013 kuni isikliku vastutuseni \u2013, kui andmete k\u00e4itlemisel peaks esinema rikkumisi. K\u00f5ik see on nii asutuse jaoks kui ka isiklikult ametnikule t\u00fc\u00fctu, keeruline ja riskantne. Seet\u00f5ttu v\u00f5etakse isikuandmete kogumine otse allikast ette enamasti \u00fcksnes siis, kui eeldatav kasu kaalub selgelt \u00fcles sellega kaasneva vaeva. Praktikas juhtub seda harva, mist\u00f5ttu eraisikuid Eesti Vabariigis \u00fcldjuhul raporteerimiskohustusega ei koormata.<\/p>\n

Teine on olukord ettev\u00f5tetelt kogutavate andmetega. Nende kogumisega asutusele v\u00f5i ametnikule mingit kulu ei kaasne. Isegi andmete kogumiseks vajaliku investeeringu saab kerge vaevaga taotleda struktuurifondide vahenditest. Seet\u00f5ttu \u00fcletab ka suhteliselt v\u00e4ike saadav v\u00e4\u00e4rtus tekkiva kulu ning nii asutakse kergesti ettev\u00f5tete andmeid koguma.<\/p>\n

Andmete esitamine tekitab ettev\u00f5tjale m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse halduskoormuse, ent see on ametniku vaates sama abstraktne kulu nagu ettev\u00f5tja jaoks majandusaasta aruande esitamisest tulenev \u2013 ja sageli kaudseks j\u00e4\u00e4v \u2013 kasu ettev\u00f5tluskeskkonna paranemise n\u00e4ol. Kuni andmete kogumine on asutustele kasulik tegevus, j\u00e4tkatakse seda hoolimata k\u00f5ikv\u00f5imalikest b\u00fcrokraatiavastastest kampaaniatest. Kui korraks saavutataksegi aruandluse v\u00e4hendamine, siis s\u00e4ilib tugev motivatsioon uusi andmeid koguda, mist\u00f5ttu lisanduvad \u00fcha uued aruanded ja kampaaniaeelne olukord on peagi taastatud.<\/p>\n

Ka andmete edastamine teiseseks kasutuseks on esmase t\u00f6\u00f6tleja jaoks seotud kuludega. Kui andmete t\u00f6\u00f6tlemine toimub seaduse alusel, on kulud reeglina suhteliselt v\u00e4ikesed, kuna edastada saab isikustatud andmeid. Kuid ka v\u00e4ikeste kulude kandmine v\u00f5ib olla keeruline, kui eelarve on pingeline ja v\u00e4\u00e4rtust luuakse kellegi teise jaoks, kui seadus seda n\u00f5uab. On loomulik, et asutus seab oma p\u00f5hieesm\u00e4rkide saavutamise k\u00f5igist teistest tegevustest ettepoole.<\/p>\n

Eestis puudub institutsionaliseeritud mehhanism, mille alusel v\u00f5iks \u00fcks asutus oma eesm\u00e4rkide saavutamiseks katta teise asutuse kulusid. Puuduva mehhanismi asendusena on kasutatud struktuurifondide rahastusprotsessi, kus \u00fchiselt rahastust taotledes selgitab esimene asutus tekkivaid kulusid ning teine investeeringust saadavat kasu. Tihti toimivad ka isiklikud suhted, kus ameti juht v\u00f5ib tajuda osutatavat teenet piisava riikliku h\u00fcvena, et m\u00f5ningast ressursikulu \u00f5igustada.<\/p>\n

Andmete edastamine teiseseks t\u00f6\u00f6tlemiseks m\u00f5nel muul alusel t\u00e4hendab reeglina andmete suhteliselt keerukat manipuleerimist. Kuid otsestest kuludest olulisemgi on siinkohal risk. Nimelt tuleb enne andmete avaldamist hinnata selle teoga seotud privaatsusriske.<\/p>\n

