Tuleb r\u00f5hutada, et riigikogus seadusesse h\u00e4\u00e4letatud vanuse- v\u00f5i diameetripiirid on miinimumid, millest alates v\u00f5ib lageraiet teha, mitte vajadus selles vanuses raiuda. Kahjuks annavad need v\u00f5imaluse laialdaselt v\u00e4gagi noores eas raiuda. Endine RMK ja keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar nimetab<\/a> laialdast (riigi)metsa raiumist kohe p\u00e4rast raiek\u00fcpsusesse j\u00f5udmist metsapoliitiliseks ebak\u00fcpsuseks.<\/p>\n Ei ole kindel, kas riigikogu liikmed, kes kunagi h\u00e4\u00e4letasid raievanuste alandamist kui \u00fcht tehnilist aspekti, said aru, et pikas perspektiivis t\u00e4hendab see kogu metsamaastiku muutumist ja kaugenemist metsa teiste v\u00e4\u00e4rtuste s\u00e4ilitamisest ning seega ka s\u00e4\u00e4stliku metsamajanduse eesm\u00e4rkide t\u00e4itmisest.<\/p>\n Praegust intensiivset raiet v\u00f5imaldabki raiet lubavate tingimuste leevendamine viimastel k\u00fcmnenditel. N\u00e4iteks m\u00e4nni puhul kahekordistus p\u00e4rast 2007. aasta seadusemuudatust “k\u00fcpsete” m\u00e4nnikute pindala (74 000 hektarilt 147 000 hektarile). Madalale viidud raievanused t\u00e4hendavad mingi aja p\u00e4rast metsade olulist noorenemist, mis omakorda t\u00e4hendab v\u00e4henevat puidutagavara (seega ka potentsiaali kliimamuutusi pidurdada), v\u00e4henenud elupaiku ja puhkev\u00f5imalusi.<\/p>\n Majandusmets ja s\u00e4\u00e4stva metsanduse p\u00f5him\u00f5tted<\/p>\n Praegust riiklikult suunatud sihti majandusmetsades v\u00f5iks nimetada istandike m\u00f5tteviisiks. Maksimaalse ja kiire puidutulu saamiseks optimeeritakse k\u00f5ik majandamisetapid, fookus on maksimaalsel kasvul, parimaks peetakse istutatud puude lageraiega raiumist v\u00f5imalikult noores eas. Metsade muude v\u00e4\u00e4rtuste kahanemisega ei arvestata.<\/p>\n Kas ja millisel m\u00e4\u00e4ral on istandikud s\u00e4\u00e4stliku metsanduse osa, v\u00e4\u00e4rib eraldi arutelu, kuid kindlasti on s\u00e4\u00e4stva metsandusega vastuolus istandike majandamisp\u00f5him\u00f5tete kasutamine kogu majandusmetsas.<\/p>\n Raievanuste langetamise m\u00f5ju on n\u00e4ha meie metsamaastikus – viimase k\u00fcmne aasta raied on vanuselist jaotust tugevalt muutnud noorte metsade suunas. Eesti majandatavast metsamaast (sh piiranguv\u00f6\u00f6ndid) on \u00fcle 20 protsendi nooremad kui 10 aastat (Joonis 1). Aastast aastasse kasvab see osakaal suuremaks. Pisut on seda vanusr\u00fchma suurendanud ka p\u00f5llu- ja heinamaade metsastumine<\/a>, ligikaudu 2000 ha aastas.<\/p>\n Viimase k\u00fcmne aasta jooksul on uuendusraie (lage- ja turberaie) pindala olnud keskmiselt 34 500 ha aastas. Keskkonnaagentuuri andmetel on puidutagavara mittev\u00e4hendav uuendusraiete pindala 22 000 ha aastas.<\/p>\n Kui FE p\u00f5him\u00f5tete kohaselt ei \u00fcleta j\u00e4tkusuutliku raie korral raiemahud majandusmetsade netojuurdekasvu (tagavara ei v\u00e4hene), siis sellel on ka m\u00f5ned t\u00e4psustused. Kuna raiumist m\u00f5jutavad puidu turuhinnad, siis k\u00f5rgete hindade korral ei ole iga-aastaselt kohe riigil v\u00f5imekust hakata pidurdama raiet. Samuti v\u00f5ivad massilised metsakahjustused m\u00f5nel aastal suurendada raiet piirini, kus tagavara hakkab v\u00e4henema. Sellised suundumused ei tohi siiski muutuda trendiks, riigil tuleks neile kasv\u00f5i ajanihkega reageerida.<\/p>\n Eestis hoopis “planeeritakse” pikaajalist puiduvarude v\u00e4henemist umbes saja miljoni tihumeetri v\u00f5rra. Probleemkoht on varasem raievanuste v\u00e4hendamine. See tekitab kunstlikult suure “k\u00fcpsete metsade hulga”, sellega suuremad hetke raiev\u00f5imalused ja pikemas perspektiivis metsade noorenemise. Raie tagaj\u00e4rjel j\u00e4rsult suurenenud alla k\u00fcmneaastane metsamaa (joonis 1) l\u00f6\u00f6b segi ka tuleviku v\u00f5imalused “\u00fchtlaseks puiduvooks” t\u00f6\u00f6stusele.