Paraku areneb arvutitehnoloogia \u00fcldiselt ja masin\u00f5ppe valdkond konkreetselt \u00e4\u00e4rmiselt kiiresti. Masinad on suutelised \u00fcha edukamalt h\u00e4gustatud andmehulki kombineerides neid uuesti isikustama. T\u00e4na ohutu andmehulk v\u00f5ib homme osutuda isikustatavaks. Seega ei v\u00f5ta ametnik andmete avaldamise otsust tehes mitte \u00fcksnes riski, vaid ka p\u00fcsiva kohustuse \u2013 nii isiklikul kui ka asutuse tasandil \u2013 hoida end kursis v\u00e4ga spetsiifilise valdkondliku arenguga, et v\u00f5imalike riskide ilmnemisel suuta \u00f5igel ajal piirata v\u00f5i l\u00f5petada vastavate andmete avaldamine.<\/p>\n

Selge, et otsese kasu puudumisel keegi sellist riski ei v\u00f5ta ning andmeid pigem ei avalda. Erandiks on statistikaamet, kelle puhul on andmet\u00f6\u00f6tluse toetamine seaduses ette n\u00e4htud kohustus ja seega kasulik tegevus.<\/p>\n

Riskide minimeerimise soovi n\u00e4itena v\u00f5ib tuua probleemi haridusl\u00f5hest. Uurimaks, mil m\u00e4\u00e4ral on \u00f5piv\u00e4ljundite saavutamine seotud \u00f5pilaste majandusliku keskkonnaga, on tarvis t\u00f6\u00f6delda leibkondade sissetulekute andmeid. Nende andmete t\u00f6\u00f6tlemiseks luba ei antud, kuna sissetulekud sisaldavad ka puudetoetusi, mida loetakse eriliigilisteks andmeteks. Ehkki arvutada sooviti vaid kooli \u00f5pilaste vanemate keskmine sissetulek, \u00fcks number kooli kohta.<\/p>\n

Andmekvaliteet<\/p>\n

“Nagu ei eksisteeri p\u00fckse, mida nii keskmine teismeline kui ka ehitusmees peaksid v\u00f5rdselt kvaliteetseks, ei eksisteeri ka universaalselt kvaliteetseid andmeid.”<\/p>\n

Kvaliteeti saab m\u00e4\u00e4ratleda kui millegi v\u00f5imet v\u00e4\u00e4rtust luua, mist\u00f5ttu on oluline lisaks andmete v\u00e4\u00e4rtusahela kirjeldamisele ka k\u00fcsida, milline on seda l\u00e4bivate andmete kvaliteet ehk kas luuakse maksimaalne v\u00f5imalik v\u00e4\u00e4rtus. Kuna v\u00e4\u00e4rtus on subjektiivne m\u00f5iste, on seda ka kvaliteet. Nagu ei eksisteeri p\u00fckse, mida nii keskmine teismeline kui ka ehitusmees peaksid v\u00f5rdselt kvaliteetseks, ei eksisteeri ka universaalselt kvaliteetseid andmeid. Andmete kvaliteeti saab k\u00fcll objektiivselt m\u00f5\u00f5ta, kuid millised neist m\u00f5\u00f5dikutest on olulised ning millised m\u00f5\u00f5diku v\u00e4\u00e4rtused on “piisavad”, s\u00f5ltub andmete kasutaja v\u00f5imest andmete abil informatsiooni luua.<\/p>\n

Siit tuleneb ka \u00fcks oluline j\u00e4reldus andmete teisese kasutamise osas. Nimelt kogutakse andmed nende esmase kasutaja vajadusteks, kes p\u00fcstitab neile kvaliteedin\u00f5uded oma eesm\u00e4rkidest l\u00e4htudes. Ka andmete kogumise aluseks olevad \u00f5igusaktid ja neist tulenev \u00e4riprotsess l\u00e4htuvad just nimelt primaarsest kasutusest ega garanteeri sugugi andmete sobivust m\u00f5neks muuks otstarbeks.<\/p>\n

Kui me n\u00e4iteks \u00fcritame saada informatsiooni Eesti leibkondade kohta, on lihtne j\u00e4reldada, et rahvastikuregistri andmed inimeste elukoha kohta on ebakvaliteetsed. Kuid l\u00e4hemalt uurides selgub, et seadusandja on otsustanud demokraatlikule riigile kohaselt mitte j\u00e4lgida oma kodanike igap\u00e4evaseid liikumisi. Selle otsuse tagaj\u00e4rjel on kogutud andmed t\u00e4iesti piisavad rahvastikuregistrile p\u00fcstitatud \u00fclesannete t\u00e4itmiseks, kuid ei v\u00f5imalda tuvastada, kes reaalselt kellega ja kus koos elab.<\/p>\n

Kirjeldatud probleemiga tegeldi p\u00f5hjalikult 2011. aastal, kui asuti koostama metoodikat registrip\u00f5hiseks rahvaloenduseks. T\u00f6\u00f6 tulemusena sedastatakse, et “\u2026 ametkondlike haldus\u00fclesannetega v\u00f5rreldes paistavad riigistatistika vajadused registritele sageli teisej\u00e4rgulisena” ning “paljud administratiivregistrid ei olegi tegelikult oma olemuselt k\u00f5ikseks objektide haldamiseks m\u00f5eldud registrid, vaid pigem menetlustoimingute andmebaasid” (Puur jt, 2013).<\/p>\n

J\u00e4reldus on kahtlemata \u00f5ige, sest registrid on loodud eesk\u00e4tt ametkondlike haldus\u00fclesannete t\u00e4itmiseks ja menetlustoimingute toetamiseks, mitte riigistatistika ega laiemate andmeanal\u00fc\u00fctiliste vajaduste rahuldamiseks. Seadusandja v\u00f5ib ju panna registri pidajale lisa\u00fclesandeid, kuid ilmselt j\u00e4\u00e4b n\u00e4iteks EMTA prioriteetide hulgas esikohale siiski maksudega seotu.<\/p>\n

Muidugi on ka v\u00f5imalik, et andmeid koguv asutus lihtsalt ei saa oma t\u00f6\u00f6ga hakkama, kuid arvestades probleemi pikaajalisust ning IT-investeeringute raha lihtsat k\u00e4ttesaadavust struktuurifondide kaudu, on sellised juhtumid t\u00f5en\u00e4oliselt pigem erandlikud.<\/p>\n

Veelgi enam, sageli on andmete v\u00f5imalikul teisesel kasutajal raske otsustada, kas aastak\u00fcmnete jooksul eri seaduste ja protsesside alusel kogutud andmestik v\u00f5imaldab neil piisava t\u00e4psusega vastata just neid huvitavale k\u00fcsimusele. Nagu registrip\u00f5hise rahvaloenduse puhul juba eespool viidatud, v\u00f5ib andmete sobivuse hindamiseks vaja olla p\u00f5hjalikku andmeanal\u00fc\u00fcsi, mis omakorda eeldab tavaliselt ligip\u00e4\u00e4su andmetele. See on aga ilma spetsiifilise juriidilise aluseta v\u00e4listatud.<\/p>\n

Seega on avaliku teabe alusel tegutseva andmete teisese kasutaja suhtlus andmete valdajaga keeruline ning m\u00f5lemale poolele k\u00fcllalt kulukas. Niisiis ei seisne probleem niiv\u00f5rd andmete kvaliteedis v\u00f5i k\u00e4ttesaadavuses, vaid pigem andmete jagamisega kaasnevates kuludes, millel puudub otsene ja selgelt tajutav vastav v\u00e4\u00e4rtus.<\/p>\n

J\u00e4reldused<\/p>\n

Andmete teisese kasutamise riskid ja kulud ning saadav tulu ei paikne \u00fches asutuses, mist\u00f5ttu on kulu ja riski kandvatel asutustel pigem neile seadusega pandud kohustustest tulenev huvi protsessi takistada, kui seda sujuvamaks muuta.<\/p>\n