<\/p>\n Keskkonnaagentuur<\/a> v\u00e4idab, et j\u00e4lgida tuleks, et raiemahud ei \u00fcletaks varasematel aastak\u00fcmnetel akumuleerunud, kuid raiumata j\u00e4\u00e4nud juurdekasvu. Eesti majandusmetsade vanuselises jaotuses paraku reaalselt (enam) ei ole “akumuleerunud juurdekasvu”, seda v\u00f5imaldavad v\u00e4ita vaid v\u00e4ga madalaks viidud raievanused. Praeguste raiemahtudega j\u00e4tkamine viib hiljem olulisemalt v\u00e4iksemate raiev\u00f5imalusteni.<\/p>\n Raie \u00f5igustamiseks t\u00f5lgendatakse andmeid valikuliselt<\/p>\n Sageli \u00f5igustatakse praegust liiga intensiivset raiet v\u00e4itega, et suur osa p\u00e4rast s\u00f5da kasvama hakanud metsadest on j\u00f5udnud v\u00f5i j\u00f5udmas k\u00fcpsesse ikka. Aga isegi metsandushariduseta inimene peaks metsamaa vanuselist jaotust (joonis 1) vaadates n\u00e4gema, et meil ei ole suurt hulka 60\u201380-aastaseid puistusid. S\u00f5jaj\u00e4rgselt metsastunud suured alad on juba raiutud ja kuuluvad suuresti metsamaa vanusgruppi “alla k\u00fcmne aasta”.<\/p>\n Viimasel k\u00fcmnendil on raie olnud suurem kui netojuurdekasv, seega puidutagavara on v\u00e4henenud kokku 37 miljonit tihumeetrit. Keskkonnaagentuur p\u00fc\u00fcab seda tendentsi pisendada, v\u00e4ites, et kui vaadelda 20 aastast perioodi, siis on eluspuude raiemaht olnud alla netojuurdekasvu.<\/p>\n Nimelt 2000. aastate alguses oli periood, kui raiemahud olid oluliselt madalamad (uuendusraie pindala 16000 ha\/a; joonis 2). Selle p\u00f5hjuseks olid toona rangemaks tehtud raiepiirangud. Ka praegu oleks vaja raiepiiranguid j\u00e4lle rangemaks teha (ei ole arvata, et turg piiraks raiemahtusid), et k\u00fcmne aasta p\u00e4rast oleks j\u00e4lle “viimase 20 aasta raie” netojuurdekasvu piirides.<\/p>\n Lisaks puidule on metsal teisigi h\u00fcvesid<\/p>\n Metsade s\u00e4\u00e4stva majandamise m\u00f5ttega haakub h\u00e4sti metsade multifunktsionaalse majandamise idee, mis t\u00e4hendab, et metsade majandamisel p\u00fc\u00fctakse pakkuda v\u00f5imalikult palju erinevaid h\u00fcvesid: tarbepuitu, elurikkust, puhkev\u00f5imalusi, s\u00fcsinikuvaru ja paljusid teisi metsav\u00e4\u00e4rtusi. P\u00f5hjamaade metsade kohta tehtud mudeldamised (vt: “Boreal forest multifunctionality under varying harvesting intensity and forest management priorities”<\/a>; “Optimizing management to enhance multifunctionality in a boreal forest landscape”<\/a>) n\u00e4itavad j\u00e4rjekindlalt, et neid v\u00e4\u00e4rtusi aitab k\u00f5ige paremini s\u00e4ilitada p\u00fcsimetsanduse osakaalu suurendamine ning madalam raieintensiivsus. Samuti on multifunktsionaalse metsanduse seisukohalt \u00fcliolulised range kaitsega metsad, mille peamine eesm\u00e4rk on metsadega seotud elurikkuse hoidmine.<\/p>\n Kui metsaseaduse eesm\u00e4rgi ja p\u00f5hiseadusest tuleneva loodusvarade s\u00e4\u00e4stliku kasutamise p\u00f5him\u00f5tte j\u00e4rgimine on endiselt riigi prioriteet, siis peaksid metsaseaduse muudatused olema suunatud eelk\u00f5ige raieintensiivsuse ja lageraiete v\u00e4hendamisele, mitte senise kursi j\u00e4tkamisele.<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3606175hd951t24.jpg\"\/)
Joonis 1. Majandatava metsamaa vanuseline jaotus. Autor\/allikas: SMI<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3606163h986bt24.jpg\"\/)
Joonis 2. Uuendusraie pindala aastas. Autor\/allikas: SMI<\/p>\n