Oluline on r\u00f5hutada, et n\u00e4iteks andmekaitse inspektsioonile ei saa kuidagi ette heita, et nad t\u00e4idavad neile pandud kohustust minimeerida Eestis andmekaitsega seotud riske. Samas on tegu t\u00fc\u00fcpilise poliitikavastasuse ilminguga, mis k\u00f5igi osapoolte heast tahtest hoolimata viib sageli ressursi raiskamise ja n\u00f5rga v\u00e4\u00e4rtuse loomeni.<\/p>\n

Oletame n\u00e4iteks, et m\u00f5nel uurijal on m\u00f5ne riigiasutuse tellimuse t\u00e4itmiseks vaja kasutada m\u00f5nes registris asuvaid andmeid, kombineerides neid m\u00f5ne teise registri andmetega.<\/p>\n

Asutus ise ei saa andmetele ligi, kuna nende jagamine poliitika kujundamiseks p\u00f5hjustaks nende valdajale liigse riski. P\u00f6\u00f6rdutakse statistikaameti poole, kellega koost\u00f6\u00f6s saab paika uuringu ulatus. Seej\u00e4rel p\u00f6\u00f6rdub statistikaamet andmete valdajate, sealhulgas uuringu tellija poole, viidates statistikaseadusele kui andmete jagamise seaduslikule alusele. Andmed edastatakse, statistikaamet t\u00f6\u00f6tleb neid ning need tehakse uurijale k\u00e4ttesaadavaks turvalises, f\u00fc\u00fcsiliselt kaitstud keskkonnas.<\/p>\n

Kogu tegevust saadab suur hulk paberit\u00f6\u00f6d, muu hulgas andmete t\u00f6\u00f6tlemise loa taotlemine andmekaitse inspektsioonist. Kuna sellisel viisil kogutud andmete s\u00e4ilitamiseks puudub juriidiline alus, siis uuringu l\u00f5ppedes loodud andmestik h\u00e4vitatakse. Kui tegu on poliitika kujundamiseks perioodiliselt vajaliku sisendiga, l\u00e4bitakse kogu ahel perioodiliselt uuesti. Tulemused h\u00e4vitatakse, et need siis j\u00e4rgmisel aastal uuesti koguda.<\/p>\n

Joonisel 2 kujutatud protsess on objektiivselt liiga keeruline ning pigem takistab kui v\u00f5imaldab andmesubjekti \u00f5iguste kaitset. Protsessi ebam\u00f5istlikkuse t\u00f5ttu on sageli praktilisem tellida k\u00fcsitlusuuring, kui kasutada registriandmeid. Kuna seel\u00e4bi tekib vajadus andmeid korduvalt esitada ning need l\u00e4bivad t\u00e4iesti uue ja ka k\u00fcsitlejaid sisaldava kogumisprotsessi, tekitab see suure hulga uusi riske.<\/p>\n

Andmete taaskogumine otse andmesubjektilt riivab seega andmesubjekti \u00f5igusi rohkem, kui samade andmete p\u00e4rimine registritest. Kuigi kogu olukorra p\u00f5hjustab, nagu poliitikavastasusele sageli omane, soov kaitsta andmesubjekti \u00f5igusi.<\/p>\n

Joonis 2. Andmete teisese kasutamise t\u00fc\u00fcpiline protsess. Autor\/allikas: Riigikogu Toimetised<\/p>\n

Selgesti on paigast \u00e4ra andmetega seotud riskide ja v\u00e4\u00e4rtusloome tasakaal. Fookus on riskide viimisel nullini, mis on oma olemuselt saavutamatu eesm\u00e4rk, kuna t\u00e4ielikult turvalised on ainult andmed, mida ei koguta.<\/p>\n

Andmekaitse inspektsiooni ja isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4ruse ehk GDPR-i n\u00e4ol on meil olemas v\u00e4ga h\u00e4sti toimivad mehhanismid, mis \u00fcritavad riigi infos\u00fcsteemi suruda kohta, kus andmeid kogutakse, t\u00f6\u00f6deldakse ja jagatakse minimaalselt ning soovitavalt \u00fcldse mitte. Mis on kahtlemata \u00f5ilis eesm\u00e4rk, kuni me ei tuleta endale meelde, et kogu toimetamine infos\u00fcsteemide ja registritega on siiski mitte asi iseeneses, vaid peaks kuidagi riigile kui tervikule kasulik olema. See eeldab m\u00f5istlikku ning vastavalt tehnoloogia arengule pidevalt muutuvat tasakaalu riskide ja v\u00e4\u00e4rtusloome vahel.<\/p>\n

Mida teha?<\/p>\n

Olukorda anal\u00fc\u00fcsides paistab selgesti v\u00e4lja n\u00e4iteks Dan Bogdanovi (Kindsiko, 2026) s\u00f5nastatud vajadus andmeagentuuri j\u00e4rele. Andmete anal\u00fc\u00fcsi, andmete avaldamisega seotud riskide jms kompetentsid on fragmenteeritud.<\/p>\n

Esmane andmet\u00f6\u00f6tleja on esmane andmet\u00f6\u00f6tleja mitte sportlikust huvist valdkondade vastu, vaid oma peamise eesm\u00e4rgi t\u00e4itmiseks. Seet\u00f5ttu puudub tal igasugune motivatsioon vaielda andmekaitse inspektsiooniga mingite andmehulkade avaldamise teemal v\u00f5i ehitada \u00fcles tehniline, juriidiline ja organisatoorne v\u00f5imekus tegelda registri\u00fclese andmeanal\u00fc\u00fctikaga.<\/p>\n

Samuti ei teki hajutatud huvide t\u00f5ttu andmekaitse inspektsiooni tegevusele institutsionaliseeritud vastukaalu, mis piiraks andmeriskide minimeerimise survet.<\/p>\n

Statistikaamet juba toimib andmehalduse kompetentsikeskusena ning on \u00fcles ehitanud v\u00f5imekuse toetada uurijaid registriandmete kasutamisel. Kuid andmejagamisteenus on alles viiendal kohal statistikaameti \u00fclesannete hulgas1 ning teenus ise2 on m\u00e4\u00e4ratletud kitsalt andmete t\u00f6\u00f6tlemise kaudu konkreetsel eesm\u00e4rgil, mitte selle eesm\u00e4rgi saavutamise protsessi juhtimise kaudu. Lisades juriidilist kompetentsi ja andes selge mandaadi vedada andmete v\u00e4\u00e4rindamist kui valdkonda, on statistikaametist andmeagentuuri kujundamine usutavasti teostatav.<\/p>\n

Andmeagentuur kui selline ei saa ilmsesti olla v\u00f5luvits ning kodanike privaatsuse riivamine ei saa muutuda normiks. Siinkohal on ehk abi tehisarust.<\/p>\n

Tehisarule on k\u00e4ttesaadavaks tehtud k\u00f5ik Andrus Kivir\u00e4ha lood ning vajadusel suudab ta nende p\u00f5hjal kergesti luua uusi samas stiilis jutte. Sama p\u00f5him\u00f5tet rakendades on tehisarule v\u00f5imalik ette anda n\u00e4iteks Eesti maksumaksjate andmestik, mille p\u00f5hjal on ta v\u00f5imeline genereerima s\u00fcnteetilise hulga maksumaksjaid. Nii saame andmestiku, mis on p\u00e4ris andmetele k\u00fcll statistilises m\u00f5ttes sarnane (n\u00e4iteks sisaldades p\u00e4ris andmetega samas koguses \u00fcle v\u00f5i alla teatud summa teenivaid kodanikke), kuid ei oma siiski otsest seost maksumaksjate tundlike andmetega.<\/p>\n

Hetkeseisuga tunduvad Eesti juristid olevat eri meelt, kas sellist s\u00fcnteetilist andmestikku tuleb pidada isikuandmeteks v\u00f5i mitte. Kui aga on soov meie riik tehisaru abil paremaks teha, tuleks selliste andmestike loomise v\u00f5imalikkust ja nendega seotud riske uurida ning kui \u00f5nnestub riske piisavalt maandada, need ka kasutusele v\u00f5tta.<\/p>\n

“Esimene samm sellise tasakaalu saavutamiseks oleks muuta ettev\u00f5tetelt andmete k\u00fcsimine andmet\u00f6\u00f6tlejale kulukaks.”<\/p>\n

L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes s\u00f5ltub k\u00f5ik rahast, t\u00e4psemalt sellest, et osapoolte kulud ja tulud oleksid tasakaalus, mis tagab huvi terviku toimimise vastu. Esimene samm sellise tasakaalu saavutamiseks oleks muuta ettev\u00f5tetelt andmete k\u00fcsimine andmet\u00f6\u00f6tlejale kulukaks. Seda v\u00f5iks saavutada n\u00e4iteks kohustusega katta k\u00fcsitava andmestiku koostamiseks vajalikud m\u00f5istlikud kulud andmeid k\u00fcsiva asutuse eelarvest v\u00f5i rakendades andmetele sarnaseid andmekaitse- ja juhtimisreegleid nagu isikuandmete puhul.<\/p>\n

Muutusega kaasneks kindlasti teatav surve riigieelarvele, kuid ilmselt paraneks oluliselt ettev\u00f5tluskeskkond ning v\u00e4heneks ka andmete k\u00fcsimine. See omakorda viiks riigieelarvest kulud, mis on seotud nende andmete hilisema t\u00f6\u00f6tlemise ja hoidmisega.<\/p>\n

Teise sammuna tuleks riigiasutustele luua institutsionaliseeritud v\u00f5imalus katta teise asutuse kulusid, ilma et oleks vaja l\u00e4bida suhteliselt keeruline ja suhteliselt v\u00e4ikeste summade jaoks ebapraktiline riigieelarve protsess.<\/p>\n

Selliseks mehhanismiks sobiks h\u00e4sti praeguse struktuurifondide mehhanismiga sarnane rahastusmeede, mis suudaks katta ka operatiivkulusid. Meedet peaks saama rakendada ka avaliku sektori v\u00e4lised organisatsioonid ning see peaks olema disainitud lahendama andmevahetuse probleeme nii protsessi kui ka tulemuskriteeriumide tasandil.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5te<\/p>\n

N\u00e4eme, et t\u00f5epoolest on meie andmete v\u00e4\u00e4rtusahelas mitmeid katkestusi, kus osapoolte kulud \u00fcletavad tulusid, mist\u00f5ttu neil lihtsalt puudub motivatsioon toimida osana tervikust. Veelgi enam, oluliseks kulude allikaks on kodanike privaatsusega seotud riskid ning iga ametnik ju ometi peakski seisma nii olulise asja kaitsel!<\/p>\n

Seega oleme pannud inimesed olukorda, kus nad peaksid kellegi teise h\u00fcvanguks kulutusi tegema, varustades nad samas ka suurep\u00e4rase p\u00f5hjusega neid kulutusi kodanike andmete kaitsele viidates v\u00e4ltida. Oleks kummaline, kui sellises olukorras s\u00f6\u00f6stetaks ummisjalu kellelegi andmeid jagama.<\/p>\n

Ometi ei pea me praegust olukorda taluma. Eestil on palju andmeid. Me oleme \u00f5igusega mures nende andmete kaitse p\u00e4rast, kuid peaksime ka \u00fcritama leida viise, kuidas nende abil rohkem v\u00e4\u00e4rtust luua. M\u00f5ned viisid selle saavutamiseks on juba eespool v\u00e4lja toodud, kuid need pole kindlasti ainsad \u2013 asutuste motivatsiooni saab suunata ka muul moel. Meie “nurjatu” probleemi saab lahendada, kui sellele sihikindlalt keskenduda.<\/p>\n

Kasutatud allikad<\/p>\n